1Di Davide. Benedici, anima mia, l’Eterno; e tutto quello ch’è in me, benedica il nome suo santo.
1Taaveti laul. Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
2Benedici, anima mia l’Eterno, e non dimenticare alcuno de’ suoi benefici.
2Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!
3Egli è quel che ti perdona tutte le tue iniquità, che sana tutte le tue infermità,
3Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved.
4che redime la tua vita dalla fossa, che ti corona di benignità e di compassioni,
4Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
5che sazia di beni la tua bocca, che ti fa ringiovanire come l’aquila.
5Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal.
6L’Eterno fa giustizia e ragione a tutti quelli che sono oppressi.
6Issand teeb õigust ja mõistab õiglast kohut kõigile, kellele liiga tehakse.
7Egli fece conoscere a Mosè le sue vie e ai figliuoli d’Israele le sue opere.
7Tema andis Moosesele teada oma teed, Iisraeli lastele oma teod.
8L’Eterno è pietoso e clemente, lento all’ira e di gran benignità.
8Halastaja ja armuline on Issand, pikameelne ja rikas heldusest.
9Egli non contende in eterno, né serba l’ira sua in perpetuo.
9Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha.
10Egli non ci ha trattati secondo i nostri peccati, né ci ha retribuiti secondo le nostre iniquità.
10Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
11Poiché quanto i cieli sono alti al disopra della terra, tanto è grande la sua benignità verso quelli che lo temono.
11Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad.
12Quanto è lontano il levante dal ponente, tanto ha egli allontanato da noi le nostre trasgressioni.
12Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
13Come un padre è pietoso verso i suoi figliuoli, così è pietoso l’Eterno verso quelli che lo temono.
13Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.
14Poiché egli conosce la nostra natura; egli si ricorda che siam polvere.
14Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm.
15I giorni dell’uomo son come l’erba; egli fiorisce come il fiore del campo;
15Inimese elupäevad on nagu rohi: ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
16se un vento gli passa sopra ei non è più, e il luogo dov’era non lo riconosce più.
16kui tuul temast üle käib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam.
17Ma la benignità dell’Eterno dura ab eterno e in eterno, sopra quelli che lo temono, e la sua giustizia sopra i figliuoli de’ figliuoli
17Aga Issanda heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb laste lastele,
18di quelli che osservano il suo patto, e si ricordano de’ suoi comandamenti per metterli in opra.
18neile, kes peavad tema lepingut ja mõtlevad tema korraldustele, et teha nende järgi.
19L’Eterno ha stabilito il suo trono ne’ cieli, e il suo regno signoreggia su tutto.
19Issand on oma aujärje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kõiki.
20Benedite l’Eterno, voi suoi angeli, potenti e forti, che fate ciò ch’egli dice, ubbidendo alla voce della sua parola!
20Kiitke Issandat, tema inglid, teie, vägevad sangarid, kes täidate tema käske, kuuldes tema sõna häält!
21Benedite l’Eterno, voi tutti gli eserciti suoi, che siete suoi ministri, e fate ciò che gli piace!
21Kiitke Issandat, kõik tema väehulgad, tema teenijad, kes teete tema tahtmist!
22Benedite l’Eterno, voi tutte le opere sue, in tutti i luoghi della sua signoria! Anima mia, benedici l’Eterno!
22Kiitke Issandat, kõik tema tööd kõigis tema valitsuse paigus! Kiida, mu hing, Issandat!