Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Psalms

106

1Alleluia! Celebrate l’Eterno, perch’egli è buono, perché la sua benignità dura in perpetuo.
1Halleluuja! Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
2Chi può raccontare le gesta dell’Eterno, o pubblicar tutta la sua lode?
2Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike tema kiitust?
3Beati coloro che osservano ciò ch’è prescritto, che fanno ciò ch’è giusto, in ogni tempo!
3Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal.
4O Eterno, ricordati di me, con la benevolenza che usi verso il tuo popolo; visitami con la tua salvazione,
4Mõtle minule, Issand, su head meelt mööda oma rahva vastu, tule mind katsuma oma abiga,
5affinché io vegga il bene de’ tuoi eletti, mi rallegri dell’allegrezza della tua nazione, e mi glori con la tua eredità.
5et ma näeksin su valitud rahva head põlve ning rõõmustaksin sinu rahva rõõmuga, kiitleksin koos sinu pärisosaga!
6Noi e i nostri padri abbiamo peccato, abbiamo commesso l’iniquità, abbiamo agito empiamente.
6Me oleme pattu teinud nagu meie esiisad, me oleme teinud paha ja olnud õelad.
7I nostri padri non prestarono attenzione alle tue maraviglie in Egitto; non si ricordarono della moltitudine delle tue benignità, ma si ribellarono presso al mare, al Mar rosso.
7Meie esiisad Egiptuses ei saanud õieti aru su imetegudest ega pidanud meeles su suurt heldust, vaid tõrkusid su vastu mere ääres, Kõrkjamere ääres.
8Nondimeno egli li salvò per amor del suo nome, per far conoscere la sua potenza.
8Aga tema päästis nad oma nime pärast, et ilmutada oma vägevust.
9Sgridò il Mar rosso ed esso si seccò; li condusse attraverso gli abissi come attraverso un deserto.
9Ta sõitles Kõrkjamerd ja see sai kuivaks, ja ta talutas nad ürgvetest läbi otsekui kõrbet mööda.
10E li salvò dalla mano di chi li odiava, e li redense dalla mano del nemico.
10Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest.
11E le acque copersero i loro avversari; non ne scampò neppur uno.
11Veed matsid nende rõhujad, ei jäänud neist üle ühtainustki.
12Allora credettero alle sue parole, e cantarono la sua lode.
12Siis nad uskusid tema sõnu, nad laulsid temale kiitust.
13Ben presto dimenticarono le sue opere; non aspettaron fiduciosi l’esecuzione dei suoi disegni,
13Kuid varsti nad unustasid tema teod ega jäänud ootama tema nõuandmist.
14ma si accesero di cupidigia nel deserto, e tentarono Dio nella solitudine.
14Suur himu süttis neil kõrbes ja nad kiusasid Jumalat tühjal maal.
15Ed egli dette loro quel che chiedevano, ma mandò la consunzione nelle loro persone.
15Siis andis tema neile, mida nad palusid, aga läkitas tõve nende sekka.
16Furon mossi d’invidia contro Mosè nel campo, e contro Aaronne, il santo dell’Eterno.
16Ja nad kadestasid leeris Moosest ja Aaronit, Issanda pühitsetut.
17La terra s’aprì, inghiottì Datan e coperse il sèguito d’Abiram.
17Aga maa avanes ja neelas Daatani ja mattis kinni Abirami jõugu.
18Un fuoco s’accese nella loro assemblea, la fiamma consumò gli empi.
18Ja tuli loitis nende jõugus, leek lõõmas õelate kallal.
19Fecero un vitello in Horeb, e adorarono un’immagine di getto;
19Nad tegid vasika Hoorebi mäe ääres ning kummardasid valatud kuju.
20così mutarono la loro gloria nella figura d’un bue che mangia l’erba.
20Nad vahetasid oma Aulise rohtu sööva härja kuju vastu.
21Dimenticarono Dio, loro salvatore, che avea fatto cose grandi in Egitto,
21Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses,
22cose maravigliose nel paese di Cham, cose tremende al Mar rosso.
22imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.
23Ond’egli parlò di sterminarli; ma Mosè, suo eletto, stette sulla breccia dinanzi a lui per stornar l’ira sua onde non li distruggesse.
23Siis ta lubas nad hävitada, kui poleks olnud Moosest, ta valitut, kes astus kaljulõhes ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast.
24Essi disdegnarono il paese delizioso, non credettero alla sua parola;
24Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.
25e mormorarono nelle loro tende, e non dettero ascolto alla voce dell’Eterno.
25Siis nad nurisesid oma telkides ega tahtnud kuulda Issanda häält.
26Ond’egli, alzando la mano, giurò loro che li farebbe cader nel deserto,
26Aga tema tõstis oma käe nende vastu, et neid hukutada kõrbes,
27che farebbe perire la loro progenie fra le nazioni e li disperderebbe per tutti i paesi.
27ja et nende seeme langeks paganarahvaste sekka ning neid pillutataks mööda maid.
28Si congiunsero anche con Baal-Peor e mangiarono dei sacrifizi dei morti.
28Siis nad astusid liitu Baal-Peoriga ja sõid surnute ohvreid
29Così irritarono Iddio colle loro azioni, e un flagello irruppe fra loro.
29ja ärritasid teda oma tegudega, ja nii tungis taud nende kallale.
30Ma Fineas si levò e fece giustizia, e il flagello fu arrestato.
30Siis Piinehas astus esile ja pidas kohut, ja taudile pandi piir.
31E ciò gli fu imputato come giustizia per ogni età, in perpetuo.
31Ja see arvati temale õiguseks põlvest põlve, igavesti.
32Lo provocarono ad ira anche alle acque di Meriba, e venne del male a Mosè per cagion loro;
32Nad vihastasid teda Meriba vee ääres, nõnda et Mooseski sai kannatada nende pärast.
33perché inasprirono il suo spirito ed egli parlò sconsigliatamente con le sue labbra.
33Sest nad tegid ta meele väga kibedaks, nõnda et ta huultele tulid mõtlemata sõnad.
34Essi non distrussero i popoli, come l’Eterno avea loro comandato;
34Nad ei hävitanud rahvaid, keda Issand oli neid käskinud hävitada,
35ma si mescolarono con le nazioni, e impararono le opere d’esse:
35vaid nad segasid endid paganarahvastega ning õppisid nende tegusid.
36e servirono ai loro idoli, i quali divennero per essi un laccio;
36Nad teenisid nende ebajumalaid ja need said neile püüniseks.
37e sacrificarono i loro figliuoli e le loro figliuole ai demoni,
37Nad ohverdasid oma poegi ja tütreid kurjadele vaimudele
38e sparsero il sangue innocente, il sangue dei loro figliuoli e delle loro figliuole, che sacrificarono agl’idoli di Canaan; e il paese fu profanato dal sangue versato.
38ja valasid süüta verd, oma poegade ja tütarde verd, mida nad ohverdasid Kaanani ebajumalaile. Ja maa reostati veresüüga.
39Essi si contaminarono con le loro opere, e si prostituirono coi loro atti.
39Ja nad rüvetusid oma tegudest ning hoorasid oma eluviisidega.
40Onde l’ira dell’Eterno si accese contro il suo popolo, ed egli ebbe in abominio la sua eredità.
40Siis süttis Issanda viha oma rahva vastu ja tema pärisosa sai jäledaks tema meelest;
41E li dette nelle mani delle nazioni, e quelli che li odiavano li signoreggiarono.
41ja tema andis nad paganarahvaste kätte ning nende vihamehed valitsesid nende üle.
42E i loro nemici li oppressero, e furono umiliati sotto la loro mano.
42Ja nende vaenlased rõhusid neid ning nad alandati nende käe alla.
43Molte volte li liberò, ma essi si ribellavano, seguendo i loro propri voleri, e si rovinavano per la loro iniquità.
43Mitu korda ta kiskus nad välja, kuid nad jäid tõrksalt oma nõu juurde ning said jõuetuks oma pahategude tõttu.
44Tuttavia, volse a loro lo sguardo quando furono in distretta, quando udì il loro grido;
44Aga ta vaatas nende kitsikusele, ja kui ta kuulis nende halisemist,
45e si ricordò per loro del suo patto, e si pentì secondo la moltitudine delle sue benignità.
45siis ta meenutas oma lepingut nendega ja ta kahetses oma suurt heldust mööda
46Fece loro anche trovar compassione presso tutti quelli che li aveano menati in cattività.
46ning laskis neid leida halastust nende kõikide ees, kes nad olid vangi viinud.
47Salvaci, o Eterno, Iddio nostro, e raccoglici di fra le nazioni, affinché celebriamo il tuo santo nome, e mettiamo la nostra gloria nel lodarti.
47Päästa meid, Issand, meie Jumal! Ja kogu meid paganate seast, et saaksime tänada su püha nime ja kiidelda sinu kiitmisega!
48Benedetto sia l’Eterno, l’Iddio d’Israele, d’eternità in eternità! E tutto il popolo dica: Amen! Alleluia.
48Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Ja kõik rahvas öelgu: 'Aamen! Halleluuja!'