¹E Sedekia si ribellò al re di Babilonia. L’anno nono del regno di Sedekia, il decimo giorno del decimo mese, Nebucadnetsar, re di Babilonia, venne con tutto il suo esercito contro Gerusalemme; s’accampò contro di lei, e le costruì attorno delle trincee.

¹Aga Sidkija hakkas Paabeli kuningale vastu. Ja oma valitsemise üheksandal aastal, kümnenda kuu kümnendal päeval, tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar, tema ja kogu ta sõjavägi, Jeruusalemma vastu ning lõi leeri üles selle alla; ja nad ehitasid linna ümber piiramisseadmed.

²E la città fu assediata fino all’undecimo anno del re Sedekia.

²Ja linna piirati kuni kuningas Sidkija üheteistkümnenda aastani.

³Il nono giorno del quarto mese, la carestia era grave nella città; e non c’era più pane per il popolo del paese.

³Aga neljanda kuu üheksandal päeval võttis nälg linnas võimust ja maa rahval ei olnud leiba.

⁴Allora fu fatta una breccia alla città, e tutta la gente di guerra fuggì, di notte, per la via della porta fra le due mura, in prossimità del giardino del re, mentre i Caldei stringevano la città da ogni parte. E il re prese la via della pianura;

⁴Siis murti linna sisse; aga kõik sõjamehed põgenesid öösel läbi müüridevahelise värava, mis oli kuninga rohuaia juures, kuigi kaldealased olid ümber linna; ja nad läksid lagendiku poole.

⁵ma l’esercito dei Caldei lo inseguì, lo raggiunse nelle pianure di Gerico, e tutto l’esercito di lui si disperse e l’abbandonò.

⁵Aga kaldealaste sõjavägi ajas kuningat taga ja nad said ta kätte Jeeriko lagendikel, kui kõik ta sõjavägi oli tema juurest laiali läinud.

⁶Allora i Caldei presero il re, e lo condussero al re di Babilonia a Ribla, dove fu pronunziata sentenza contro di lui.

⁶Ja nad võtsid kuninga kinni ning viisid ta Paabeli kuninga juurde Riblasse ja mõistsid tema üle kohut.

⁷I figliuoli di Sedekia furono scannati in sua presenza; poi cavaron gli occhi a Sedekia; lo incatenarono con una doppia catena di rame, e lo menarono a Babilonia.

⁷Ja nad tapsid Sidkija pojad tema silme ees. Sidkija silmad tehti pimedaks ja ta aheldati vaskahelaisse ning viidi Paabelisse.

⁸Or il settimo giorno del quinto mese era il diciannovesimo anno di Nebucadnetsar, re di Babilonia Nebuzaradan, capitano della guardia del corpo, servo del re di Babilonia, giunse a Gerusalemme,

⁸Ja viienda kuu seitsmendal päeval, see on kuningas Nebukadnetsari, Paabeli kuninga üheksateistkümnendal aastal, tuli Nebusaradan, ihukaitsepealik, Paabeli kuninga sulane, Jeruusalemma.

⁹ed arse la casa dell’Eterno e la casa del re, e diede alle fiamme tutte le case di Gerusalemme, tutte le case della gente ragguardevole.

⁹Ja tema põletas ära Issanda koja ja kuningakoja ning kõik Jeruusalemma kojad; nimelt kõik suured kojad ta põletas tulega.

¹⁰E tutto l’esercito dei Caldei ch’era col capitano della guardia atterrò da tutte le parti le mura di Gerusalemme.

¹⁰Ja kogu kaldealaste sõjavägi, kes oli koos ihukaitsepealikuga, kiskus maha Jeruusalemma ümbritsevad müürid.

¹¹Nebuzaradan, capitano della guardia, menò in cattività i superstiti ch’erano rimasti nella città, i fuggiaschi che s’erano arresi al re di Babilonia, e il resto della popolazione.

¹¹Ja rahva ülejäänud osa, kes oli jäänud linna, ja ülejooksikud, kes olid üle jooksnud Paabeli kuninga poole, ja muud rahva riismed viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi.

¹²Il capitano della guardia non lasciò che alcuni dei più poveri del paese a coltivar le vigne ed i campi.

¹²Aga ihukaitsepealik jättis maa vaesemast rahvast alles viinamägede harijaid ja teopäevade tegijaid.

¹³I Caldei spezzarono le colonne di rame ch’erano nella casa dell’Eterno, le basi, il mar di rame ch’era nella casa dell’Eterno, e ne portaron via il rame a Babilonia.

¹³Vasksambad, mis olid Issanda kojas, ja alused ning vaskmere, mis olid Issanda kojas, kaldealased purustasid ja viisid nende vase Paabelisse.

¹⁴Presero le pignatte, le palette, i coltelli, le coppe e tutti gli utensili di rame coi quali si faceva il servizio.

¹⁴Potid, labidad, tahikäärid, kausid ja kõik vaskriistad, millega peeti teenistust, võtsid nad ära.

¹⁵Il capitano della guardia prese pure i bracieri, i bacini: l’oro di ciò ch’era d’oro, l’argento di ciò ch’era d’argento.

¹⁵Samuti võttis ihukaitsepealik ära sütepannid ja piserdusnõud, mis olid puhtast kullast ja puhtast hõbedast.

¹⁶Quanto alle due colonne, al mare e alle basi che Salomone avea fatti per la casa dell’Eterno, il rame di tutti questi oggetti aveva un peso incalcolabile.

¹⁶Mõlema samba, vaskmere ja aluste, mis Saalomon oli teinud Issanda koja jaoks - kõigi nende asjade vask oli vaagimatu.

¹⁷L’altezza di una di queste colonne era di diciotto cubiti, e v’era su un capitello di rame alto tre cubiti; e attorno al capitello v’erano un reticolato e delle melagrane, ogni cosa di rame; lo stesso era della seconda colonna, munita pure di reticolato.

¹⁷Ühe samba kõrgus oli kaheksateist küünart; nupp selle peal oli vasest ja nupu kõrgus oli kolm küünart; võrestik ja granaatõunad ümber nupu olid kõik vasest; ja samasugune oli teine sammas võrestikuga.

¹⁸Il capitano della guardia prese Seraia, il sommo sacerdote, Sofonia, il secondo sacerdote,

¹⁸Ja ihukaitsepealik võttis Seraja, ülempreestri, ja Sefanja, temast järgmise preestri, ja kolm lävehoidjat,

¹⁹e i tre custodi della soglia, e prese nella città un eunuco che comandava la gente di guerra, cinque uomini di fra i consiglieri intimi del re che furon trovati nella città, il segretario del capo dell’esercito che arrolava il popolo del paese, e sessanta privati che furono anch’essi trovati nella città.

¹⁹ja võttis linnast ühe hoovkondlase, kes oli olnud sõjameeste käsutaja, ja viis meest kuninga lähikonnast, kes leiti linnast, ja väepealiku kirjutaja, kes värbas maa rahvast sõjaväkke, ja kuuskümmend meest maa rahva hulgast, kes leiti linnast.

²⁰Nebuzaradan, capitano della guardia, li prese e li condusse al re di Babilonia a Ribla;

²⁰Nebusaradan, ihukaitsepealik, võttis ja viis nad Paabeli kuninga juurde Riblasse.

²¹e il re di Babilonia li fece colpire a morte a Ribla, nel paese di Hamath. Così Giuda fu menato in cattività lungi dal suo paese.

²¹Ja Paabeli kuningas lõi nad maha ning surmas nad Riblas, Hamatimaal. Nõnda viidi Juuda vangi oma maalt.

²²Quanto al popolo che rimase nel paese di Giuda, lasciatovi da Nebucadnetsar, re di Babilonia, il re pose a governarli Ghedalia, figliuolo di Ahikam, figliuolo di Shafan.

²²Aga rahvale, kes jäi Juudamaale, kelle Paabeli kuningas Nebukadnetsar alles jättis, pani ta maavalitsejaks Gedalja, Saafani poja Ahikami poja.

²³Quando tutti i capitani della gente di guerra e i loro uomini ebbero udito che il re di Babilonia avea fatto Ghedalia governatore, si recarono da Ghedalia a Mitspa: erano Ismael figliuolo di Nethania, Johanan figliuolo di Kareah, Seraia figliuolo di Tanhumet da Netofah, Jaazania figliuolo d’uno di Maacah, con la loro gente.

²³Ja kui kõik sõjaväepealikud, nemad ja nende mehed, kuulsid, et Paabeli kuningas oli pannud Gedalja maavalitsejaks, siis tulid nad Gedalja juurde Mispasse, ja nimelt: Ismael, Netanja poeg, ja Joohanan, Kaareahi poeg, ja Seraja, netofalase Tanhumeti poeg, ja Jaasanja, maakatlase poeg, nemad ja nende mehed.

²⁴Ghedalia fece ad essi e alla loro gente, un giuramento, dicendo: "Non v’incutano timore i servi dei Caldei: restate nel paese, servite al re di Babilonia, e ve ne troverete bene".

²⁴Ja Gedalja vandus neile ja nende meestele ning ütles neile: 'Ärge kartke kaldealaste sulaseid! Jääge maale ja teenige Paabeli kuningat, siis on teil hea põli!'

²⁵Ma il settimo mese, Ismael, figliuolo di Nethania, figliuolo di Elishama, di stirpe reale, venne accompagnato da dieci uomini e colpirono a morte Ghedalia insieme coi Giudei e coi Caldei ch’eran con lui a Mitspa.

²⁵Aga seitsmendas kuus tuli Ismael, Elisama poja Netanja poeg, kuninglikust soost, ja kümme meest koos temaga, ja nad lõid surnuks Gedalja ning need juudid ja kaldealased, kes olid tema juures Mispas.

²⁶E tutto il popolo, piccoli e grandi, e i capitani della gente di guerra si levarono e se ne andarono in Egitto, perché avean paura dei Caldei.

²⁶Siis kogu rahvas, pisimast suurimani, ja sõjaväepealikud - kõik võtsid kätte ja läksid Egiptusesse, sest nad kartsid kaldealasi.

²⁷Il trentasettesimo anno della cattività di Joiakin, re di Giuda, il ventisettesimo giorno del dodicesimo mese, Evilmerodac, re di Babilonia, l’anno stesso che cominciò a regnare, fece grazia a Joiakin, re di Giuda, e lo trasse di prigione;

²⁷Aga kolmekümne seitsmendal aastal pärast Juuda kuninga Joojakini vangiviimist, kaheteistkümnenda kuu kahekümne seitsmendal päeval sel aastal, kui ta sai kuningaks, tõstis Paabeli kuningas Evil-Merodak üles Juuda kuninga Joojakini pea vangikojast

²⁸gli parlò benignamente, e mise il trono d’esso più in alto di quello degli altri re ch’eran con lui a Babilonia.

²⁸ja kõneles temaga lahkesti ning andis temale istme ülemale nende kuningate istmeist, kes olid tema juures Paabelis.

²⁹Gli fece mutare le vesti di prigione; e Joiakin mangiò sempre a tavola con lui per tutto il tempo ch’ei visse:

²⁹Siis ta vahetas oma vangiriided ja sõi alaliselt tema juures leiba kogu oma eluaja.

³⁰il re provvide continuamente al suo mantenimento quotidiano, fintanto che visse.

³⁰Ta sai kuningalt ülalpidamise, alalise ülalpidamise, iga päev oma osa kõik tema elupäevad.