1Dávidé.
1Taaveti laul. Mõista mulle õigust, Issand, sest ma olen elanud laitmatuses ja olen lootnud Issanda peale ilma kõikumata!
2Próbálj meg, Uram, és kisérts meg, és vizsgáld meg veséimet és szívemet.
2Katsu mind läbi, Issand, ja proovi mind, sulata mu neerud ja mu süda!
3Mert kegyelmed szemem elõtt van, és hûségedben járok-kelek.
3Sest sinu heldus on mu silma ees ja ma käin sinu tões.
4Nem ültem együtt hivalkodókkal, és alattomosokkal nem barátkoztam.
4Ma ei ole istunud koos valelike inimestega ega lähe kaasa salalikega.
5Gyûlölöm a rosszak társaságát, és a gonoszokkal együtt nem ülök.
5Ma vihkan kurjade kogu ega istu õelate kilda.
6Ártatlanságban mosom kezemet, és oltárodat gyakorlom Uram!
6Ma pesen oma käsi süütuses ja käin sinu altari ümber, Issand,
7Hogy hallatós szóval dicsérjelek téged, és elbeszéljem minden csodatettedet.
7et kuuldavale tuua tänu ja jutustada kõiki su imeasju.
8Uram, szeretem a te házadban való lakozást, és a te dicsõséged hajlékának helyét.
8Issand, ma armastan su koja asukohta ja su auhiilguse asupaika!
9Ne sorozd a bûnösökkel együvé lelkemet, sem életemet a vérszopókkal együvé,
9Ära korista mu hinge koos patustega ega mu elu koos meestega, kes verd valavad,
10A kiknek kezében vétek van, és jobbjuk telve vesztegetéssel.
10kelle kätes on häbitöö ja kelle parem käsi on täis altkäemaksu!
11Én pedig ártatlanságban élek; ments meg és könyörülj rajtam.
11Aga mina tahan käia laitmatuses; lunasta mind ja ole mulle armuline!
12Lábam megáll igazsággal; áldom az Urat a gyülekezetekben.
12Mu jalg seisab tasasel teel. Kogudustes ma kiidan sind, Issand!