1Magasztaljátok az Urat, mert jó, mert örökkévaló az õ kegyelme!
1Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
2Mondja hát Izráel, hogy örökkévaló az õ kegyelme!
2Öelgu nüüd Iisrael, et tema heldus kestab igavesti!
3Mondja hát az Áron háza, hogy örökkévaló az õ kegyelme!
3Öelgu nüüd Aaroni sugu, et tema heldus kestab igavesti!
4Mondják hát, a kik félik az Urat, hogy örökkévaló az õ kegyelme!
4Öelgu nüüd, kes Issandat kardavad, et tema heldus kestab igavesti!
5Szükségemben segítségül hívám az Urat, meghallgatott [és] tágas térre [tett] engem az Úr.
5Kitsikuses ma hüüdsin appi Issandat, Issand vastas mulle, asetas mind avarusse.
6Velem van az Úr, nem félek; mit árthat nékem ember?
6Issand on minuga, ei ma karda. Mis võib inimene mulle teha?
7Velem van az Úr az én segítõim közt, és nézni fogok az én gyûlölõimre.
7Issand on mulle abimeheks, seepärast ma saan parastada vihkajaid.
8Jobb az Úrban bízni, mint emberekben reménykedni.
8Parem on pelgupaika otsida Issanda juures kui loota inimeste peale.
9Jobb az Úrban bízni, mint fõemberekben reménykedni.
9Parem on pelgupaika otsida Issanda juures kui loota õilsate peale.
10Körülvettek engem mind a pogányok, de az Úr nevében elvesztém õket.
10Kõik paganad piirasid mind, Issanda nimel tõrjusin ma nad tõesti tagasi.
11Körülvettek, bizony körülvettek engem, de az Úr nevében elvesztém õket.
11Nad piirasid mind, küll nad piirasid mind, Issanda nimel tõrjusin ma nad tõesti tagasi.
12Körülvettek engem, mint méhek; eloltattak, mint tövis-tûz, mert az Úr nevében elvesztém õket.
12Nad piirasid mind nagu mesilased - nad kustusid nagu tuli kibuvitstes. Issanda nimel tõrjusin ma nad tõesti tagasi.
13Igen taszítottál engem, hogy elessem; de az Úr megsegített engem.
13Mind tõugati kõvasti, et ma langeksin, kuid Issand aitas mind.
14Erõsségem és énekem az Úr, és õ lõn nékem szabadulásul.
14Issand on mu tugevus ja mu kiituslaul, ja tema oli mulle päästjaks.
15Vígasságnak és szabadulásnak szava van az igazak sátoraiban: Az Úrnak jobbkeze hatalmasan cselekedett!
15Hõiske- ja päästehääl kostab õigete telkidest: 'Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!
16Az Úrnak jobbkeze felmagasztaltatott; az Úrnak jobbkeze hatalmasan cselekedett!
16Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!'
17Nem halok meg, hanem élek, és hirdetem az Úrnak cselekedeteit!
17Ei ma sure, vaid jään elama, ja jutustan Issanda tegusid.
18Keményen megostorozott engem az Úr; de nem adott át engem a halálnak.
18Issand karistas mind rängasti, aga ta ei andnud mind surmale.
19Nyissátok meg nékem az igazságnak kapuit, hogy bemenjek azokon [és] dicsérjem az Urat!
19Avage mulle õiguse väravad! Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat.
20Ez az Úrnak kapuja; igazak mennek be azon.
20See on Issanda värav. Õiged lähevad sealt sisse.
21Magasztallak téged, hogy meghallgattál, és szabadításomul lettél!
21Ma tänan sind, et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks!
22A kõ a melyet az építõk megvetettek, szegeletkõvé lett!
22Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks.
23Az Úrtól lett ez, csodálatos ez a mi szemeink elõtt!
23Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis.
24Ez a nap az, a melyet az Úr rendelt; örvendezzünk és vígadjunk ezen!
24See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!
25Oh Uram, segíts most; oh Uram, adj most jó elõmenetelt!
25Oh Issand, aita nüüd! Oh Issand, lase hästi korda minna!
26Áldott, a ki jõ az Úrnak nevében; áldunk titeket, a kik az Úr házából valók vagytok!
26Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Meie õnnistame teid Issanda kojast.
27Isten az Úr és õ világosított meg minket. Kötelekkel kössétek az ünnepi áldozatot az oltár szarvához.
27Issand on Jumal ja tema on meile paistnud nagu valgus. Siduge peoohvrid köitega altari sarvedeni!
28Istenem vagy te, azért hálát adok néked! Én Istenem, magasztallak téged.
28Sina oled mu Jumal ja sind ma tänan! Mu Jumal, sind ma ülistan!
29Magasztaljátok az Urat, mert jó; mert örökkévaló az õ kegyelme!
29Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!