1מדוע משדי לא נצפנו עתים וידעו לא חזו ימיו׃
1Miks ei ole Kõigevägevam talletanud karistusaegu, ja miks need, kes teda tunnevad, ei saa näha tema päevi?
2גבלות ישיגו עדר גזלו וירעו׃
2Piirimärke nihutatakse, karja riisutakse ja karjatatakse kui oma.
3חמור יתומים ינהגו יחבלו שור אלמנה׃
3Vaeslaste eesel viiakse ära, lesknaise härg võetakse pandiks.
4יטו אביונים מדרך יחד חבאו עניי ארץ׃
4Vaesed tõugatakse teelt kõrvale, kõik maa viletsad peavad peitu pugema.
5הן פראים במדבר יצאו בפעלם משחרי לטרף ערבה לו לחם לנערים׃
5Vaata, otsekui metseeslid kõrbes lähevad nad oma tööle toidust otsima: lagendik on leib tema lastele.
6בשדה בלילו יקצירו וכרם רשע ילקשו׃
6Väljal peavad nad lõikama seda, mis pole nende oma, ja koristama õela viinamäge.
7ערום ילינו מבלי לבוש ואין כסות בקרה׃
7Nad peavad ööbima alasti, riieteta, ja külmas olema katteta.
8מזרם הרים ירטבו ומבלי מחסה חבקו צור׃
8Mägede äikesevihmast saavad nad märjaks, ja olles varjupaigata, liibuvad nad vastu kaljut.
9יגזלו משד יתום ועל עני יחבלו׃
9Tissi otsast riisutakse vaeslaps ja vaese vastu võetakse panti.
10ערום הלכו בלי לבוש ורעבים נשאו עמר׃
10Nad käivad alasti, riieteta, ja kannavad näljastena viljavihke.
11בין שורתם יצהירו יקבים דרכו ויצמאו׃
11Müüride vahel nad peavad suruma õli, sõtkuma surutõrt, aga kannatama janu.
12מעיר מתים ינאקו ונפש חללים תשוע ואלוה לא ישים תפלה׃
12Rahva linnades ägatakse ja haavatute hing hüüab appi; ent Jumal ei pane tähele jõledust.
13המה היו במרדי אור לא הכירו דרכיו ולא ישבו בנתיבתיו׃
13On neid, kes on valguse vastased, kes ei taha tunda selle teid ega jääda selle radadele.
14לאור יקום רוצח יקטל עני ואביון ובלילה יהי כגנב׃
14Koiduajal tõuseb mõrvar üles, et tappa viletsat ja vaest, ja öösel on ta nagu varas.
15ועין נאף שמרה נשף לאמר לא תשורני עין וסתר פנים ישים׃
15Abielurikkuja silm ootab hämarust, mõeldes: 'Ükski silm ei näe mind!' ja paneb katte näole.
16חתר בחשך בתים יומם חתמו למו לא ידעו אור׃
16Pimeduses murtakse kodadesse: päeval nad redutavad kodus, nad ei taha valgusest teada.
17כי יחדו בקר למו צלמות כי יכיר בלהות צלמות׃
17Sest sügav pimedus on neile kõigile hommikuks ja pimeduse hirmud on nende sõbrad.
18קל הוא על פני מים תקלל חלקתם בארץ לא יפנה דרך כרמים׃
18Aga päeva koites on neil kiire. Neetud olgu maal nende põld, ükski surutõrre sõtkuja ärgu pöördugu nende viinamäele!
19ציה גם חם יגזלו מימי שלג שאול חטאו׃
19Põud ja kuumus võtavad lumeveed, surmavald võtku patustajad!
20ישכחהו רחם מתקו רמה עוד לא יזכר ותשבר כעץ עולה׃
20Üsk unustab ta, uss mõnuleb temast, teda ei mäletata enam: nõnda murtakse ülekohus nagu puu.
21רעה עקרה לא תלד ואלמנה לא ייטיב׃
21Ta vaevab lastetut, kes pole sünnitanud, ja ei tee head lesknaisele.
22ומשך אבירים בכחו יקום ולא יאמין בחיין׃
22Ent Jumal oma jõuga pikendab vägivaldsete iga: nad tõusevad üles, isegi kui neil ei ole enam lootustki eluks.
23יתן לו לבטח וישען ועיניהו על דרכיהם׃
23Ta annab neile julgeoleku ja nad saavad sellest tuge; aga ta silmad on nende teede peal.
24רומו מעט ואיננו והמכו ככל יקפצון וכראש שבלת ימלו׃
24Nad on tõusnud üürikeseks - ja siis ei ole neid enam. Neid alandatakse, neid kistakse nagu kõiki muidki ja nad lõigatakse ära otsekui viljapead.
25ואם לא אפו מי יכזיבני וישם לאל מלתי׃
25Eks ole ju nõnda? Kes tahaks teha mind valelikuks ja mu sõnad tühjaks?'