1Proverbi di Salomone, figliuolo di Davide, re d’Israele;
1Saalomoni, Taaveti poja, Iisraeli kuninga õpetussõnad
2perché l’uomo conosca la sapienza e l’istruzione, e intenda i detti sensati;
2tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks, mõistlike sõnade mõistmiseks,
3perché riceva istruzione circa l’assennatezza, la giustizia, l’equità, la dirittura;
3et võtta õpetust targaks käitumiseks, õigluseks ja õiguseks ning õigeks eluviisiks,
4per dare accorgimento ai semplici, e conoscenza e riflessione al giovane.
4et anda kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet -
5Il savio ascolterà, e accrescerà il suo sapere; l’uomo intelligente ne ritrarrà buone direzioni
5kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust; kes aru saab, see omandab oskuse
6per capire i proverbi e le allegorie, le parole dei savi e i loro enigmi.
6õpetus- ja tähendamissõnade, tarkade meeste ütluste ja nende mõistatuste mõistmiseks.
7Il timore dell’Eterno è il principio della scienza; gli stolti disprezzano la sapienza e l’istruzione.
7Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust.
8Ascolta, figliuol mio, l’istruzione di tuo padre e non ricusare l’insegnamento di tua madre;
8Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust,
9poiché saranno una corona di grazia sul tuo capo, e monili al tuo collo.
9sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!
10Figliuol mio, se i peccatori ti vogliono sedurre, non dar loro retta.
10Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad, siis ära nõustu!
11Se dicono: "Vieni con noi; mettiamoci in agguato per uccidere; tendiamo insidie senza motivo all’innocente;
11Kui nad ütlevad: 'Tule meiega! Varitseme verd, luurame süütut ilma põhjuseta,
12inghiottiamoli vivi, come il soggiorno de’ morti, e tutt’interi come quelli che scendon nella fossa;
12neelame neid otsekui surmavald, elusalt ja tervelt nagu haudaminejaid,
13noi troveremo ogni sorta di beni preziosi, empiremo le nostre case di bottino;
13küllap me siis leiame kõiksugust kallist vara ja täidame oma kojad saagiga.
14tu trarrai a sorte la tua parte con noi, non ci sarà fra noi tutti che una borsa sola"
14Heida liisku meie keskel ja meil kõigil olgu ühine kukkur!' -
15figliuol mio, non t’incamminare con essi; trattieni il tuo piè lungi dal loro sentiero;
15siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed, hoia oma jalg nende radadelt!
16poiché i loro piedi corrono al male ed essi s’affrettano a spargere il sangue.
16Sest nende jalad jooksevad kurja poole ja nad tõttavad verd valama.
17Si tende invano la rete dinanzi a ogni sorta d’uccelli;
17Ent asjatu on võrku laotada kõigi tiivuliste nähes:
18ma costoro pongono agguati al loro proprio sangue, e tendono insidie alla stessa loro vita.
18sest nad varitsevad omaenese verd, luuravad omaenese hinge.
19Tal è la sorte di chiunque è avido di guadagno; esso toglie la vita a chi lo possiede.
19Niisugune tee on igaühel, kes ahnitseb kasu: selle omanikult võetakse hing.
20La sapienza grida per le vie, fa udire la sua voce per le piazze;
20Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel,
21nei crocicchi affollati ella chiama, all’ingresso delle porte, in città, pronunzia i suoi discorsi:
21kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:
22"Fino a quando, o scempi, amerete la scempiaggine? fino a quando gli schernitori prenderanno gusto a schernire e gli stolti avranno in odio la scienza?
22'Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust? Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda ja alpidel vihata teadmist?
23Volgetevi a udire la mia riprensione; ecco, io farò sgorgare su voi lo spirito mio, vi farò conoscere le mie parole…
23Pöörduge minu noomimise alla! Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu, teen teile teatavaks oma sõnad.
24Ma poiché, quand’ho chiamato avete rifiutato d’ascoltare, quand’ho steso la mano nessun vi ha badato,
24Et ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud,
25anzi avete respinto ogni mio consiglio e della mia correzione non ne avete voluto sapere,
25ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist,
26anch’io mi riderò delle vostre sventure, mi farò beffe quando lo spavento vi piomberà addosso;
26siis naeran minagi teie õnnetust, pilkan, kui teie kohkumine tuleb,
27quando lo spavento vi piomberà addosso come una tempesta quando la sventura v’investirà come un uragano, e vi cadranno addosso la distretta l’angoscia.
27kui teie kohkumine tormina tuleb ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub, kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.
28Allora mi chiameranno, ma io non risponderò; mi cercheranno con premura ma non mi troveranno.
28Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia.
29Poiché hanno odiato la scienza e non hanno scelto il timor dell’Eterno
29Sellepärast et nad on vihanud tunnetust ega ole valinud Issanda kartust,
30e non hanno voluto sapere dei miei consigli e hanno disdegnato ogni mia riprensione,
30et nad ei ole hoolinud minu nõust, vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,
31si pasceranno del frutto della loro condotta, e saranno saziati dei loro propri consigli.
31peavad nad siis sööma oma tegude vilja ja küllastuma oma kavatsustest.
32Poiché il pervertimento degli scempi li uccide, e lo sviarsi degli stolti li fa perire;
32Sest rumalaid tapab nende taganemine ja alpe hukkab nende hooletus.
33ma chi m’ascolta se ne starà al sicuro, sarà tranquillo, senza paura d’alcun male".
33Aga kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata.'