1Celebrate l’Eterno, invocate il suo nome; fate conoscere le sue gesta fra popoli.
1Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
2Cantategli, salmeggiategli, meditate su tutte le sue maraviglie.
2Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!
3Gloriatevi nel santo suo nome; si rallegri il cuore di quelli che cercano l’Eterno!
3Kiidelge tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
4Cercate l’Eterno e la sua forza, cercate del continuo la sua faccia!
4Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!
5Ricordatevi delle maraviglie ch’egli ha fatte, de’ suoi miracoli e dei giudizi della sua bocca,
5Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
6o voi, progenie d’Abrahamo, suo servitore, figliuoli di Giacobbe, suoi eletti!
6te Aabrahami, tema sulase sugu, te Jaakobi, tema valitu lapsed!
7Egli, l’Eterno, è l’Iddio nostro; i suoi giudizi s’esercitano su tutta la terra.
7Tema, Issand, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas.
8Egli si ricorda in perpetuo del suo patto, della parola da lui data per mille generazioni,
8Ta peab igavesti meeles oma lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
9del patto che fece con Abrahamo, del giuramento che fece ad Isacco,
9lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja oma vannet Iisakile.
10e che confermò a Giacobbe come uno statuto, ad Israele come un patto eterno,
10Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks.
11dicendo: Io ti darò il paese di Canaan per vostra parte di eredità.
11Ta ütles: 'Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa!',
12Non erano allora che poca gente, pochissimi e stranieri nel paese,
12kui neid oli väike hulgake ja nad olid seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud.
13e andavano da una nazione all’altra, da un regno a un altro popolo.
13Ja nad rändasid rahva juurest rahva juurde, ühest riigist teise rahva juurde.
14Egli non permise che alcuno li opprimesse; anzi, castigò dei re per amor loro
14Tema ei lasknud ühtegi inimest neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
15dicendo: Non toccate i miei unti, e non fate alcun male ai miei profeti.
15'Minu võituid ärge puudutage ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!'
16Poi chiamò la fame sul paese, e fece mancar del tutto il sostegno del pane.
16Ja ta kutsus nälja maa peale, lõpetas kõik leivajätku.
17Mandò dinanzi a loro un uomo. Giuseppe fu venduto come schiavo.
17Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks.
18I suoi piedi furon serrati nei ceppi, ei fu messo in catene di ferro,
18Tema jalgu vaevati pakus, ta kaelgi pandi raudu,
19fino al tempo che avvenne quello che avea detto, e la parola dell’Eterno, nella prova, gli rese giustizia.
19kuni Issanda sõna läks täide, tema kõne tegi ta puhtaks.
20Il re mandò a farlo sciogliere, il dominatore di popoli lo mise in libertà;
20Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti, rahvaste valitseja laskis ta valla.
21lo costituì signore della sua casa e governatore di tutti i suoi beni
21Ta pani tema isandaks oma koja üle ja kogu oma omandi valitsejaks,
22per incatenare i principi a suo talento, e insegnare ai suoi anziani la sapienza.
22nõnda et ta oma tahtmist mööda võis sundida tema vürste ja õpetada tarkust tema vanemaile.
23Allora Israele venne in Egitto, e Giacobbe soggiornò nel paese di Cham.
23Nõnda tuli Iisrael Egiptusesse ja Jaakob elas võõrana Haami maal.
24Iddio fece moltiplicar grandemente il suo popolo, e lo rese più potente dei suoi avversari.
24Ja Issand suurendas väga oma rahvast ning tegi ta tugevamaks tema rõhujaist.
25Poi voltò il cuor loro perché odiassero il suo popolo, e macchinassero frodi contro i suoi servitori.
25Ta pani ahistajate südame vihkama oma rahvast, ja salakavalust pidama tema sulaste vastu.
26Egli mandò Mosè, suo servitore, e Aaronne, che aveva eletto.
26Ta läkitas Moosese, oma sulase, ja Aaroni, kelle ta oli valinud.
27Essi compiron fra loro i miracoli da lui ordinati, fecero dei prodigi nella terra di Cham.
27Nemad tegid tema tunnustähti ja imetegusid Haami maal.
28Mandò le tenebre e fece oscurar l’aria, eppure non osservarono le sue parole.
28Ta läkitas pimeduse, tegi maa pimedaks, ja nad ei tõrkunud vastu tema sõnale.
29Cangiò le acque loro in sangue, e fece morire i loro pesci.
29Ta muutis nende veed vereks, ta suretas nende kalad.
30La loro terra brulicò di rane, fin nelle camere dei loro re.
30Nende maa kubises konnadest, nende kuningate kambriteski oli neid.
31Egli parlò, e vennero mosche velenose e zanzare in tutto il loro territorio.
31Ta käskis, ja siis tuli parme ja sääski kogu nende maadele.
32Dette loro grandine invece di pioggia, fiamme di fuoco sul loro paese.
32Ta andis neile rahet vihma asemel ja saatis tuleleeke nende maale.
33Percosse le loro vigne e i loro fichi e fracassò gli alberi del loro territorio.
33Ta lõi maha nende viinapuud ja viigipuud ning murdis kõik puud nende maal.
34Egli parlò e vennero le locuste e i bruchi senza numero,
34Ta käskis, ja tuli lugematul arvul rohutirtse ja söödikuid,
35che divorarono tutta l’erba nel loro paese e mangiarono il frutto della loro terra.
35ja need sõid kõik rohu nende maal ja neelasid nende põllu vilja.
36Poi percosse tutti i primogeniti nel loro paese, le primizie d’ogni loro forza.
36Tema lõi maha ka kõik esmasündinud nende maal, kõik nende mehejõu esmikud.
37E fece uscire gli Israeliti con argento ed oro, e non vi fu alcuno, fra le sue tribù, che fosse fiacco.
37Siis ta viis nad välja koos hõbeda ja kullaga, ega olnud ühtegi, kes oleks komistanud nende suguharude seas.
38L’Egitto si rallegrò della loro partenza, poiché la paura d’essi era caduta su loro.
38Egiptus rõõmustas nende ära minnes, sest hirm nende pärast oli teda vallanud.
39Egli distese una nuvola per ripararli, e accese un fuoco per rischiararli di notte.
39Tema laotas pilve nende katteks ja tule valgustama ööd.
40A loro richiesta fece venire delle quaglie, e li saziò col pane del cielo.
40Nad palusid, ja ta tõi vutte ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga.
41Egli aprì la roccia e ne scaturirono acque; esse corsero per luoghi aridi, come un fiume.
41Ta avas kalju ja vesi jooksis; see jooksis jõena põuasel maal.
42Poiché egli si ricordò della sua parola santa e d’Abrahamo, suo servitore;
42Sest tema pidas meeles oma püha sõna ja oma sulast Aabrahami.
43e trasse fuori il suo popolo con allegrezza, e i suoi eletti con giubilo.
43Nõnda ta viis välja oma rahva rõõmutsemisega ja oma valitud hõiskamisega.
44E dette loro i paesi delle nazioni, ed essi presero possesso della fatica dei popoli,
44Ja ta andis neile paganarahvaste maad ning nad pärisid rahvahõimude töövaeva,
45perché osservassero i suoi statuti e ubbidissero alle sue leggi. Alleluia.
45et nad peaksid tema määrusi ja hoiaksid tema Seadust. Halleluuja!