1Pourquoi, ô Eternel! te tiens-tu éloigné? Pourquoi te caches-tu au temps de la détresse?
1TOUPA aw, bangachia gamla pi-a ding nak na hia? Bangchia mangbat lai banga kisal nak?
2Le méchant dans son orgueil poursuit les malheureux, Ils sont victimes des trames qu'il a conçues.
2Mi gilou-salou kisaktheihna jiakin mi gentheite delh ekin a om uhi; a thil gilou ngaihtuah khiakte uah amau mah awk uhen.
3Car le méchant se glorifie de sa convoitise, Et le ravisseur outrage, méprise l'Eternel.
3Mi gilou-salou in a lungtang utlam a suanga, mi huaihamin TOUPA a paikhia a, a musit nak hi.
4Le méchant dit avec arrogance: Il ne punit pas! Il n'y a point de Dieu! -Voilà toutes ses pensées.
4Mi gilou-salou in kisaktheih mel puin, A phut kei ding, a chichi a. A ngaihtuahna tengteng tuh, Pathian a om kei, chih ngen ahi.
5Ses voies réussissent en tout temps; Tes jugements sont trop élevés pour l'atteindre, Il souffle contre tous ses adversaires.
5A omdante tuh ckiklai peuhin leng a kip hima; na vaihawmnate tuh tunglam gamla pi-ah, a muh bat louhah, a om hi: Amah doute tengteng lah a nuihsan maimah ngala;
6Il dit en son coeur: Je ne chancelle pas, Je suis pour toujours à l'abri du malheur!
6A lungsim in, Ka ling kei ding; khang tengteng phain leng mangbangin ka om kei ding, a chi hi.
7Sa bouche est pleine de malédictions, de tromperies et de fraudes; Il y a sous sa langue de la malice et de l'iniquité.
7A kam tuh hamselohna te, khemna te, engbawlna tein a dima; a lei nuaiah thilhihkhelh na leh siatna a om hi.
8Il se tient en embuscade près des villages, Il assassine l'innocent dans des lieux écartés; Ses yeux épient le malheureux.
8Kho tenga a guka tanna munahte khawng a tu jela; mun dai khawngah giloulou mite a that jel hi: a mitin bangmah hih theilou mi a guktan nak ahi;
9Il est aux aguets dans sa retraite, comme le lion dans sa tanière, Il est aux aguets pour surprendre le malheureux; Il le surprend et l'attire dans son filet.
9Humpinelkaiin a kua a guktan bangin aman tuh mun dai ah a guktan jel hi; mi genthei man dingin a tang jela: mi genthei tuh a man ngeia, hichiin a lenin a kai mang naknak hi.
10Il se courbe, il se baisse, Et les misérables tombent dans ses griffes.
10A khupboha, a kuna, bangmah hih theilou mite a mi hatte uh hihpukin a om naknak uhi;
11Il dit en son coeur: Dieu oublie! Il cache sa face, il ne regarde jamais!
11A lungsim ah, Pathianin a mangngilh ahi: a mai a sela, chikmah chiangin a mu kei ding, a chi.
12Lève-toi, Eternel! ô Dieu, lève ta main! N'oublie pas les malheureux!
12Toupa aw, thou in; Pathian aw, na khut honlikin: mi gentheite mangngilh ken;
13Pourquoi le méchant méprise-t-il Dieu? Pourquoi dit-il en son coeur: Tu ne punis pas?
13Bangjiakin ahia mi gilou-salouin Pathian a muhsit, a lungsima, Na phut kei ding, a chih nak?
14Tu regardes cependant, car tu vois la peine et la souffrance, Pour prendre en main leur cause; C'est à toi que s'abandonne le malheureux, C'est toi qui viens en aide à l'orphelin.
14Muh jaw na mu khin thama; na khuta thuk ding thilhihkhial leh hihvuina na en ngala: bangmah hih theilou mi na kiangah a kikemsak jela; Pa neilou panpihpa na hi naknak hi.
15Brise le bras du méchant, Punis ses iniquités, et qu'il disparaisse à tes yeux!
15Mi gilousalou ban sutan inla, mi gilou, gitlouhna zong khiain, na muh het louh mateng;
16L'Eternel est roi à toujours et à perpétuité; Les nations sont exterminées de son pays.
16Toupa tuh khantawn khantawn adin KUMPIPA ahi a: nam chih amah gam akipanin a mangthangta uhi.
17Tu entends les voeux de ceux qui souffrent, ô Eternel! Tu affermis leur coeur; tu prêtes l'oreille
17Toupa, kingainiamte deihna na ngaikhia a: a lungtang uh na kisa sak dinga, a bil uleng na za sak ding hi:Pa neiloute leh engbawlte, leitung min a engbawl nawn louhna ding un, a vai uh hawmsak dingin.
18Pour rendre justice à l'orphelin et à l'opprimé, Afin que l'homme tiré de la terre cesse d'inspirer l'effroi.
18Pa neiloute leh engbawlte, leitung min a engbawl nawn louhna ding un, a vai uh hawmsak dingin.