1Vesd a te kenyeredet a víz színére, mert sok nap mulva megtalálod azt.
1Viska oma leib vee peale, sest pikapeale sa leiad selle jälle!
2Adj részt hétnek vagy nyolcznak is; mert nem tudod, micsoda veszedelem következik a földre.
2Anna osa seitsmele, jah, kaheksalegi, sest sa ei tea, milline õnnetus maa peal võib juhtuda!
3Mikor a sûrû fellegek megtelnek, esõt adnak a földre; és ha leesik a fa délre vagy északra, a mely helyre leesik a fa, ott marad.
3Kui pilved on täis vihma, siis nad valavad seda maa peale; ja langegu puu lõuna või põhja poole, aga puu jääb oma langemise paika.
4A ki a szelet nézi, nem vet az; és a ki sûrû fellegre néz, nem arat.
4Kes valvab tuult, ei saa külvata, ja kes vaatleb pilvi, ei saa lõigata.
5Miképen hogy nem tudod, melyik a szélnek útja, és miképen vannak a csontok a terhes asszony méhében; azonképen nem tudod az Istennek dolgát, a ki mindeneket cselekszik.
5Nõnda nagu sa ei tunne tuule teed või luude-liikmete tekkimist raseda ihus, nõnda sa ei tunne Jumala tööd. Tema teeb kõike seda.
6Reggel vesd el a te magodat, és este se pihentesd kezedet; mert nem tudod, melyik jobb, ez-é vagy amaz, vagy ha mind a kettõ jó lesz egyszersmind.
6Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtviisi head!
7Valóban, édes a világosság és jó a mi szemeinkkel néznünk a napot.
7Valgus on magus, ja silmadele on hea päikest näha.
8Mert ha sok esztendeig él is az ember, mindazokban örvendezzen; és megemlékezzék a setétségnek napjairól, mert az sok lesz. Valami eljövendõ, mind hiábavalóság.
8Jah, kui inimene elab palju aastaid, siis tundku ta neist kõigist rõõmu; aga ta mõelgu ka pimeduse päevadele, sest neidki saab palju! Kõik, mis tuleb, on tühisus!
9Rõõmusta, noor mees, noores eas ja su süda tundku rõõmu su nooruspäevil! Käi oma südame teedel ja oma silmavaate järgi, aga tea, et Jumal viib sind kohtusse selle kõige pärast!
10Saada siis tusk ära oma südamest ja hoia paha eemal oma ihust, sest lapsepõlv ja noorus on kaduvad!