French 1910

Paite

Psalms

137

1Sur les bords des fleuves de Babylone, Nous étions assis et nous pleurions, en nous souvenant de Sion.
1Babulon lui gei khawngah huailaiah i tu-a, ahi, i kap jela, Zion i ngaihtuahin.
2Aux saules de la contrée Nous avions suspendu nos harpes.
2Huaia muisumte khawngah i kaihgingte i khai ua.
3Là, nos vainqueurs nous demandaient des chants, Et nos oppresseurs de la joie: Chantez-nous quelques-uns des cantiques de Sion!
3Zion la khat honsaksak un, chiin, huaiah sala honpiten lasa dingin honsawl ua, honhihgentheiten lah nuamsa dingin leng honchi ngal nak uhi.
4Comment chanterions-nous les cantiques de l'Eternel Sur une terre étrangère?
4Mi gam peuhah Toupa la bangchin i sa thei dia?
5Si je t'oublie, Jérusalem, Que ma droite m'oublie!
5Jerusalem aw, ka honmangngilh aleh, ka khut taklamin a thilsiam mangngilh sam hen.
6Que ma langue s'attache à mon palais, Si je ne me souviens de toi, Si je ne fais de Jérusalem Le principal sujet de ma joie!
6Kon theihgige kei aleh, ka lei ka dangtawngah belh bikbek hen; ka nopsakna pen sanga Jerusalem ka deih jawk ka leh.
7Eternel, souviens-toi des enfants d'Edom, Qui, dans la journée de Jérusalem, Disaient: Rasez, rasez Jusqu'à ses fondements!
7Toupa aw, Jerusalem ni jaw Edom suante tungah a selamin theigige in: a suangphum nangawn leng chimsak un, chimsak un, chite.
8Fille de Babylone, la dévastée, Heureux qui te rend la pareille, Le mal que tu nous as fait!
8Babulon tanu aw, hihmana om ding; ka tung ua na hih banga honthuk ding tuh kipakin a om ding hi.Na tanu noute honla saka, suangpa satna dia zangpa ding tuh kipak takin a om ding hi.
9Heureux qui saisit tes enfants, Et les écrase sur le roc!
9Na tanu noute honla saka, suangpa satna dia zangpa ding tuh kipak takin a om ding hi.