1על נהרות בבל שם ישבנו גם בכינו בזכרנו את ציון׃
1Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile.
2על ערבים בתוכה תלינו כנרותינו׃
2Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled.
3כי שם שאלונו שובינו דברי שיר ותוללינו שמחה שירו לנו משיר ציון׃
3Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: 'Laulge meile Siioni laule!'
4איך נשיר את שיר יהוה על אדמת נכר׃
4Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?
5אם אשכחך ירושלם תשכח ימיני׃
5Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi!
6תדבק לשוני לחכי אם לא אזכרכי אם לא אעלה את ירושלם על ראש שמחתי׃
6Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!
7זכר יהוה לבני אדום את יום ירושלם האמרים ערו ערו עד היסוד בה׃
7Tuleta meelde, Issand, Jeruusalemma hukatuse päeva Edomi laste vastu, kes ütlesid: 'Kiskuge maha, kiskuge alusmüürini maha, mis on temas!'
8בת בבל השדודה אשרי שישלם לך את גמולך שגמלת לנו׃
8Paabeli tütar, sa laastatav! Õnnis on see, kes sulle tasub sedamööda, kuidas sa meile oled teinud.
9אשרי שיאחז ונפץ את עלליך אל הסלע׃
9Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed ja rabab nad vastu kaljut.