1ועתה שחקו עלי צעירים ממני לימים אשר מאסתי אבותם לשית עם כלבי צאני׃
1Aga nüüd naeravad mind need, kes elupäevilt on minust nooremad, kelle isasid ma ei arvanud väärt panna oma karjakoerte sekka.
2גם כח ידיהם למה לי עלימו אבד כלח׃
2Mis kasu oleks mul isegi nende käte rammust, kui neil elujõudki on kadunud,
3בחסר ובכפן גלמוד הערקים ציה אמש שואה ומשאה׃
3kui nad puudusest ja näljast kurnatuina närivad puhtaks isegi põuase maa, kus eile oli laastamine ja hävitus?
4הקטפים מלוח עלי שיח ושרש רתמים לחמם׃
4Nad nopivad põõsaste juurest soolaheina ja leetpõõsa juur on neile leivaks.
5מן גו יגרשו יריעו עלימו כגנב׃
5Nad on teiste hulgast ära aetud, nende peale karjutakse nagu varga peale.
6בערוץ נחלים לשכן חרי עפר וכפים׃
6Nad peavad elama orunõlvades, muld- ja kaljukoobastes.
7בין שיחים ינהקו תחת חרול יספחו׃
7Nad karjuvad põõsaste vahel, nad kogunevad kureherneste alla -
8בני נבל גם בני בלי שם נכאו מן הארץ׃
8jõledad inimesed, nimetu rahva lapsed, kes on maalt välja aetud.
9ועתה נגינתם הייתי ואהי להם למלה׃
9Ja nüüd olen mina saanud neile pilkelauluks, pean olema neile sõnakõlksuks.
10תעבוני רחקו מני ומפני לא חשכו רק׃
10Nad jälestavad mind, hoiduvad minust ega jäta mulle näkku sülitamata.
11כי יתרו פתח ויענני ורסן מפני שלחו׃
11Sest Jumal vallandas mu ammunööri ja alandas mind, ja nemad heitsid ohjad mu ees ära.
12על ימין פרחח יקומו רגלי שלחו ויסלו עלי ארחות אידם׃
12Paremalt poolt tõuseb see rämps: nad löövad mul jalad alt ja valmistavad minu jaoks oma hukatusteid.
13נתסו נתיבתי להותי יעילו לא עזר למו׃
13Nad rikuvad mu jalgraja, aitavad kaasa mu hukkumiseks, ükski ei hoia neid tagasi.
14כפרץ רחב יאתיו תחת שאה התגלגלו׃
14Nad tulevad nagu läbi laia prao, veeretavad endid sisse tormi ajal.
15ההפך עלי בלהות תרדף כרוח נדבתי וכעב עברה ישעתי׃
15Mu kallale on asunud suur hirm: mu väärikus on otsekui tuulest viidud ja mu õnn on nagu möödunud pilv.
16ועתה עלי תשתפך נפשי יאחזוני ימי עני׃
16Ja nüüd on hing mu sees valatud tühjaks, viletsuspäevad on mind kätte saanud.
17לילה עצמי נקר מעלי וערקי לא ישכבון׃
17Öösiti pistab mul kontides ja mu valud ei pea vahet.
18ברב כח יתחפש לבושי כפי כתנתי יאזרני׃
18Suure jõuga haarab ta mind rõivaist; see pigistab mind otsekui kuuekaelus.
19הרני לחמר ואתמשל כעפר ואפר׃
19Jumal on heitnud mind savi sisse, ma olen saanud põrmu ja tuha sarnaseks.
20אשוע אליך ולא תענני עמדתי ותתבנן בי׃
20Ma kisendan su poole, aga sa ei vasta mulle, ma seisan siin, aga sa ainult silmitsed mind.
21תהפך לאכזר לי בעצם ידך תשטמני׃
21Sa oled muutunud julmaks mu vastu, sa kiusad mind oma vägeva käega.
22תשאני אל רוח תרכיבני ותמגגני תשוה׃
22Sa tõstad mind tuule kätte, lased mind ajada, tormihood lohistavad mind.
23כי ידעתי מות תשיבני ובית מועד לכל חי׃
23Tõesti, ma tean, et sa saadad mind surma - kõigi elavate kogunemiskotta.
24אך לא בעי ישלח יד אם בפידו להן שוע׃
24Eks rusu all olija siruta käed, eks hukkuja karju appi?
25אם לא בכיתי לקשה יום עגמה נפשי לאביון׃
25Kas mina ei nutnud selle pärast, kellel oli raske aeg? Kas mul ei olnud kaastunnet vaesele?
26כי טוב קויתי ויבא רע ואיחלה לאור ויבא אפל׃
26Aga kui ma ootasin head, tuli õnnetus, ja kui ma igatsesin valgust, tuli pimedus.
27מעי רתחו ולא דמו קדמני ימי עני׃
27Mu sisemus keeb ega rahune, mind on tabanud viletsuspäevad.
28קדר הלכתי בלא חמה קמתי בקהל אשוע׃
28Ma käin mustana, aga mitte päikesest, tõusen koguduses üles ja karjun appi.
29אח הייתי לתנים ורע לבנות יענה׃
29Ma olen ðaakalitele vennaks ja jaanalindudele seltsiliseks.
30עורי שחר מעלי ועצמי חרה מני חרב׃
30Mu ihunahk on muutunud mustaks ja mu kondid hõõguvad kuumusest.
31ויהי לאבל כנרי ועגבי לקול בכים׃
31Mu kandlemängust kujunes lein ja mu vilepilliloost nutjate hääl.