Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Psalms

137

1Là presso i fiumi di Babilonia, sedevamo ed anche piangevamo ricordandoci di Sion.
1Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile.
2Ai salici delle sponde avevamo appese le nostre cetre.
2Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled.
3Poiché là quelli che ci avevan menati in cattività ci chiedevano dei canti, quelli che ci predavano, delle canzoni d’allegrezza, dicendo: Cantateci delle canzoni di Sion!
3Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: 'Laulge meile Siioni laule!'
4Come potremmo noi cantare le canzoni dell’Eterno in terra straniera?
4Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?
5Se io ti dimentico, o Gerusalemme, dimentichi la mia destra le sue funzioni,
5Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi!
6resti la mia lingua attaccata al palato se io non mi ricordo di te, se non metto Gerusalemme al disopra d’ogni mia allegrezza.
6Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!
7Ricordati, o Eterno, dei figliuoli di Edom, che nel giorno di Gerusalemme dicevano: Spianatela, spianatela, fin dalle fondamenta!
7Tuleta meelde, Issand, Jeruusalemma hukatuse päeva Edomi laste vastu, kes ütlesid: 'Kiskuge maha, kiskuge alusmüürini maha, mis on temas!'
8O figliuola di Babilonia, che devi esser distrutta, beati chi ti darà la retribuzione del male che ci hai fatto!
8Paabeli tütar, sa laastatav! Õnnis on see, kes sulle tasub sedamööda, kuidas sa meile oled teinud.
9Beato chi piglierà i tuoi piccoli bambini e li sbatterà contro la roccia!
9Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed ja rabab nad vastu kaljut.