1Ne suis-je pas libre? Ne suis-je pas apôtre? N'ai-je pas vu Jésus notre Seigneur? N'êtes-vous pas mon oeuvre dans le Seigneur?
1Ha uma-a ma'ala mpobabehi napa-napa ntuku' konoa-ku moto? Ha ni'uli' -koina bela-a suro Pue' Yesus? Ha ni'uli' ko'ia ria kuhilo-i Yesus Pue' -ta? Kuhilo mpu'u-imile, pai' napajadi' mpu'u-a suro-nae. Ha koi' -e ompi', ha bela-koi wua' bago-ku to kupobago-ki Pue'?
2Si pour d'autres je ne suis pas apôtre, je le suis au moins pour vous; car vous êtes le sceau de mon apostolat dans le Seigneur.
2Nau' tau ntani' -na uma mpangaku' ka'aku' -na suro Pue' Yesus, aga koi' ompi', kana nipangaku' oa'. Apa' aku' -mi to mpokeni Kareba Lompe' rata hi ngata-ni. Pepangala' -ni hi Pue' Yesus mpakanoto ka'aku' -na mpu'u suro-na.
3C'est là ma défense contre ceux qui m'accusent.
3Hi tauna to doko' mpewulihi' -a kasuro-na Yesus-a, toi-ka tompoi' -ku.
4N'avons-nous pas le droit de manger et de boire?
4Kai' to jadi' suro Pue' Yesus, ha uma-kai natao mporata pongkoni' -kai ba ponginu-kai ngkai pobago-kai mpokeni Lolita Pue'?
5N'avons-nous pas le droit de mener avec nous une soeur qui soit notre femme, comme font les autres apôtres, et les frères du Seigneur, et Céphas?
5Ha uma-kai ma'ala mpotobine hingka to Kristen-kai, pai' kikeni tobine-kai hi pomakoa' -kai, hewa to rababehi suro Pue' Yesus to ntani' -na pai' ompi' -na Pue' Yesus pai' Petrus moto?
6Ou bien, est-ce que moi seul et Barnabas nous n'avons pas le droit de ne point travailler?
6Ha ni'uli' -koina muntu' Barnabas pai' aku' -wadi to kana mobago mpali' pongkoni' -kai? Ha uma-kai natao mporata gaji' hewa suro Pue' Yesus to ntani' -na?
7Qui jamais fait le service militaire à ses propres frais? Qui est-ce qui plante une vigne, et n'en mange pas le fruit? Qui est-ce qui fait paître un troupeau, et ne se nourrit pas du lait du troupeau?
7Uma ria tantara to mpogaji' moto woto-na hilou hi panga'ea. Tauna to molia', masipato' mpokoni' wua' polia' -na. Tauna to mpo'ewu bima-na, masipato' mpo'inu susu inewu-na.
8Ces choses que je dis, n'existent-elles que dans les usages des hommes? la loi ne les dit-elle pas aussi?
8Napa to ku'uli' toe, lolita rapa' ngkai katuwu' -ta eo-eo-na. Tapi' bate hibalia wo'o-wadi tudui' to tarata hi rala Atura Pue'.
9Car il est écrit dans la loi de Moïse: Tu n'emmuselleras point le boeuf quand il foule le grain. Dieu se met-il en peine des boeufs,
9Hi rala Buku Atura Pue' to na'uki' Musa, te'uki' hewa toi: "Japi to rapopobago mpotodu gandum, neo' ramumu' nguju-ra, pelele' moto-ra ngkuku' ngkalako'." Ha japi mpu'u to natoa' Pue' -e?
10ou parle-t-il uniquement à cause de nous? Oui, c'est à cause de nous qu'il a été écrit que celui qui laboure doit labourer avec espérance, et celui qui foule le grain fouler avec l'espérance d'y avoir part.
10Ba kita' -di to natoa' rapa' lolita-na toe-e. Lolita to te'uki' owi toe, bate mpobelahi kita'. Tauna to mpobago ba napa-napa, hewa rapa' -na tauna to molia' ba tauna to momanyu, masipato' lia-i ncarumaka mporata bagia ngkai wua' bago-na.
11Si nous avons semé parmi vous les biens spirituels, est-ce une grosse affaire si nous moissonnons vos biens temporels.
11Kai' -mi to mpohawu' pongkoni' kao' hi koi' ompi'. Jadi' ane rapa' -na niwai' -kai pongkoni' woto-kai, ha melabi rahi-mi gaji' -kai tetu-e?
12Si d'autres jouissent de ce droit sur vous, n'est-ce pas plutôt à nous d'en jouir? Mais nous n'avons point usé de ce droit; au contraire, nous souffrons tout, afin de ne pas créer d'obstacle à l'Evangile de Christ.
12Ane tau ntani' -na ma'ala mposarumaka napa-napa ngkai koi', peliu-liu-nami kai'! Aga tungkai' uma kipake' huraa-kai tetu. Nau' ma'ala moto-kai mperapii' -koi ompi', uma kiperapii' -koi. Kipengkatarii moto wori' nyala kasusaa', apa' ki'uli': nee-neo' mpai' telawa' ohea-ni mpangala' Kareba Kristus to kikeni.
13Ne savez-vous pas que ceux qui remplissent les fonctions sacrées sont nourris par le temple, que ceux qui servent à l'autel ont part à l'autel?
13Ha uma ni'incai ompi' ada agama Yahudi-e: Tauna to mobago hi rala Tomi Alata'ala mporata pongkoni' -ra ngkai Tomi Alata'ala. Imam to mpotunu pepue' ntodea hi lolo meja' pontunua pepue', mporata moto-ra tibo' ngkai pepue' toe.
14De même aussi, le Seigneur a ordonné à ceux qui annoncent l'Evangile de vivre de l'Evangile.
14Wae wo'o tudui' to tatarima ngkai Pue' Yesus moto. Mohawa' -i bona tauna to mpokeni Kareba Lompe' mporata pongkoni' -ra ngkai tauna to rapongkenii kareba.
15Pour moi, je n'ai usé d'aucun de ces droits, et ce n'est pas afin de les réclamer en ma faveur que j'écris ainsi; car j'aimerais mieux mourir que de me laisser enlever ce sujet de gloire.
15Aga nau' ria moto huraa-ku mperapii' -koi ba napa-napa, uma-a ria mpopake' huraa-ku toe. Pai' neo' ni'uli' wae, kampo'uki' -ku sura tohe'i bona kana niwai' -a ba napa-napa. Uma mpai' hema to mpewuku-a mperapi' gaji' hi koi'! Bohe nono-ku apa' uma bara kuperapii' -koi, pai' kuhurui mate ngkai moronto kabohea nono-ku toi-e.
16Si j'annonce l'Evangile, ce n'est pas pour moi un sujet de gloire, car la nécessité m'en est imposée, et malheur à moi si je n'annonce pas l'Evangile!
16Uma-a ma'ala mpomobohe nono-ku hi pobago-ku mpokeni Kareba Lompe', apa' Alata'ala mpohubui-a mpobago bago toe. Silaka-ada ane uma-a mpokeni Kareba Lompe' -e!
17Si je le fais de bon coeur, j'en ai la récompense; mais si je le fais malgré moi, c'est une charge qui m'est confiée.
17Ane rapa' -na mpokeni-a Kareba Lompe' ngkai kadota-ku moto, toto-na moto-a ncarumaka hiwili-na. Tapi' bela kadota-ku moto pai' -a mpokeni Kareba Lompe'. Dota ba uma dota, bate kana kukeni, apa' toe-mi bago to napopokoloi-ka Alata'ala.
18Quelle est donc ma récompense? C'est d'offrir gratuitement l'Evangile que j'annonce, sans user de mon droit de prédicateur de l'Evangile.
18Jadi', mpokeni-a Kareba Lompe' pai' uma kuperapi' gaji' hi tauna to kupongkenii kareba. Nau' ria mpu'u huraa-ku mperapi' gaji' hi tauna to kupongkenii kareba, uma kupake' huraa-ku toe. Toe-mile to kuponcawa gaji' -kue: goe' -a mpoparata Kareba Lompe', uma mingki' ra'oli.
19Car, bien que je sois libre à l'égard de tous, je me suis rendu le serviteur de tous, afin de gagner le plus grand nombre.
19Bela-a-kuwo batua-ra ba hema-hema, ma'ala moto-a mpotuku' konoa-ku. Aga nau' wae, tungkai' mengkatuwu' mpobatua-a hi hawe'ea tauna. Kubabehi toe bona kawoo-woria' tauna kukeni mepangala' hi Kristus.
20Avec les Juifs, j'ai été comme Juif, afin de gagner les Juifs; avec ceux qui sont sous la loi, comme sous la loi quoique je ne sois pas moi-même sous la loi, afin de gagner ceux qui sont sous la loi;
20Ane mpokeni-a Kareba Lompe' hi to Yahudi, mo'ingku hewa to Yahudi-a, bona wori' to Yahudi kukeni hi Kristus. Ane hante tauna to mpotuku' ada Atura Musa-a, aku' wo'o mpotuku' ada Atura Musa. Kakoo-kono-na uma-a nahoo' ada tohe'e, aga kutuku' moto ada toe bula-ku hi laintongo' -ra to mpotuku', bona wori' -ra kukeni hi Kristus.
21avec ceux qui sont sans loi, comme sans loi quoique je ne sois point sans la loi de Dieu, étant sous la loi de Christ, afin de gagner ceux qui sont sans loi.
21Ane mpokeni-a Kareba Lompe' hi tauna to uma mpo'incai Atura Musa, mo'ingku hewa tauna to uma mpotuku' Atura Musa-a, bona wori' -ra kukeni hi Kristus. Aga neo' ra'uli' wae, uma kutuku' hawa' Alata'ala. Bate mengkoru hi hawa' Kristus oa' -a-kuwo.
22J'ai été faible avec les faibles, afin de gagner les faibles. Je me suis fait tout à tous, afin d'en sauver de toute manière quelques-uns.
22Ane kupodohe-ra to ko'ia moroho pepangala' -ra, mo'ingku-a hewa hira', bona kutulungi-ra mpotuku' Kristus. Hi hawe'ea tauna tungkai' kubalii' po'ingku-ku, bona ane rii-ria ohea-na kana ma'ala-ra kukeni hi Kristus, nau' ba kampa' hantongo' -ra-wadi.
23Je fais tout à cause de l'Evangile, afin d'y avoir part.
23Hawe'ea toe kubabehi bona kawoo-woria' tauna to mepangala' hi Kareba Lompe', bona mporata wo'o-a-kuwo kalompea' hante hira'.
24Ne savez-vous pas que ceux qui courent dans le stade courent tous, mais qu'un seul remporte le prix? Courez de manière à le remporter.
24Ompi' -ompi', ha uma ni'incai ane tauna to motanta' mokeno, mokeno omea moto-ra, aga hadua-wadi to mporata parasee. Koi' wo'o ompi' kana mo'ingku-koi hewa tauna to mpohuduwukui mokeno: huduwukui-koi mpotuku' konoa Alata'ala duu' -na mporata-koi parasee-ni.
25Tous ceux qui combattent s'imposent toute espèce d'abstinences, et ils le font pour obtenir une couronne corruptible; mais nous, faisons-le pour une couronne incorruptible.
25Tauna to motanta' toera, wori' nyala palia-ra, pai' -ra mpengkatarii butu nyala-na, apa' doko' mpu'u-ra mporata parasee. Parasee toe, wunga to molaju-wadi mpai'. Hiaa' kita', tapengkatarii butu nyala-na apa' mehina-ta mporata parasee to tida duu' kahae-hae-na.
26Moi donc, je cours, non pas comme à l'aventure; je frappe, non pas comme battant l'air.
26Tauna to motanta' mokeno, uma-ra mokeno hinyai', monoa' to ratoa'. Tauna to momejangkuru', uma uli' kadungkua-na pejangkuru' -ra. Wae wo'o aku', aku' ma'ala rarapai' -ki tauna to mokeno ba to mejangkuru', apa' uma-a mo'ingku hinyai'. Napa-napa to kubabehi, kubabehi bona mpotoa' parasee pedagia-ku toe mpai' ria.
27Mais je traite durement mon corps et je le tiens assujetti, de peur d'être moi-même rejeté, après avoir prêché aux autres.
27Mpolati-a woto-ku, mpokuasai-a konoa-ku moto. Nee-neo' mpai' ka'oti-ku mpopalele Kareba Lompe' hi tau ntani' -na, aku' lau-mi to uma mporatai parasee.