1Te benned bízom, Uram! Ne szégyenüljek meg soha.
1Issand, sinu juures otsin ma pelgupaika, ära lase mind iialgi jääda häbisse!
2A te igazságod szerint ments meg és szabadíts meg engem; hajtsd hozzám füledet és tarts meg engem.
2Oma õiglusega tõmba mind välja kitsikusest ja vabasta mind; pööra oma kõrv mu poole ja päästa mind!
3Légy sziklaváram, a hova menekülhessek szüntelen; rendelkezzél megtartásom felõl, mert kõszálam és erõsségem vagy te.
3Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.
4Én Istenem, szabadíts meg engem a gonosznak kezébõl; a hamisnak és kegyetlennek markából!
4Mu Jumal, vabasta mind õela käest ning ülekohtuse ja vägivaldse pihust!
5Mert te vagy az én reménységem, oh Uram, Istenem, én bizodalmam gyermekségemtõl fogva!
5Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal. Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.
6Reád támaszkodom születésem óta; anyámnak méhébõl te vontál ki engem; rólad szól az én dicséretem szüntelen.
6Sinule ma olen toetunud sündimisest, sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates, sinule kõlab aina mu kiitus.
7Mintegy csudává lettem sokaknak; de te vagy az én erõs bizodalmam.
7Ma olen saanud paljudele imeasjaks, kuid sina oled mulle tugevaks varjupaigaks.
8Megtelik szájam dicséreteddel, minden napon a te dicsõségeddel.
8Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva.
9Ne vess el engem az én vénségemnek idején; mikor elfogy az én erõm, ne hagyj el engem!
9Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!
10Mert felõlem szólanak elleneim, és a kik életemre törnek, együtt tanácskoznak,
10Sest mu vaenlased räägivad mu vastu, ja kes varitsevad mu hinge, peavad üheskoos nõu
11Mondván: Az Isten elhagyta õt! Kergessétek és fogjátok meg, mert nincs, a ki megszabadítsa.
11ning ütlevad: 'Jumal on tema hüljanud, jälitage teda ning võtke ta kinni, sest ei ole, kes ta ära kisuks meie käest!'
12Oh Isten, ne távozzál el tõlem! Én Istenem, siess segítségemre!
12Oh Jumal, ära ole minust kaugel, mu Jumal, tõtta mulle appi!
13Szégyenüljenek meg és enyészszenek el életemnek ellenségei; borítsa szégyen és gyalázat azokat, a kik vesztemre törnek!
13Jäägu häbisse ja hukkugu minu hinge vastased; olgu häbistusse ja teotusse mähitud need, kes otsivad minu õnnetust!
14Én pedig szüntelen reménylek, és szaporítom minden te dicséretedet.
14Aga mina ootan alati ja suurendan kogu su kiidetavust.
15Szájam beszéli a te igazságodat, minden nap a te szabadításodat, mert számát sem tudom.
15Mu suu peab jutustama sinu õiglusest ja su päästetegudest kogu päeva, sest ma ei tea nende arvu.
16Az Úr Istennek nagy tetteivel járok; csak a te igazságodról emlékezem!
16Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes sinu õiglust.
17Oh Isten, gyermekségemtõl tanítottál engem; és mind mostanig hirdetem a te csudadolgaidat.
17Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid.
18Vénségemig és megõszülésemig se hagyj el engem, oh Isten, hogy hirdessem a te karodat e nemzetségnek, és minden következendõnek a te nagy tetteidet.
18Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile!
19Hisz a te igazságod, oh Isten, felhat az égig, mert nagyságos dolgokat cselekedtél; kicsoda hasonló te hozzád, oh Isten?!
19Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal, kes oled suuri asju teinud. Jumal, kes on nagu sina?
20A ki sok bajt és nyomorúságot éreztettél velünk, [de] ismét megelevenítesz, és a föld mélységébõl ismét felhozol minket.
20Sina, kes mind oled lasknud näha palju kitsikusi ja õnnetusi, teed mind jälle elavaks ja tõmbad mind jälle üles maa sügavustest.
21Megsokasítod az én nagyságomat; hozzám fordulsz [és] megvigasztalsz engem.
21Kasvata mu suurust ja pöördu jälle mind trööstima!
22Én is tisztellek téged lanttal a te hûségedért, én Istenem! Éneklek néked hárfával, oh Izráelnek szentje!
22Ma tahan sind tänada ka naablimänguga sinu ustavuse eest, mu Jumal! Ma tahan sulle lauldes mängida kannelt, sa Iisraeli Püha!
23Örvendeznek az én ajakim, hogy énekelhetek néked, és lelkem is, a melyet megváltottál.
23Mu huuled hõiskavad, kui ma sulle lauldes mängin, samuti mu hing, mille sa oled lunastanud.
24Nyelvem is minden napon hirdeti a te igazságodat, mert megszégyenültek és gyalázattal illettettek, a kik vesztemre törnek.
24Minu keelgi kõneleb kogu päeva sinu õiglusest, sest juba häbenesid ja kohmetusid, kes otsisid mu õnnetust.