Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Psalms

109

1Per il Capo de’ musici. Salmo di Davide. O Dio della mia lode, non tacere,
1Laulujuhatajale: Taaveti laul. Mu kiituse Jumal, ära ole vait!
2perché la bocca dell’empio e la bocca di frode si sono aperte contro di me; hanno parlato contro di me con lingua bugiarda.
2Sest nad on avanud mu vastu õela ja petise suu; nad räägivad minuga valekeelel;
3M’hanno assediato con parole d’odio, e m’hanno fatto guerra senza cagione.
3nad on mind piiranud vihkamissõnadega ja võitlevad mu vastu põhjuseta.
4Invece dell’amore che porto loro, mi sono avversari, ed io non faccio che pregare.
4Mu armastuse pärast kaebavad nad minu peale, aga mina palvetan.
5Essi m’hanno reso male per bene, e odio per il mio amore.
5Nemad tasuvad mulle head kurjaga ja mu armastust vihkamisega.
6Costituisci un empio su di lui, si tenga alla sua destra un avversario.
6Sea õel tema vastu ja saatan seisku ta paremal käel!
7Quando sarà giudicato, esca condannato, e la sua preghiera gli sia imputata come peccato.
7Kohtust väljugu ta hukkamõistetult ja tema palve saagu patuks!
8Siano i suoi giorni pochi: un altro prenda il suo ufficio.
8Tema päevi olgu pisut, ta amet saagu teisele!
9Siano i suoi figliuoli orfani e la sua moglie vedova.
9Ta lapsed jäägu vaeslasteks ja ta naine leseks!
10I suoi figliuoli vadan vagando e accattino, e cerchino il pane lungi dalle loro case in rovina.
10Ta lapsed hulkugu ümber ja kerjaku ning otsigu toitu kaugel oma varemeist!
11Getti l’usuraio le sue reti su tutto ciò ch’egli ha, e gli stranieri faccian lor preda delle sue fatiche.
11Liigkasuvõtja võtku kõik, mis tal on, ja muulased rüüstaku ta töövaeva!
12Nessuno estenda a lui la sua benignità, e non vi sia chi abbia pietà de’ suoi orfani.
12Ärgu olgu tal kedagi, kes osutab heldust ta vastu, ja ärgu olgu kedagi, kes annaks armu tema vaeslastele!
13La sua progenie sia distrutta; nella seconda generazione sia cancellato il loro nome!
13Tema järglased saagu otsa, teises põlves kustugu tema nimi!
14L’iniquità dei suoi padri sia ricordata dall’Eterno, e il peccato di sua madre non sia cancellato.
14Tema esiisade pahateod seisku Issandal meeles ja tema ema pattu ärgu kustutatagu!
15Sian quei peccati del continuo davanti all’Eterno, e faccia egli sparire dalla terra la di lui memoria,
15Olgu need Issanda ees alati, ja ta kaotagu maa pealt nende mälestus!
16perch’egli non si è ricordato d’usar benignità, ma ha perseguitato il misero, il povero, il tribolato di cuore per ucciderlo.
16Sest see mees ei mõelnud teha head, vaid kiusas viletsat ja vaest ja meeleheitel olevat, et teda surmata.
17Egli ha amato la maledizione, e questa gli è venuta addosso; non si è compiaciuto nella benedizione, ed essa si tien lungi da lui.
17Ta armastas needmist - see tabagu teda! Temale ei meeldinud õnnistamine - see jäägu temast kaugele!
18S’è vestito di maledizione come della sua veste, ed essa è penetrata come acqua, dentro di lui, e come olio, nelle sue ossa.
18Ta riietas end needmisega nagu kuuega - see tungigu nagu vesi tema sisemusse ja nagu õli ta kontidesse!
19Siagli essa come un vestito di cui si cuopra, come una cintura di cui sia sempre cinto!
19Olgu see temale nagu riie, millesse ta ennast mähib, ja nagu vöö, millega ta alati ennast vöötab!
20Tal sia, da parte dell’Eterno, la ricompensa dei miei avversari, e di quelli che proferiscono del male contro l’anima mia.
20Niisugune olgu mu pealekaebajate palk Issanda käest ja nende palk, kes räägivad kurja minu hinge vastu!
21Ma tu, o Eterno, o Signore, opera in mio favore, per amor del tuo nome; poiché la tua misericordia è buona, liberami,
21Aga sina, Issand, mu Jumal, tee minuga oma nime kohaselt, sest sinu heldus on hea: kisu mind välja!
22perché io son misero e povero, e il mio cuore è piagato dentro di me.
22Sest mina olen vilets ja vaene, ja mu süda on läbi torgatud mu sees.
23Io me ne vo come l’ombra quando s’allunga, sono cacciato via come la locusta.
23Ma kaon nagu vari, mis pikemaks venib, mind raputatakse maha nagu rohutirtse.
24Le mie ginocchia vacillano per i miei digiuni, e la mia carne deperisce e dimagra.
24Mu põlved nõrkevad paastumisest ja mu liha kõhnub rasvatuks.
25Son diventato un obbrobrio per loro; quando mi vedono, scuotono il capo.
25Ma olen saanud neile teotuseks, mind nähes nad vangutavad pead.
26Aiutami, o Eterno, mio Dio, salvami secondo la tua benignità,
26Aita mind, Issand, mu Jumal! Päästa mind oma heldust mööda!
27e sappiano essi che questo è opera della tua mano, che sei tu, o Eterno, che l’hai fatto.
27Tundku nad, et see on sinu käsi, et sina, Issand, oled seda teinud!
28Essi malediranno, ma tu benedirai; s’innalzeranno e resteran confusi, ma il tuo servitore si rallegrerà.
28Kui nad neavad, siis sina õnnista! Kui nad kipuvad kallale, siis jäägu nad häbisse, aga sinu sulane rõõmustagu!
29I miei avversari saranno vestiti di vituperio e avvolti nella loro vergogna come in un mantello!
29Mu vastased riietugu teotusega ja mähkigu end oma häbisse nagu ülekuube!
30Io celebrerò altamente l’Eterno con la mia bocca, lo loderò in mezzo alla moltitudine;
30Ma tahan Issandat väga tänada oma suuga ja paljude seas teda kiita,
31poiché egli sta alla destra del povero per salvarlo da quelli che lo condannano a morte.
31sest tema seisab vaese paremal käel, et päästa tema hing hukkamõistjate käest.