1Canto. Salmo di Davide. Il mio cuore è ben disposto, o Dio, io canterò e salmeggerò, e la mia gloria pure.
1Taaveti laul ja lugu.
2Destatevi, saltèro e cetra, io voglio risvegliare l’alba.
2Kindel on mu süda, oh Jumal! Ma tahan laulda ja mängida, samuti mu au.
3Io ti celebrerò fra i popoli, o Eterno, e a te salmeggerò fra le nazioni.
3Virgu, naabel, virgu, kannel, ma äratan üles koidu!
4Perché grande al disopra de’ cieli è la tua benignità e la tua fedeltà giunge fino alle nuvole.
4Issand, ma tahan sind tänada rahvaste seas, ja tahan sulle mängida rahvahõimude keskel.
5Innalzati, o Dio, al disopra de’ cieli, risplenda su tutta la terra la tua gloria!
5Sest suur kuni taevasteni on sinu heldus ja kuni ülemate pilvedeni sinu ustavus.
6Affinché i tuoi diletti sian liberati, salvaci con la tua destra e ci esaudisci.
6Jumal, ülenda ennast üle taevaste ja üle kogu ilmamaa olgu su auhiilgus!
7Iddio ha parlato nella sua santità: Io trionferò, spartirò Sichem e misurerò la valle di Succot.
7Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile!
8Mio è Galaad e mio è Manasse, ed Efraim è la forte difesa del mio capo; Giuda è il mio scettro.
8Jumal on rääkinud oma pühamus: Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru.
9Moab è il bacino dove mi lavo; sopra Edom getterò il mio sandalo; sulla Filistia manderò gridi di trionfo.
9Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp,
10Chi mi condurrà nella città forte? Chi mi menerà fino in Edom?
10Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule!
11Non sarai tu, o Dio, che ci hai rigettati e non esci più, o Dio, coi nostri eserciti?
11Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini?
12Dacci aiuto per uscir dalla distretta, poiché vano è il soccorso dell’uomo.
12Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära, ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?!
13Con Dio noi faremo prodezze, ed egli schiaccerà i nostri nemici.
13Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi!
14Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie rõhujad.