¹Oh mely szépek a te lépéseid a sarukban,

¹'Tule tagasi, tule tagasi, suulamlanna! Tule tagasi, tule tagasi, sest tahame sind näha!' 'Miks tahate näha suulamlannat? Et ta tantsiks tantsijate ridade vahel?'

²A te köldököd, mint a kerekded csésze,

²'Ah, kui kaunid on su sammud sandaalides, sa suursugune tütarlaps! Su puusade kaared on nagu ehted, kunstniku kätetöö!

³A te két emlõd, [mint] két õzike,

³Su naba on ümmargune kausike, milles segatud vein ei puudu! Su kõht on nisuhunnik, mis lillekestega on ümbritsetud!

⁴A te nyakad, mint az elefánttetembõl csinált torony;

⁴Su kaks rinda on nagu kaks vasikakest, gaselli kaksikut!

⁵A te fejed hasonló rajtad a Kármelhez,

⁵Su kael on nagu elevandiluust torn, su silmad nagu Hesboni tiigid Bat-Rabbimi värava juures! Su nina on nagu Liibanoni torn, vaatluseks Damaskuse suunas!

⁶Mely igen szép vagy és mely kedves,

⁶Pea on sul otsekui Karmel ja su lehvivad juuksed purpurikarva! Kuningas on köidetud kiharate külge!

⁷Ez a te termeted hasonló a pálmafához,

⁷Ah, kui ilus, ah, kui kaunis oled sa, armastus, hellituste tütar!

⁸Azt mondám: felhágok a pálmafára,

⁸Sul on rüht nagu palmipuul ja su rinnad on kobarate sarnased!

⁹És a te ínyed, mint a legjobb bor,

⁹Mina ütlesin: Ma lähen palmipuu otsa, võtan kinni ta pööristest! Su rinnad on ju viinapuukobarate sarnased ja su hingeõhk on nagu õunte lõhn!

¹⁰Én az én szerelmesemé vagyok,

¹⁰Sinu suulagi on nagu parim vein, mis varmalt läheb mu kallima sisse, ja mida voolavad uinuvad huuled!'

¹¹No, én szerelmesem, menjünk ki a mezõre,

¹¹'Mina kuulun oma kallimale ja tema ihaldab mind.

¹²Felkelvén menjünk a szõlõkbe,

¹²Tule, mu kallim, lähme aasale, ööbima hennapõõsaste juures!

¹³A mandragórák illatoznak,

¹³Hommikul vara lähme vaatama viinamägesid, kas viinapuu on pakatanud, kas pungad on puhkenud, kas granaatõunapuud õitsevad! Seal ma annan sulle oma armastuse!

¹⁴Lemmemarjad lõhnavad meile ja meie uste ees on kõiksugu valitud vilju, niihästi uusi kui vanu, mis ma sinule, kallim, olen talletanud.'