Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Psalms

107

1Celebrate l’Eterno, perch’egli è buono, perché la sua benignità dura in eterno!
1Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
2Così dicano i riscattati dall’Eterno, ch’egli ha riscattati dalla mano dell’avversario
2Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda tema on lunastanud kitsikusest
3e raccolti da tutti i paesi, dal levante e dal ponente, dal settentrione e dal mezzogiorno.
3ja on kogunud võõrailt mailt, hommiku poolt ja õhtu poolt, põhja poolt ja lõuna poolt.
4Essi andavano errando nel deserto per vie desolate; non trovavano città da abitare.
4Nad ekslesid kõrbes, tühjal maal, ega leidnud teed linna, kuhu asuda.
5Affamati e assetati, l’anima veniva meno in loro.
5Neil oli nälg ja janu, nende hing nõrkes nende sees.
6Allora gridarono all’Eterno nella loro distretta, ed ei li trasse fuori dalle loro angosce.
6Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema kiskus nad välja nende kitsikustest
7Li condusse per la diritta via perché giungessero a una città da abitare.
7ning saatis nad minema õiget teed, et nad jõuaksid linna, kuhu asuda.
8Celebrino l’Eterno per la sua benignità, e per le sue maraviglie a pro dei figliuoli degli uomini!
8Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele,
9Poich’egli ha saziato l’anima assetata, ed ha ricolmato di beni l’anima affamata.
9et ta kosutas janunevat hinge ja täitis nälgiva hinge heaga.
10Altri dimoravano in tenebre e in ombra di morte, prigionieri nell’afflizione e nei ferri,
10Nad istusid pimeduses ja surmavarjus, olid vangis viletsuses ja raudus,
11perché s’erano ribellati alle parole di Dio e aveano sprezzato il consiglio dell’Altissimo;
11sest nad olid tõrkunud vastu Jumala sõnadele ja olid põlanud Kõigekõrgema nõuannet.
12ond’egli abbatté il cuor loro con affanno; essi caddero, e non ci fu alcuno che li soccorresse.
12Siis ta alandas nende südant vaevadega; nad komistasid, ja ei olnud aitajat.
13Allora gridarono all’Eterno nella loro distretta, e li salvò dalle loro angosce;
13Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
14li trasse fuori dalle tenebre e dall’ombra di morte, e ruppe i loro legami.
14Ta viis nad välja pimedusest ja surmavarjust ning rebis katki nende köidikud.
15Celebrino l’Eterno per la sua benignità, e per le sue maraviglie a pro dei figliuoli degli uomini!
15Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele!
16Poich’egli ha rotte le porte di rame, e ha spezzato le sbarre di ferro.
16Sest tema on katki murdnud vaskuksed ja puruks raiunud raudriivid.
17Degli stolti erano afflitti per la loro condotta ribelle e per le loro iniquità.
17Nad olid meeletud oma üleastumise tee tõttu ja nad said näha vaeva oma pahategude pärast.
18L’anima loro abborriva ogni cibo, ed eran giunti fino alle porte della morte.
18Iga toit oli neile jäle ja nad olid juba surmaväravate lähedal.
19Allora gridarono all’Eterno nella loro distretta, e li salvò dalle loro angosce.
19Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
20Mandò la sua parola e li guarì, e li scampò dalla fossa.
20Ta läkitas neile oma sõna ja tervendas nad ning päästis nad haua veerelt.
21Celebrino l’Eterno per la sua benignità, e per le sue maraviglie a pro dei figliuoli degli uomini!
21Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele
22Offrano sacrifizi di lode, e raccontino le sue opere con giubilo!
22ja ohverdagu tänuohvreid ning jutustagu tema tegusid hõiskamisega!
23Ecco quelli che scendon nel mare su navi, che trafficano sulle grandi acque;
23Nad sõitsid laevadega merel ja toimetasid asju suurtel vetel.
24essi veggono le opere dell’Eterno e le sue maraviglie nell’abisso.
24Nad nägid Issanda tegusid ja tema imetöid meresügavustes.
25Poich’egli comanda e fa levare il vento di tempesta, che solleva le onde del mare.
25Sest ta ütles sõna ning laskis tõusta marutuule ja tõstis merelained kõrgele.
26Salgono al cielo, scendono negli abissi; l’anima loro si strugge per l’angoscia.
26Need tõusid üles taeva poole ja vajusid alla sügavikesse, nende julgus hääbus hädaohus.
27Traballano e barcollano come un ubriaco, e tutta la loro saviezza vien meno.
27Nad taarusid ja tuikusid nagu joobnud ja kogu nende tarkus oli ära neelatud.
28Ma, gridando essi all’Eterno nella loro distretta, egli li trae fuori dalle loro angosce.
28Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
29Egli muta la tempesta in quiete, e le onde si calmano.
29Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka.
30Essi si rallegrano perché si sono calmate, ed ei li conduce al porto da loro desiderato.
30Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja ta viis nad igatsetud sadamasse.
31Celebrino l’Eterno per la sua benignità, e per le sue maraviglie a pro dei figliuoli degli uomini!
31Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele
32Lo esaltino nell’assemblea del popolo, e lo lodino nel consiglio degli anziani!
32ning ülistagu teda rahvakogus ja kiitku vanemate koosolekul!
33Egli cambia i fiumi in deserto, e le fonti dell’acqua in luogo arido;
33Tema tegi jõed kõrbeks ja veelätted kuivaks maaks,
34la terra fertile in pianura di sale, per la malvagità de’ suoi abitanti.
34viljamaa soolanõmmeks tema elanike kurjuse pärast.
35Egli cambia il deserto in uno stagno, e la terra arida in fonti d’acqua.
35Tema tegi kõrbe järveks ja põuase maa veelätteks,
36Egli fa quivi abitar gli affamati ed essi fondano una città da abitare.
36ja pani sinna elama näljased, ja need asutasid linna, kus elada.
37Vi seminano campi e vi piantano vigne, e ne raccolgono frutti abbondanti.
37Ja nad seemendasid põldusid ja istutasid viinamägesid, ja nad said hea viljasaagi.
38Egli li benedice talché moltiplicano grandemente, ed egli non lascia scemare il loro bestiame.
38Ja tema õnnistas neid, ja neid sai väga palju, ka nende loomi ta ei vähendanud.
39Ma poi sono ridotti a pochi, umiliati per l’oppressione, per l’avversità e gli affanni.
39Aga siis nad vähenesid ja raugesid õnnetuste ja murede läbi.
40Egli spande lo sprezzo sui principi, e li fa errare per deserti senza via;
40Kuid tema, kes valab põlgust vürstide peale ja paneb nad eksima tühjal maal, kus ei ole teed,
41ma innalza il povero traendolo dall’afflizione, e fa moltiplicar le famiglie a guisa di gregge.
41tema ülendas vaese viletsusest ja pani tema suguvõsa sigima nagu lambakarja.
42Gli uomini retti lo vedono e si rallegrano, ed ogni iniquità ha la bocca chiusa.
42Õiglased näevad seda ja rõõmustavad, ja kõik ülekohus peab oma suu kinni.
43Chi è savio osservi queste cose, e consideri la benignità dell’Eterno.
43Kes tark on, see pidagu seda meeles, ja Issanda heldust pandagu tähele!