1Recherchez la charité. Aspirez aussi aux dons spirituels, mais surtout à celui de prophétie.
1Jadi' ompi' -ompi', to kana tapopori'ulu mpu'u, mpoka'ahi' -ta doo. Pai' oti toe, kana tahuduwukui wo'o mporata pakulea' to ngkai Inoha' Tomoroli'. Pai' pakulea' to meliu mpu'u kamokalaua-na, pakulea' mpohowa' lolita Alata'ala.
2En effet, celui qui parle en langue ne parle pas aux hommes, mais à Dieu, car personne ne le comprend, et c'est en esprit qu'il dit des mystères.
2Apa' tauna to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', uma-i mpololitai hingka manusia' -na. Mpololitai Alata'ala-i-wadi. Apa' doo-na uma mpo'incai ba napa to na'uli', mololita-i ngkai petete' Inoha' Tomoroli', mpotompo'wiwi anu to uma ra'incai manusia'.
3Celui qui prophétise, au contraire, parle aux hommes, les édifie, les exhorte, les console.
3Aga tauna to mpohowa' lolita Alata'ala-di, mpololitai manusia' -i. Lolita-na mporohoi nono doo, mpo'apui nono doo, mpotanta'u doo.
4Celui qui parle en langue s'édifie lui-même; celui qui prophétise édifie l'Eglise.
4Tauna to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli' mporohoi nono-na moto-wadi. Tauna to mpohowa' lolita Alata'ala mporohoi nono doo to morumpu hangkaa-ngkania.
5Je désire que vous parliez tous en langues, mais encore plus que vous prophétisiez. Celui qui prophétise est plus grand que celui qui parle en langues, à moins que ce dernier n'interprète, pour que l'Eglise en reçoive de l'édification.
5Konoa-ku ompi', bona hawe'ea-ni ma'ala mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli'. Aga meliu kalompe' -na ane mpohowa' -koi lolita Alata'ala. Apa' tauna to mpohowa' lolita Alata'ala hi doo, meliu kamokalaua-na ngkai tauna to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli'. Sampale ane ria to mpotoli basa-na toe bona rapaha doo, pai' lako' terohoi nono doo to mogampara dohe-na.
6Et maintenant, frères, de quelle utilité vous serais-je, si je venais à vous parlant en langues, et si je ne vous parlais pas par révélation, ou par connaissance, ou par prophétie, ou par doctrine?
6Jadi' ompi' -ompi', ane rapa' -na rata-a hi pogamparaa-ni, pai' -a mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', napa-mi kalaua-na hi koi'? Tapi' ane mpakanoto-a patuju Alata'ala ba kareba ngkai Alata'ala to ko'ia ni'incai, ba mpohowa' -a lolita Alata'ala ba metudui' -a, lako' ria-di kalaua-na hi koi'.
7Si les objets inanimés qui rendent un son, comme une flûte ou une harpe, ne rendent pas des sons distincts, comment reconnaîtra-t-on ce qui est joué sur la flûte ou sur la harpe?
7Rapa' -na rewa to rapomoni, hewa lalowe ba kasapi: ane uma lompe' potuwui' -na lalowe, ba ane uma makono pokado' -na kasapi, tauna to mpo'epe uma mpo'incai lagu napa to rapomoni.
8Et si la trompette rend un son confus, qui se préparera au combat?
8Wae wo'o, ane sangkakala ratuwui' mpokio' tantara mosadia hilou hi panga'ea, tapi' ane uli' karatuwui' -na, hema-hana to sadia manga'e?
9De même vous, si par la langue vous ne donnez pas une parole distincte, comment saura-t-on ce que vous dites? Car vous parlerez en l'air.
9Wae wo'o hante koi' -e ompi': ane mololita-koi hante basa to uma ra'incai doo, beiwa kara'inca-na ba napa-i to ni'uli'? Koi' hewa tauna to mpololitai ngolu' -wadi.
10Quelque nombreuses que puissent être dans le monde les diverses langues, il n'en est aucune qui ne soit une langue intelligible;
10Rala dunia' toi, hewa apa-damo kawori' nyala basa, pai' butu nyala basa, ria batua-na.
11si donc je ne connais pas le sens de la langue, je serai un barbare pour celui qui parle, et celui qui parle sera un barbare pour moi.
11Aga ane ria tauna to mpololitai-ta pai' uma ta'incai batua basa-na, tantu ta'uli' molibu' hinyai' -i-wadi. Wae wo'o ane kita' mpololitai-i, na'uli' molibu' hinyai' -ta.
12De même vous, puisque vous aspirez aux dons spirituels, que ce soit pour l'édification de l'Eglise que vous cherchiez à en posséder abondamment.
12Wae wo'o-hawo hante koi' -e ompi': ane mololita-koi hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', doo-ni uma mpo'incai kalaua-na. Jadi', apa' doko' rahi-koi mporata baraka' ngkai Inoha' Tomoroli' -e, wae-pi, agina merapi' -koi hi Pue' bona nawai' -koi pakulea' mporohoi nono doo to mogampara dohe-ni.
13C'est pourquoi, que celui qui parle en langue prie pour avoir le don d'interpréter.
13Toe pai' ku'uli' -kokoi: hema to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', agina merapi' -i hi Pue' mporata pakulea' mpotoli basa toe bona hawe'ea doo-na mpopaha batua lolita-na.
14Car si je prie en langue, mon esprit est en prière, mais mon intelligence demeure stérile.
14Apa' ane mosampaya-ta hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', mosampaya moto-ta hi rala nono-ta, aga pekiri-ta uma molengo.
15Que faire donc? Je prierai par l'esprit, mais je prierai aussi avec l'intelligence; je chanterai par l'esprit, mais je chanterai aussi avec l'intelligence.
15Jadi', napa to lompe' tababehi? Agina mosampaya-ta hi rala nono-ta hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', pai' mosampaya wo'o-ta hante basa to rapaha doo. Morona' -ta mpo'une' Alata'ala hi rala nono-ta hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', pai' morona' wo'o-ta mpo'une' Alata'ala hante basa to rapaha doo.
16Autrement, si tu rends grâces par l'esprit, comment celui qui est dans les rangs de l'homme du peuple répondra-t-il Amen! à ton action de grâces, puisqu'il ne sait pas ce que tu dis?
16Ane rapa' -na mololita-ta hi rala basa to ngkai Inoha' Tomoroli' mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala, pai' uma monoto batua lolita-ta hi tauna to mpo'epe, uma-ra-hawo mpai' mpo'uli' "Amin! Bate makono!" apa' uma-hawo ra'incai napa to ta'uli'.
17Tu rends, il est vrai, d'excellentes actions de grâces, mais l'autre n'est pas édifié.
17Nau' lompe' -mi posampaya-ta mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala, aga uma-hawo ria tuju-na hi doo, apa' uma terohoi nono-ra mpo'epe posampaya-ta tetu.
18Je rends grâces à Dieu de ce que je parle en langue plus que vous tous;
18Ku'uli' tarima kasi hi Alata'ala apa' mololita-a hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli' meliu ngkai koi' omea.
19mais, dans l'Eglise, j'aime mieux dire cinq paroles avec mon intelligence, afin d'instruire aussi les autres, que dix mille paroles en langue.
19Aga hi rala pogamparaa, agina lau-pi mololita-a hante basa to ra'inca doo bona rapaha lolita-ku. Agina-pi mololita hamela romela-wadi mpotudui' doo, ngkai mololita moloe hi rala basa to ngkai Inoha' Tomoroli' to uma rapaha doo.
20Frères, ne soyez pas des enfants sous le rapport du jugement; mais pour la malice, soyez enfants, et, à l'égard du jugement, soyez des hommes faits.
20Ompi' -ompi'! Neo' -pi mopekiri oa' hewa ana' to kedi', kana monoto nono-ni hewa tauna to kama-mi. Aga hewa ana' to kedi' ko'ia mpo'incai mpobabehi gau' to dada'a, wae wo'o kusarumaka neo' -koi mpobabehi gau' to dada'a.
21Il est écrit dans la loi: C'est par des hommes d'une autre langue Et par des lèvres d'étrangers Que je parlerai à ce peuple, Et ils ne m'écouteront pas même ainsi, dit le Seigneur.
21Hi rala Atura Pue' te'uki' hewa toi: Na'uli' Pue' Ala: Hante wiwi tauna to bela-ra to Yahudi kupololitai-ra to Yahudi. Kuhubui-ra mpai' tumai tauna ngkai ngata to molaa to mpololitai-ra hi rala basa to uma ra'incai. Aga nau' wae, bate uma oa' -ra mpai' dota mpopangala' lolita-ku."
22Par conséquent, les langues sont un signe, non pour les croyants, mais pour les non-croyants; la prophétie, au contraire, est un signe, non pour les non-croyants, mais pour les croyants.
22Jadi', ane ria-ta to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', lolita-ta toe jadi' tanda kamobaraka' -na Pue' hi tauna to uma-ra mepangala' hi Pue', bela hi tauna to mepangala' -mi hi Pue'. Aga ane mpohowa' -ta lolita Alata'ala, lolita-ta toe jadi' tanda kamobaraka' -na Pue' hi tauna to mepangala' -mi, bela hi tauna to uma mepangala'.
23Si donc, dans une assemblée de l'Eglise entière, tous parlent en langues, et qu'il survienne des hommes du peuple ou des non-croyants, ne diront-ils pas que vous êtes fous?
23Rapa' -na morumpu-koi hangkaa-ngkania mogampara, pai' mololita omea-koi hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli'. Ane mesua' tauna to bela-ra to Kristen ba to ko'ia mpo'incai Lolita Alata'ala, napa-mi mpai' to ra'uli' -e? Tantu ra'uli' wuli-koi.
24Mais si tous prophétisent, et qu'il survienne quelque non-croyant ou un homme du peuple, il est convaincu par tous, il est jugé par tous,
24Aga ane hawe'ea-ni mpohowa' lolita Alata'ala pai' mesua' hadua tauna to bela-i to Kristen ba to ko'ia-i mpo'incai Lolita Alata'ala, kampo'epe-na napa omea to ni'uli', monoto-mi hi rala nono-na kamojeko' -na. Hewa ria hi rala nono-na to mpo'uli': "To hi aku' -mi tetu-e mai!"
25les secrets de son coeur sont dévoilés, de telle sorte que, tombant sur sa face, il adorera Dieu, et publiera que Dieu est réellement au milieu de vous.
25Alaa-na hawe'ea to tewunii' hi nono-na telohu-mi. Ka'omea-na mpai', kamowingkotu' -nami mepue' hi Alata'ala, pai' na'uli': "Bate makono-di! Alata'ala ria mpu'u hi laintongo' -ni!"
26Que faire donc, frères? Lorsque vous vous assemblez, les uns ou les autres parmi vous ont-ils un cantique, une instruction, une révélation, une langue, une interprétation, que tout se fasse pour l'édification.
26Jadi' ompi' -ompi', napa batua-na hawe'ea toe? Ane mogampara-koi, butu dua tauna ria bagia-na: ria to morona', ria to metudui', ria to mpoparata Lolita Alata'ala, ria to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', ria to mpotoli batua-na to ra'uli' toe bona rapaha omea. Aga hawe'ea toe kana nibabehi bona mporohoi nono doo.
27En est-il qui parlent en langue, que deux ou trois au plus parlent, chacun à son tour, et que quelqu'un interprète;
27Ane ria to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', agina rodua-wadi, neo' melabi ngkai tolu. Pai' neo' -ra mololita hinto'ua, kana momesampei. Pai' kana ria to mpotoli napa to ra'uli' topololita toera.
28s'il n'y a point d'interprète, qu'on se taise dans l'Eglise, et qu'on parle à soi-même et à Dieu.
28Ane uma ria to mpotoli, tauna to doko' mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli' kana mengkarodo rala pogamparaa, agina rala nono-ra-wadi mpololitai Alata'ala.
29Pour ce qui est des prophètes, que deux ou trois parlent, et que les autres jugent;
29Ane nabi to mpohowa' lolita Alata'ala, agina rodua ba tolu-ra to mololita, pai' to ntani' -na mpetonoi to ra'uli' toe, ba ngkai Alata'ala mpu'u-di ba bela-di.
30et si un autre qui est assis a une révélation, que le premier se taise.
30Ane rapa' -na lolita ngkai Alata'ala rata ncorobaa hi hadua to mohura, agina tauna to bula-na mololita mento'o-i ulu, bona doo-na rapalogai mololita.
31Car vous pouvez tous prophétiser successivement, afin que tous soient instruits et que tous soient exhortés.
31Ane hewa toe-koi, ma'ala mpohowa' lolita Alata'ala omea-koi momesampei, bona hawe'ea-ni mporata tudui' pai' hawe'ea-ni te'apui nono-ni.
32Les esprits des prophètes sont soumis aux prophètes;
32Nabi to mpohowa' lolita Alata'ala mpokuasai woto-na moto-i: nakule' mololita pai' mento'o mololita ntuku' konoa-na.
33car Dieu n'est pas un Dieu de désordre, mais de paix. Comme dans toutes les Eglises des saints,
33Apa' konoa Alata'ala, bona tiapa' pogampara-ta, uma napokonoi to moguriwo'. Toe-mi atura to ratuku' hi hawe'ea pogamparaa to Kristen hi butu-butu ngata.
34que les femmes se taisent dans les assemblées, car il ne leur est pas permis d'y parler; mais qu'elles soient soumises, selon que le dit aussi la loi.
34Jadi', tobine-ni kana mengkalino hi pogamparaa. Uma-ra rapiliu mololita hewa tetu, kana mengkoru-ra hewa to te'uki' hi rala Atura Pue'.
35Si elles veulent s'instruire sur quelque chose, qu'elles interrogent leurs maris à la maison; car il est malséant à une femme de parler dans l'Eglise.
35Ane doko' -ra mpo'inca ba napa-napa, agina rapekune' hi tomane-ra hi tomi, apa' uma-hawo natao ane tobine ntora mololita hewa tetu rala pogamparaa.
36Est-ce de chez vous que la parole de Dieu est sortie? ou est-ce à vous seuls qu'elle est parvenue?
36Napa-di pai' ria-koi to uma dota mpotuku' atura-atura toe we'i? Ha ni'uli' -koina, koi' to lomo' -na mpoparata Lolita Alata'ala-e? Ba muntu' hi koi' -wadi Lolita Alata'ala raparata-e?
37Si quelqu'un croit être prophète ou inspiré, qu'il reconnaisse que ce que je vous écris est un commandement du Seigneur.
37Tantu ria-ra hi retu to mpo'uli' nabi mpu'u-ra, ra'uli' ria Inoha' Tomoroli' hi hira'. Jadi', ane ria mpu'u Inoha' Tomoroli' hi hira', kana rapangaku' napa to ku'uki' hi rehe'i bate parenta ngkai Pue'.
38Et si quelqu'un l'ignore, qu'il l'ignore.
38Aga ane uma rapangalai' lolita-ku toi, neo' -ra rapangala'!
39Ainsi donc, frères, aspirez au don de prophétie, et n'empêchez pas de parler en langues.
39Ngkai toe-mi ompi', huduwukui-koi mporata pakulea' mpohowa' lolita Alata'ala, aga neo' wo'o-ra ratagi to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli'.
40Mais que tout se fasse avec bienséance et avec ordre.
40Hawe'ea kana rababehi ntuku' ohea to natao pai' ntuku' aku-na.