1למה יהוה תעמד ברחוק תעלים לעתות בצרה׃
1Issand, miks sa seisad kaugel, miks sa peidad ennast hädaajal?
2בגאות רשע ידלק עני יתפשו במזמות זו חשבו׃
2Vaesed saavad vaevatud riivatute uhkusest, olles kinni kavaluste kaudu, mis nad on välja mõelnud.
3כי הלל רשע על תאות נפשו ובצע ברך נאץ יהוה׃
3Sest õel kiitleb oma hinge ihaldustest ja ahne kirub, põlastab Issandat.
4רשע כגבה אפו בל ידרש אין אלהים כל מזמותיו׃
4Õel oma ülbuses hoopleb: 'Tema kättemaksu ei tule! Jumalat ei ole!' - need on kõik tema mõtted.
5יחילו דרכו בכל עת מרום משפטיך מנגדו כל צורריו יפיח בהם׃
5Tema käigud õnnestuvad alati; sinu õiglased kohtud on eemal kõrgel ta meelest; ta puhub kõigi oma vastaste peale.
6אמר בלבו בל אמוט לדר ודר אשר לא ברע׃
6Ta ütleb oma südames: 'Mina ei kõigu, põlvest põlve ma olen see, kellele ei juhtu õnnetust!'
7אלה פיהו מלא ומרמות ותך תחת לשונו עמל ואון׃
7Ta suu on täis sajatusi, kavalust ja rõhumist; ta keele all on vaev ja nurjatus.
8ישב במארב חצרים במסתרים יהרג נקי עיניו לחלכה יצפנו׃
8Ta istub varitsemas õuede taga, salajases paigas ta tapab süütu, ta silmad luuravad õnnetut.
9יארב במסתר כאריה בסכה יארב לחטוף עני יחטף עני במשכו ברשתו׃
9Ta varitseb salajases paigas nagu lõvi padrikus; ta varitseb, et tabada viletsat; ta tababki tema, tõmmates teda oma võrku.
10ודכה ישח ונפל בעצומיו חלכאים׃
10Ta küürutab ja lömitab, ja õnnetud langevad ta vägevate küünte vahele.
11אמר בלבו שכח אל הסתיר פניו בל ראה לנצח׃
11Ta ütleb oma südames: 'Jumal on unustanud, ta on oma palge peitnud, ta ei näe ilmaski!'
12קומה יהוה אל נשא ידך אל תשכח עניים׃
12Tõuse, Issand, tõsta oma käsi üles, oh Jumal! Ära unusta viletsaid!
13על מה נאץ רשע אלהים אמר בלבו לא תדרש׃
13Mispärast teotab õel Jumalat? Ta mõtleb oma südames, et sina ei hooli sellest.
14ראתה כי אתה עמל וכעס תביט לתת בידך עליך יעזב חלכה יתום אתה היית עוזר׃
14Sina oled seda näinud, sest sina näed vaeva ja meelekibedust, et tasuda oma käega; õnnetu jätab enese sinu hooleks, sina oled vaeslapse abimees.
15שבר זרוע רשע ורע תדרוש רשעו בל תמצא׃
15Murra katki õelate käsivars, maksa kätte kurja õelus, kuni sa seda enam ei leia!
16יהוה מלך עולם ועד אבדו גוים מארצו׃
16Issand on kuningas ikka ja igavesti, paganad on kadunud tema maalt.
17תאות ענוים שמעת יהוה תכין לבם תקשיב אזנך׃
17Viletsate igatsemist sa kuuled, Issand; sina kinnitad nende südant, su kõrv paneb neid tähele,
18לשפט יתום ודך בל יוסיף עוד לערץ אנוש מן הארץ׃
18et mõista õiglast kohut vaeslapsele ja rõhutule, et mullast saadud inimene enam ei ajaks hirmu peale.