¹Énekek éneke, mely Salamoné.

¹Saalomoni ilusaim laul.

²Csókoljon meg engem az õ szájának csókjaival;

²'Jooda mind oma suu suudlustega, sest sinu armastus on parem kui vein!

³A te drága kenetid jók illatozásra;

³Su õlide lõhn on magus, võideõli on su nimi - seepärast armastavad sind neitsid.

⁴Vonj engemet te utánad, hadd fussunk!

⁴Tõmba mind kaasa, tõttame! Vii mind, kuningas, oma kambritesse! Hõisakem ja tundkem sinust rõõmu, ülistagem sinu armastust enam kui veini! Õigusega armastatakse sind!

⁵Fekete vagyok, de szép, Jeruzsálem leányai;

⁵Jeruusalemma tütred! Mina olen tõmmu, ometi nägus, otsekui Keedari telgid, otsekui Saalomoni telgiriided.

⁶Ne nézzetek engem, hogy én fekete vagyok, hogy a nap lesütött engem;

⁶Ärge vaadake mind, et ma olen nii tõmmu, et päike mind on pruunistanud! Mu ema pojad turtsusid mu vastu, mind pandi viinamägede vahiks - aga omaenese viinamäge pole ma saanud valvata.

⁷Mondd meg nékem, [te,] a kit az én lelkem szeret,

⁷Ütle mulle, sina, keda mu hing armastab: Kus sa karja hoiad, kus sa seda lõunaajal lased lebada? Sest miks peaksin minema nagu looritatu su sõprade karjade juurde?'

⁸Mivelhogy nem tudod, oh asszonyok között legszebb!

⁸'Kui sa seda ei tea, sa ilusaim naistest, siis mine lammaste jälgi mööda ja karjata oma kitsetallekesi karjaste telkide juures!

⁹A Faraó szekereiben való paripákhoz hasonlítlak téged, én mátkám.

⁹Ma võrdlen sind, mu kullake, vaarao vankrihobusega.

¹⁰Szépek a te orczáid a [halántékra való] lánczokban,

¹⁰Kaunid on su põsed palmikuis, kael merikarbikeedes.

¹¹Arany lánczokat csinálunk néked,

¹¹Me teeme sulle kuldehted, hõbedaga tipitud.'

¹²Mikor a király az õ asztalánál ül,

¹²'Niikaua kui kuningas on lauas, lõhnab mu nardiõli.

¹³[Olyan] az én szerelmesem nékem, mint egy kötés mirha,

¹³Mu kallim on mulle mürrikimbukeseks, mis lebab mu rindade vahel.

¹⁴[Mint] az Engedi szõlõiben a cziprusfürt,

¹⁴Mu kallim on mulle hennapõõsa õisikuks Een-Gedi viinamägedelt.'

¹⁵Ímé, szép vagy én mátkám, ímé, szép vagy,

¹⁵'Vaata, sa oled ilus, mu kullake, vaata, sa oled ilus! Su silmad on tuvid.'

¹⁶Ímé, te [is] szép vagy én szerelmesem, gyönyörûséges,

¹⁶'Vaata, sa oled ilus, mu kallim, tõesti hurmav! Haljas on isegi meie säng:

¹⁷A mi házainknak gerendái czédrusfák,

¹⁷meie koja seinteks on seedrid, meie sarikaiks küpressid.'