1Grádicsok éneke.
1Palveteekonna laul. Põhjatuist sügavusist hüüan ma sinu poole, Issand!
2Uram, hallgasd meg az én szómat; legyenek füleid figyelmetesek könyörgõ szavamra!
2Issand, kuule mu häält, sinu kõrvad pangu tähele mu anumise häält!
3Ha a bûnöket számon tartod, Uram: Uram, kicsoda maradhat meg?!
3Kui sina, Issand, peaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks?
4Hiszen te nálad van a bocsánat, hogy féljenek téged!
4Kuid sinu käes on andeksand, et sind kardetaks.
5Várom az Urat, várja az én lelkem, és bízom az õ igéretében.
5Ma ootan Issandat, mu hing ootab, ja ma loodan tema sõna peale.
6[Várja] lelkem az Urat, jobban, mint az õrök a reggelt, az õrök a reggelt.
6Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut.
7Bízzál Izráel az Úrban, mert az Úrnál van a kegyelem, és bõséges nála a szabadítás!
7Iisrael, looda Issanda peale, sest Issanda juures on heldus ja tema juures on rohke lunastus!
8Meg is szabadítja õ Izráelt minden õ bûnébõl.
8Ja tema lunastab Iisraeli kõigist tema pahategudest.