1למנצח בנגינת משכיל לדוד האזינה אלהים תפלתי ואל תתעלם מתחנתי׃
1Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti õpetuslaul.
2הקשיבה לי וענני אריד בשיחי ואהימה׃
2Jumal, pane tähele mu palvet ja ära peida ennast mu anumise eest!
3מקול אויב מפני עקת רשע כי ימיטו עלי און ובאף ישטמוני׃
3Pane tähele mind ja vasta mulle! Ma ekslen ümber ägades ja jooksen uisapäisa
4לבי יחיל בקרבי ואימות מות נפלו עלי׃
4vaenlase hääle tõttu, õela rõhumise pärast, sest nad veeretavad mu peale nurjatust ja vihas kiusavad nad mind taga.
5יראה ורעד יבא בי ותכסני פלצות׃
5Mu süda vabiseb mu sees ja surma koledused on langenud mu peale.
6ואמר מי יתן לי אבר כיונה אעופה ואשכנה׃
6Kartus ja värin tulid mu peale ja õudus kattis mind.
7הנה ארחיק נדד אלין במדבר סלה׃
7Siis ma ütlesin: Oh oleksid mul tuvi tiivad, ma lendaksin minema ja asuksin kuhugi elama.
8אחישה מפלט לי מרוח סעה מסער׃
8Vaata, ma põgeneksin kaugele ja viibiksin kõrbes. Sela.
9בלע אדני פלג לשונם כי ראיתי חמס וריב בעיר׃
9Ma tõttaksin pääsema pakku tuulepöörise, maru eest.
10יומם ולילה יסובבה על חומתיה ואון ועמל בקרבה׃
10Hävita nad, Issand, sega nende keeled, sest ma näen linnas vägivalda ja riidu!
11הוות בקרבה ולא ימיש מרחבה תך ומרמה׃
11Ööd ja päevad nad käivad piki tema müüre, nurjatus ja vaev on ta keskel.
12כי לא אויב יחרפני ואשא לא משנאי עלי הגדיל ואסתר ממנו׃
12Kadu on ta keskel ja ta turult ei tagane rõhumine ja pettus.
13ואתה אנוש כערכי אלופי ומידעי׃
13Sest mitte vaenlane ei laima mind, seda ma taluksin; mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu, tema eest ma peidaksin ennast,
14אשר יחדו נמתיק סוד בבית אלהים נהלך ברגש׃
14vaid sina, inimene nagu mina, mu sõber ja tuttav,
15ישימות עלימו ירדו שאול חיים כי רעות במגורם בקרבם׃
15kellega meil oli armas osadus, Jumala kotta läksime koos rahvahulgaga.
16אני אל אלהים אקרא ויהוה יושיעני׃
16Karaku surm nende kallale, mingu nad elusalt alla surmavalda, sest selge kurjus on nende elamuis, nende põues!
17ערב ובקר וצהרים אשיחה ואהמה וישמע קולי׃
17Aga mina hüüan Jumala poole ja Issand aitab mind.
18פדה בשלום נפשי מקרב לי כי ברבים היו עמדי׃
18Õhtul ja hommikul ja lõunaajal ma kurdan ja ägan, ja ta kuuleb mu häält.
19ישמע אל ויענם וישב קדם סלה אשר אין חליפות למו ולא יראו אלהים׃
19Ta lunastab mu hinge rahusse kallalekippujaist, sest need on hulgani mu ümber.
20שלח ידיו בשלמיו חלל בריתו׃
20Jumal kuuleb ja vastab neile, tema, kes istub aujärjel iidsest ajast. Sela. Sest nad ei muuda meelt ega hakka kartma Jumalat.
21חלקו מחמאת פיו וקרב לבו רכו דבריו משמן והמה פתחות׃
21See mees oli pistnud oma käed nende külge, kes pidasid temaga rahu, ta rikkus oma lepingut.
22השלך על יהוה יהבך והוא יכלכלך לא יתן לעולם מוט לצדיק׃
22Pehmem kui või on tema suu, aga südames ta tuleb kallale; libedamad kui õli on tema sõnad, kuid need on siiski nagu paljastatud mõõgad.
23ואתה אלהים תורדם לבאר שחת אנשי דמים ומרמה לא יחצו ימיהם ואני אבטח בך׃
23Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!
24Jah, sina, Jumal, tõukad nad hukatuse auku; mõrtsukad ja petised ei saa oma elupäevi poolegi peale. Aga mina loodan sinu peale!