1Je vous rappelle, frères, l'Evangile que je vous ai annoncé, que vous avez reçu, dans lequel vous avez persévéré,
1Kakaliliua-na ompi' -ompi', doko' kupopokiwoii-koi ihi' Kareba Lompe' to kuparata-kokoi. Nitarima-mi Kareba Lompe' toe pai' moroho pepangala' -ni duu' tempo toi.
2et par lequel vous êtes sauvés, si vous le retenez tel que je vous l'ai annoncé; autrement, vous auriez cru en vain.
2Tehore-mokoi ngkai huku' jeko' -ni, asala moroho pongkakamu-ni Kareba Lompe' to kuparata-kokoi toe, nee-neo' mpai' uma ria tuju-na pepangala' -ni.
3Je vous ai enseigné avant tout, comme je l'avais aussi reçu, que Christ est mort pour nos péchés, selon les Ecritures;
3Kareba Lompe' to kuparata-kokoi toe ompi', to kutarima wo'o-kuwo. To poko-na mpu'u: Kristus mate mpotolo' jeko' -ta, hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli'.
4qu'il a été enseveli, et qu'il est ressuscité le troisième jour, selon les Ecritures;
4Ratana-i, pai' hi eo katolu-na rapotuwu' nculii' -imi, hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli'.
5et qu'il est apparu à Céphas, puis aux douze.
5Oti toe, napopehuwu-mi woto-na hi Petrus, oti toe hi ana'guru-na to ntani' -na wo'o.
6Ensuite, il est apparu à plus de cinq cents frères à la fois, dont la plupart sont encore vivants, et dont quelques-uns sont morts.
6Oti toe, mehupa' wo'o-imi hi lima atu labi tauna hangkani lau. Kaworia' -ra tuwu' -pidi duu' tempo toi, aga ba hangkuja dua-ra mate-ramo.
7Ensuite, il est apparu à Jacques, puis à tous les apôtres.
7Oti ngkai ree, mehupa' wo'o-imi hi Yakobus, pai' hi hawe'ea suro-na.
8Après eux tous, il m'est aussi apparu à moi, comme à l'avorton;
8Ka'omea-na lia, mehupa' wo'o-imi hi aku'. Aku' -e-kuwo, uma-a hewa suro-na to ntani' -na. Aku' -le jadi' suro Pue' Yesus ncorobaa hi tempo to uma rasangka, hewa ana'lei to putu hi eo to ko'ia wula-na.
9car je suis le moindre des apôtres, je ne suis pas digne d'être appelé apôtre, parce que j'ai persécuté l'Eglise de Dieu.
9Apa' aku' suro Pue' Yesus to tepatu'ai lia tuwu' -ku ngkai hawe'ea suro-na. Kakoo-kono-na, uma-a natao rahanga' suro-na, apa' ri'ulu kubalinai' -ra topetuku' Alata'ala.
10Par la grâce de Dieu je suis ce que je suis, et sa grâce envers moi n'a pas été vaine; loin de là, j'ai travaillé plus qu'eux tous, non pas moi toutefois, mais la grâce de Dieu qui est avec moi.
10Aga ngkai ahi' pai' petulungi-na Alata'ala, pai' alaa-na jadi' hewa tohe'i-ama-kuwo. Pai' ria mpu'u kalaua-na ahi' pai' petulungi-na hi aku'. Apa' aku' -mi to meliu pobago-ku ngkai hawe'ea suro Pue' Yesus to ntani' -na. Aga uma hante karohoa-ku moto. Ahi' pai' petulungi-na Pue' -hanale to mporohoi-ae.
11Ainsi donc, que ce soit moi, que ce soient eux, voilà ce que nous prêchons, et c'est ce que vous avez cru.
11Jadi', ba ngkai hema ni'epe Kareba Lompe' toe, ba ngkai aku' ba ngkai suro to ntani' -na, uma mpenara'. Poko-nale, toe-mi-hawo to kipalele, pai' toe-mi to nipangala'.
12Or, si l'on prêche que Christ est ressuscité des morts, comment quelques-uns parmi vous disent-ils qu'il n'y a point de résurrection des morts?
12Jadi', ane ntoa' kipalele-mi karapotuwu' -na nculii' Kristus ngkai kamatea-na, ha napa pai' ria-koi to ncapuaka katuwu' -ra nculii' tauna to mate hi Eo Kiama-e?
13S'il n'y a point de résurrection des morts, Christ non plus n'est pas ressuscité.
13Ane makono uma-rada tuwu' nculii' to mate-e, tantu wae wo'o-hawo Kristus uma-i rapotuwu' nculii'.
14Et si Christ n'est pas ressuscité, notre prédication est donc vaine, et votre foi aussi est vaine.
14Pai' ane uma-i makono Kristus tuwu' nculii', uma ria kalaua-nakai mpopalele Kareba Lompe', uma wo'o ria tuju-na pepangala' -ni, apa' mepangala' -koi hi kareba to uma makono.
15Il se trouve même que nous sommes de faux témoins à l'égard de Dieu, puisque nous avons témoigné contre Dieu qu'il a ressuscité Christ, tandis qu'il ne l'aurait pas ressuscité, si les morts ne ressuscitent point.
15Melabi ngkai toe, monoa' -mi kamosabi' boa' -kai, apa' hi rala hanga' Alata'ala ki'uli' kanapotuwu' -na nculii' Kristus. Hiaa' ane makono mpu'u tauna to mate uma mpai' rapotuwu' nculii', batua-na, Alata'ala uma mpotuwu' nculii' -i Kristus.
16Car si les morts ne ressuscitent point, Christ non plus n'est pas ressuscité.
16Apa' ane uma-ra-hawo rapotuwu' nculii' tauna to mate-e, tantu wae wo'o-wadi-hawo Kristus uma-i-hawo rapotuwu' nculii'.
17Et si Christ n'est pas ressuscité, votre foi est vaine, vous êtes encore dans vos péchés,
17Pai' ane uma mpu'u-i-hawo rapotuwu' nculii', uma ria kalaua-na pepangala' -ni, uma-koi tebahaka ngkai huku' jeko' -ni.
18et par conséquent aussi ceux qui sont morts en Christ sont perdus.
18Pai' wae wo'o, to Kristen to mpolia' mate-ramo, bate mate rala jeko' -ra-ramo pai' -ra mpotoa' naraka.
19Si c'est dans cette vie seulement que nous espérons en Christ, nous sommes les plus malheureux de tous les hommes.
19Ane rapa' -na Kristus mpotulungi-ta bula-ta tuwu' hi dunia' toi, pai' hudu ree-wadi petulungi-na hi kita', batua-na ngkai hawe'ea tauna hi dunia' kita' toi-mi-tana to mpe'ahii' lia.
20Mais maintenant, Christ est ressuscité des morts, il est les prémices de ceux qui sont morts.
20Tapi' to makono: rapotuwu' nculii' mpu'u-imile Kristus-e. Pai' katuwu' -na nculii' toe hewa janci karapotuwu' -ra nculii' wo'o mpai' hawe'ea topetuku' -na to mate.
21Car, puisque la mort est venue par un homme, c'est aussi par un homme qu'est venue la résurrection des morts.
21Apa' ngkai jeko' tau hadua pai' alaa-na manusia' kana mate, wae wo'o ngkai pobabehi tau hadua pai' alaa-na manusia' to mate rapotuwu' nculii'.
22Et comme tous meurent en Adam, de même aussi tous revivront en Christ,
22Hawe'ea tauna to mosidai' hante Adam kana mate. Wae wo'o hawe'ea to mosidai' hante Kristus bate mporata katuwua' to bo'u.
23mais chacun en son rang. Christ comme prémices, puis ceux qui appartiennent à Christ, lors de son avènement.
23Aga hore-hore pomeduncu-na: To lomo' -na tuwu' nculii', Kristus. Pai' hi karata-na nculii' hi rala dunia', lako' rapotuwu' nculii' wo'o-rada tauna to napobagia.
24Ensuite viendra la fin, quand il remettra le royaume à celui qui est Dieu et Père, après avoir détruit toute domination, toute autorité et toute puissance.
24Oti toe-di mpai', lako' rata kahudua dunia'. Kristus mpodagi hawe'ea topoparenta pai' hawe'ea to mokuasa pai' to mobaraka', pai' -i moparenta jadi' Magau'. Oti toe, pai' natonu huraa kamagaua' -na hi Alata'ala to Tuama.
25Car il faut qu'il règne jusqu'à ce qu'il ait mis tous les ennemis sous ses pieds.
25Apa' Kristus kana moparenta jadi' Magau' duu' -na Alata'ala mpopengkoru hawe'ea bali' -na hi Hi'a.
26Le dernier ennemi qui sera détruit, c'est la mort.
26Jadi', ane napotuwu' nculii' hawe'ea topetuku' -na pai' uma-pi ria kamatea, ma'ala ta'uli' nadagi-mi bali' -na to ka'omea-na, toe-mi kamatea.
27Dieu, en effet, a tout mis sous ses pieds. Mais lorsqu'il dit que tout lui a été soumis, il est évident que celui qui lui a soumis toutes choses est excepté.
27Hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli': "Alata'ala mpopengkoru hawe'ea-na hi Hi'a." Jadi' monoto-mi ta'inca: bate hawe'ea-na mpai' rapopengkoru hi Kristus. Sampale to uma rapopengkoru hi Hi'a, muntu' Alata'ala-wadi, apa' Hi'a-mi to mpopengkoru hawe'ea-na hi Kristus.
28Et lorsque toutes choses lui auront été soumises, alors le Fils lui-même sera soumis à celui qui lui a soumis toutes choses, afin que Dieu soit tout en tous.
28Jadi', ane hawe'ea-na-damo rapopengkoru hi Kristus, Hi'a wo'o-hawo mpai' mengkoru hi Tuama-na, apa' hewa to ku'uli' we'i, Alata'ala-mi to mpopengkoru hawe'ea-na hi Hi'a. Ngkai ree-damo mpai', pai' Alata'ala mpoparentai hawe'ea-na pai' meliu kabohe hanga' -na ngkai hawe'ea-na.
29Autrement, que feraient ceux qui se font baptiser pour les morts? Si les morts ne ressuscitent absolument pas, pourquoi se font-ils baptiser pour eux?
29Beiwa-mi ompi', ane makono mpu'u tauna to mate uma-pi mpai' tuwu' nculii', napa pai' ria-ra tauna to raniu' mposulewata doo-ra to mate? Ane uma mpu'u-hawo mpai' tuwu' nculii' tomate-e, napa pai' rababehi ada-ra toe?
30Et nous, pourquoi sommes-nous à toute heure en péril?
30Pai' kai' wo'o, neo' uma ria kaputua-nakai rapongasai' bali' -kai sabana mpokeni-kai Kareba Lompe'. Hiaa' ane uma mpu'u-hawo rapotuwu' nculii' tomate-e, napa-mi kalaua-na hawe'ea to kitodohaka toe?
31Chaque jour je suis exposé à la mort, je l'atteste, frères, par la gloire dont vous êtes pour moi le sujet, en Jésus-Christ notre Seigneur.
31Aku' -le, butu eo-na olo' mpobira' -a tuwu' sabana pobago-ku mpokeni Kareba Lompe'. Mpu'u ompi'! Napa to ku'uli' -kokoi makono lia, pai' bohe mpu'u nono-ku sabana koi' ompi', apa' mepangala' -mokoi hi Pue' -ta Kristus Yesus.
32Si c'est dans des vues humaines que j'ai combattu contre les bêtes à Ephèse, quel avantage m'en revient-il? Si les morts ne ressuscitent pas, Mangeons et buvons, car demain nous mourrons.
32Hi rehe'i-a hi ngata Efesus, ria-ama hangkani radulu tauna to buko' mpobinata. Hiaa' ane rapa' -na kutodohaka hawe'ea toe bula-ku tuwu' hi wongko dunia' toi, pai' tauna to mate uma-pi tuwu' nculii', napa-mi-kuwo kalaua-na? Ane tomate uma mpai' rapotuwu' nculii', agina lau-pi ngkoni' pai' nginu-tamo mpali' kagoea', apa' mepulo romengi mpai', mate-tamo, pai' hudu ree-wadi katuwu' -ta. Wae-mi lolita tauna hantongo'.
33Ne vous y trompez pas: les mauvaises compagnies corrompent les bonnes moeurs.
33Neo' -koi ma'ala rabagiu! Ane nituku' -ra to mposapuaka katuwu' -ra nculii' tomate, po'ingku-ni to lompe' mobali' jadi' dada'a wo'o mpai'.
34Revenez à vous-mêmes, comme il est convenable, et ne péchez point; car quelques-uns ne connaissent pas Dieu, je le dis à votre honte.
34Toe pai' ku'uli' -kokoi: Pakanoto-mi nono-ni hewa to kasipato' -na, bahakai-mi mpobabehi jeko'. Apa' ria-pidi-koi to ko'ia monoto nono-ni mpo'inca Alata'ala. Lolita-ku tohe'i-e, ku'uli' bona me'ea' -koi.
35Mais quelqu'un dira: Comment les morts ressuscitent-ils, et avec quel corps reviennent-ils?
35Tantu ria-ra to mpekune': "Ha beiwa-hawo tomate bisa rapotuwu' nculii' -e? Woto to beiwa mpai' to rawai' -rakae?"
36Insensé! ce que tu sèmes ne reprend point vie, s'il ne meurt.
36Wojo mpu'u tauna to mpekune' hewa tetu! Ane mpotuja' -ta ba napa-napa, tinuja' -ta ko'ia tuwu' ane uma-i ratana pai' ra'urihi hewa tomate ncala'.
37Et ce que tu sèmes, ce n'est pas le corps qui naîtra; c'est un simple grain, de blé peut-être, ou de quelque autre semence;
37Pai' napa to tatuja', unto' mara-i-wadi, ba pae-i ba tinuja' to ntani' -na. Uma-hawo tapuna' hi rala tana' hamuli to ntali kaho-na pai' rau-na. Unto' mara-wadi-hawo to tatuja' -e.
38puis Dieu lui donne un corps comme il lui plaît, et à chaque semence il donne un corps qui lui est propre.
38Ka'oti-na ratuja', Alata'ala mpotuwu' -i ntuku' konoa-na, duu' -na mehupa' tumai hangkaho pae ba napa-i, butu nyala unto' tuwu' hore-hore ntuku' lence-ra moto-ra-rawo.
39Toute chair n'est pas la même chair; mais autre est la chair des hommes, autre celle des quadrupèdes, autre celle des oiseaux, autre celle des poissons.
39Ane tapekiri wo'o hawe'ea binata to tuwu' hi wongko dunia', uma ntumuu hibalia lence-ra. Manusia', kahanyala-na lence-ra. Danci, kahanyala-na lence-ra. Uru, kahanyala-na lence-ra. Butu nyala binata, hore-hore ntani' -na lence-ra.
40Il y a aussi des corps célestes et des corps terrestres; mais autre est l'éclat des corps célestes, autre celui des corps terrestres.
40Wae wo'o to hi langi', hewa eo, wula pai' betue', uma hibalia hante to hi dunia'. To hi langi' -hawo, kahanyala-na kancola-ra, pai' to hi dunia' kahanyala-na kancola-ra.
41Autre est l'éclat du soleil, autre l'éclat de la lune, et autre l'éclat des étoiles; même une étoile diffère en éclat d'une autre étoile.
41Pehini eo kahanyala-na. Pehini wula, pehini betue' hore kahanyala-na wo'o. Bangku' betue' -betue' -hawoe', hore-hore hanyala moto wo'o-rawo pehini-ra.
42Ainsi en est-il de la résurrection des morts. Le corps est semé corruptible; il ressuscite incorruptible;
43Wae-mi mpai' tomate-e ane tuwu' nculii' -ra. Bula-ta tuwu' hi dunia' toi, lente pai' mpe'ahii' woto-ta. Ane mate-ta mpai', woto-ta ratana pai' jadi' pope. Aga ane rapotuwu' nculii' -tapa mpai', rabalii' -mi woto-ta toi jadi' woto to moroho pai' ncola, to uma-pi mate ba jadi' pope.
43il est semé méprisable, il ressuscite glorieux; il est semé infirme, il ressuscite plein de force;
44To ratana, woto-ta to natao tuwu' hi dunia' toi. Aga ane rapotuwu' nculii' -ta-damo mpai', rabalii' woto-ta jadi' woto to natao mo'oha' hi suruga sabana baraka' Inoha' Tomoroli'. Woto-ta tempo toi, woto to natao mo'oha' hi dunia'. Woto-ta hi eo mpeno, woto to natao mo'oha' hi suruga.
44il est semé corps animal, il ressuscite corps spirituel. S'il y a un corps animal, il y a aussi un corps spirituel.
45Hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli': Alata'ala mpajadi' manusia' to lomo' -na, to rahanga' Adam, pai' nawai' -i katuwua'. Aga Kristus ma'ala rahanga' Adam to ka'omea-na. Hi'a to mpowai' -ta katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.
45C'est pourquoi il est écrit: Le premier homme, Adam, devint une âme vivante. Le dernier Adam est devenu un esprit vivifiant.
46Alata'ala uma kaliliu mpobalii' woto-ta bona natao-ta mo'oha' hi suruga. To lomo' -na nawai' -taka, woto-ta to natao mo'oha' hi dunia' toi. Mpeno-damo pai' lako' nawai' -ta woto to natao mo'oha' hi suruga.
46Mais ce qui est spirituel n'est pas le premier, c'est ce qui est animal; ce qui est spirituel vient ensuite.
47Manusia' to lomo' -na rapajadi' ngkai tana', pai' -i mo'oha' hi wongko dunia' toi. Aga Kristus ma'ala rahanga' Adam karodua-na. Hi'a, ngkai suruga-i-hana.
47Le premier homme, tiré de la terre, est terrestre; le second homme est du ciel.
48Hawe'ea tauna hi dunia', tuwu' hewa Adam, apa' muli-na omea-ta. Aga hawe'ea to mosidai' hante Kristus mporata katuwua' to ngkai suruga, hewa katuwu' -na Kristus.
48Tel est le terrestre, tels sont aussi les terrestres; et tel est le céleste, tels sont aussi les célestes.
49Tempo toi, katuwu' -ta hewa katuwu' -na Adam, apa' woto-ta woto to natao mo'oha' hi dunia' -pidi. Mpeno-damo pai' lako' tuwu' -ta hewa Kristus, pai' nto'u toe mpai' woto-ta natao mo'oha' hi suruga.
49Et de même que nous avons porté l'image du terrestre, nous porterons aussi l'image du céleste.
50Ompi' -ompi', patuju-ku hewa toi: woto-ta hi dunia' toi rapajadi' ngkai ihi pai' raa'; uma-ta mpai' ma'ala mo'oha' hi rala Kamagaua' Alata'ala to hi suruga hante woto-ta to hewa toi. Uma-ta ma'ala mo'oha' hi suruga hante woto-ta to bisa mate toi, apa' uma-hana ria kamatea hi ria.
50Ce que je dis, frères, c'est que la chair et le sang ne peuvent hériter le royaume de Dieu, et que la corruption n'hérite pas l'incorruptibilité.
51Jadi', bona ni'inca, ku'uli' -kokoi tudui' to ko'ia napopehuwu Alata'ala ngkai owi, aga napopehuwu-mitaka tempo toi. Ane rata nculii' -ipi mpai' Pue' Yesus, ria-ta-pidi to ko'ia mate. Aga hawe'ea-ta bate kana rabalii', lompe' to tuwu' -pidi lompe' to mate-ramo.
51Voici, je vous dis un mystère: nous ne mourrons pas tous, mais tous nous serons changés,
52Tohe'e mpai' jadi' ncorobaa, rala-na hampinisi mata, nto'u karatuwui' -na sangkakala to ka'omea-na. Apa' nto'u sangkakala toe ratuwui', tomate rapotuwu' nculii' hante katuwua' to uma ria kahudua-na, pai' kita' to tuwu' -pidi rabalii' wo'o-tamo-tawo.
52en un instant, en un clin d'oeil, à la dernière trompette. La trompette sonnera, et les morts ressusciteront incorruptibles, et nous, nous serons changés.
54Apa' woto-ta to bisa mate pai' jadi' pope tohe'i-e, kana rabalii' jadi' woto to uma ria kamatea-na pai' to uma jadi' pope. Jadi', ane rabalii' mpu'u-damo woto-ta tohe'i-e, lako' ree-di mpai' kadupa' -na lolita to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' owi to mpo'uli': Alata'ala mpodagi kamatea, uma-pi ria kamatea."
53Car il faut que ce corps corruptible revête l'incorruptibilité, et que ce corps mortel revête l'immortalité.
55Alata'ala mpobahaka-ta mpai' ngkai hawe'ea to mpokeni kamatea, uma-pi mpai' ria kuasa-na kamatea hi kita'.
54Lorsque ce corps corruptible aura revêtu l'incorruptibilité, et que ce corps mortel aura revêtu l'immortalité, alors s'accomplira la parole qui est écrite: La mort a été engloutie dans la victoire.
56Manusia' kana mate sabana jeko'. Pai' jeko' manusia' kana rahuku' apa' mpotiboki Atura Pue'.
55O mort, où est ta victoire? O mort, où est ton aiguillon?
57Aga tarima kasi ta'uli' hi Alata'ala, apa' nabahaka-tamo ngkai hawe'ea toe we'i, pai' nawai' -ta pedagia, sabana petauntongoi' -na Yesus Kristus Pue' -ta.
56L'aiguillon de la mort, c'est le péché; et la puissance du péché, c'est la loi.
58Ngkai toe-mi ompi' -ompi' to kupe'ahi', pakaroho pepangala' -ni, neo' -koi mogego', baka' oa' -koi mpobago bago Pue', apa' ni'inca moto-hawo napa to nipobago-ki Pue' uma-hawo mpai' bayangi', bate ria hiwili-na.
57Mais grâces soient rendues à Dieu, qui nous donne la victoire par notre Seigneur Jésus-Christ!
58Ainsi, mes frères bien-aimés, soyez fermes, inébranlables, travaillant de mieux en mieux à l'oeuvre du Seigneur, sachant que votre travail ne sera pas vain dans le Seigneur.