1Dávid imádsága.
1Taaveti palve. Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene!
2Tartsd meg életemet, mert kegyes vagyok én; mentsd meg én Istenem a te szolgádat, a ki bízik benned.
2Hoia mu hinge, sest ma olen vaga! Päästa sina, mu Jumal, oma sulane, kes loodab sinu peale!
3Könyörülj én rajtam Uram, mert hozzád kiáltok minden napon!
3Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan su poole kogu päeva!
4Vidámítsd meg a te szolgádnak lelkét, mert hozzád emelem fel Uram lelkemet.
4Rõõmusta oma sulase hinge, sest sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge!
5Mert te Uram jó vagy és kegyelmes, és nagy irgalmasságú mindazokhoz, a kik hozzád kiáltanak.
5Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.
6Figyelmezzél Uram az én imádságomra, és hallgasd meg az én könyörgésemnek szavát!
6Võta kuulda, Issand, mu palvet, ja pane tähele mu anumise häält!
7Nyomorúságomnak idején hozzád kiáltok, mert te meghallgatsz engem.
7Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle.
8Nincsen Uram hozzád hasonló az istenek között, és nincsenek hasonlók a te munkáidhoz!
8Issand, sinu sarnast ei ole jumalate seas, ega ole niisuguseid tegusid kui sinul.
9Eljõnek a népek mind, a melyeket alkottál, és leborulnak elõtted Uram, és dicsõítik a te nevedet.
9Kõik rahvad, keda sa oled teinud, tulevad kummardama su ette, Issand, ja annavad au sinu nimele.
10Mert nagy vagy te és csodadolgokat mívelsz; csak te vagy Isten egyedül!
10Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi.
11Mutasd meg nékem a te útadat, hogy járhassak a te igazságodban, [és] teljes szívvel féljem nevedet.
11Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia su tões! Kinnita mu süda kartma sinu nime!
12Dicsérlek téged Uram, Istenem, teljes szívembõl, és dicsõítem a te nevedet örökké!
12Ma ülistan sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan su nime igavesti.
13Mert nagy én rajtam a te kegyelmed, és kiszabadítottad lelkemet a mélységes pokolból.
13Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest.
14Isten! Kevélyek támadtak fel ellenem, és kegyetlenek serege keresi lelkemet, [a kik] meg sem gondolnak téged.
14Jumal! Ülbed on tõusnud mu vastu, ja vägivaldsete jõuk püüab mu hinge; kuid sind nad ei pane tähele.
15De te Uram, könyörülõ és irgalmas Isten vagy, késedelmes a haragra, nagy kegyelmû és igazságú!
15Ent sina, Issand, oled halastaja ja armuline Jumal, pikameelne ning rikas heldusest ja ustavusest.
16Tekints reám és könyörülj rajtam! Add a te erõdet a te szolgádnak, és szabadítsd meg a te szolgálóleányodnak fiát!
16Kaldu mu poole ja ole mulle armuline; anna oma sulasele oma ramm ja aita oma teenija poega!
17Adj jelt nékem javamra, hogy lássák az én gyûlölõim és szégyenüljenek meg, a mikor te Uram megsegítesz és megvigasztalsz engem.
17Tee mulle tunnustäht mu heaks, et mu vihkajad näeksid ja häbeneksid, et sina, Issand, oled aidanud ja mind trööstinud!