1Preghiera dell’afflitto quand’è abbattuto e spande il suo lamento dinanzi all’Eterno. Deh ascolta la mia preghiera, o Eterno, e venga fino a te il mio grido!
1Hädalise palve, kui ta on minestamas ja valab oma kaebuse Issanda ette.
2Non mi nasconder la tua faccia nel dì della mia distretta; inclina a me il tuo orecchio; nel giorno che io grido, affrettati a rispondermi.
2Issand, kuule mu palvet, ja mu appihüüd tulgu su ette!
3Poiché i miei giorni svaniscono come fumo, e le mie ossa si consumano come un tizzone.
3Ära pane oma palet varjule minu eest, kui mul on kitsas käes! Pööra oma kõrv mu poole! Päeval, mil ma hüüan, tõtta mulle vastama!
4Colpito è il mio cuore come l’erba, e si è seccato; perché ho dimenticato perfino di mangiare il mio pane.
4Sest mu päevad on lõppenud suitsus ja mu kondid õhkuvad nagu lee.
5A cagion della voce dei miei gemiti, le mie ossa s’attaccano alla mia carne.
5Mu süda on kõrbenud ja kuivanud nagu rohi, ma olen unustanud oma leivagi söömata.
6Son simile al pellicano del deserto, son come il gufo de’ luoghi desolati.
6Mu valjust oigamisest on mu luud liha küljes kinni.
7Io veglio, e sono come il passero solitario sul tetto.
7Ma olen nagu kaaren kõrbes, nagu öökull varemetes.
8I miei nemici m’oltraggiano ogni giorno; quelli che son furibondi contro di me si servon del mio nome per imprecare.
8Ma olen uneta ja nagu üksik lind katusel.
9Poiché io mangio cenere come fosse pane, e mescolo con lagrime la mia bevanda,
9Iga päev teotavad mind mu vaenlased, mu hooplejad vastased vannuvad mu nime juures.
10a cagione della tua indignazione e del tuo cruccio; poiché m’hai levato in alto e gettato via.
10Sest ma söön tuhka nagu leiba ja tembin oma jooki nutuga
11I miei giorni son come l’ombra che s’allunga, e io son disseccato come l’erba.
11sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha.
12Ma tu, o Eterno, dimori in perpetuo, e la tua memoria dura per ogni età.
12Mu päevad on veninud pikaks nagu vari ja ma kuivan ära nagu rohi.
13Tu ti leverai ed avrai compassione di Sion, poiché è tempo d’averne pietà; il tempo fissato è giunto.
13Aga sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve.
14Perché i tuoi servitori hanno affezione alle sue pietre, ed hanno pietà della sua polvere.
14Küll sa tõused ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud.
15Allora le nazioni temeranno il nome dell’Eterno, e tutti i re della terra la tua gloria,
15Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu.
16quando l’Eterno avrà riedificata Sion, sarà apparso nella sua gloria,
16Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.
17avrà avuto riguardo alla preghiera dei desolati, e non avrà sprezzato la loro supplicazione.
17Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.
18Questo sarà scritto per l’età a venire, e il popolo che sarà creato loderà l’Eterno,
18Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet.
19perch’egli avrà guardato dall’alto del suo santuario; dal cielo l’Eterno avrà mirato la terra
19Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,
20per udire i gemiti de’ prigionieri, per liberare i condannati a morte,
20et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,
21affinché pubblichino il nome dell’Eterno in Sion e la sua lode in Gerusalemme,
21et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,
22quando i popoli e i regni si raduneranno insieme per servire l’Eterno.
22et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,
23Egli ha abbattuto le mie forze durante il mio cammino; ha accorciato i miei giorni.
23kui kõik rahvad ja riigid kogutakse kokku teenima Issandat.
24Io ho detto: Dio mio, non mi portar via nel mezzo dei miei giorni; i tuoi anni durano per ogni età.
24Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi.
25Tu fondasti ab antico la terra, e i cieli son l’opera delle tue mani.
25Ma ütlen: 'Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga; sinu aastad kestavad põlvest põlve!
26Essi periranno, ma tu rimani; tutti quanti si logoreranno come un vestito; tu li muterai come una veste e saranno mutati.
26Muiste sa panid maale aluse ja taevas on su kätetöö.
27Ma tu sei sempre lo stesso, e gli anni tuoi non avranno mai fine.
27Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad.
28I figliuoli de’ tuoi servitori avranno una dimora, e la loro progenie sarà stabilita nel tuo cospetto.
28Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe.
29Su sulaste lapsed leiavad eluaseme ja nende sugu on kinnitatud sinu ees.'