1למנצח על שושן עדות מכתם לדוד ללמד בהצותו את ארם נהרים ואת ארם צובה וישב יואב ויך את אדום בגיא מלח שנים עשר אלף אלהים זנחתנו פרצתנו אנפת תשובב לנו׃
1Laulujuhatajale: viisil 'Tunnistuse liilia'; Taaveti mõistulaul õpetuseks,
2הרעשתה ארץ פצמתה רפה שבריה כי מטה׃
2kui ta oli võidelnud Mesopotaamia ja Sooba süürlastega, ja kui Joab tuli tagasi ja oli Soolaorus maha löönud kaksteist tuhat edomlast.
3הראיתה עמך קשה השקיתנו יין תרעלה׃
3Jumal, sa tõukasid meid ära ja pillutasid meid laiali; sa olid vihane, aita meid jälle üles!
4נתתה ליראיך נס להתנוסס מפני קשט סלה׃
4Sina panid maa vabisema, sa lõhestasid selle; paranda ta praod, sest ta kõigub!
5למען יחלצון ידידיך הושיעה ימינך ועננו׃
5Sa andsid oma rahvale näha rasket põlve; sa jootsid meid uimastava veiniga.
6אלהים דבר בקדשו אעלזה אחלקה שכם ועמק סכות אמדד׃
6Sa panid lipu lehvima neile, kes sind kardavad, et nad otsiksid varju ammu eest. Sela.
7לי גלעד ולי מנשה ואפרים מעוז ראשי יהודה מחקקי׃
7Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile!
8מואב סיר רחצי על אדום אשליך נעלי עלי פלשת התרעעי׃
8Jumal on rääkinud oma pühamus: 'Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru.
9מי יבלני עיר מצור מי נחני עד אדום׃
9Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp,
10הלא אתה אלהים זנחתנו ולא תצא אלהים בצבאותינו׃
10Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule!'
11הבה לנו עזרת מצר ושוא תשועת אדם׃
11Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini?
12באלהים נעשה חיל והוא יבוס צרינו׃
12Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära? Ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?!
13Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi!
14Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie rõhujad.