Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Psalms

144

1Salmo di Davide. Benedetto sia l’Eterno, la mia ròcca, che ammaestra le mie mani alla pugna e le mie dita alla battaglia;
1Taaveti laul. Tänatud olgu Issand, mu kalju, kes õpetab mu käsi lahinguks ja mu sõrmi sõjaks,
2ch’è il mio benefattore e la mia fortezza, il mio alto ricetto, e il mio liberatore il mio scudo, colui nel quale mi rifugio, che mi rende soggetto il mio popolo.
2tema, kes on mu heldus ja mu mäelinnus, mu kindel varjupaik ja mu päästja, minu kilp ja see, kelle juures ma pelgupaika otsin; ta alistab minule mu rahva.
3O Eterno, che cos’è l’uomo, che tu ne prenda conoscenza? o il figliuol dell’uomo che tu ne tenga conto?
3Oh Issand! Mis on inimene, et sa tahad teda tunda? Mis on inimlaps, et sa paned teda tähele?
4L’uomo è simile a un soffio, i suoi giorni son come l’ombra che passa.
4Inimene on tuuleõhu sarnane: tema päevad on nagu mööduv vari.
5O Eterno, abbassa i tuoi cieli e scendi; tocca i monti e fa’ che fumino.
5Issand, kalluta oma taevaid ja tule alla, puuduta mägesid, et need suitseksid!
6Fa’ guizzare il lampo e disperdi i miei nemici. Lancia le tue saette, e mettili in rotta.
6Löö välku ja pilluta nad laiali, läkita oma nooled ja peleta neid!
7Stendi le tue mani dall’alto, salvami e liberami dalle grandi acque, dalla mano degli stranieri,
7Siruta oma käed ülalt, päästa ja tõmba mind välja suurest veest, võõramaa laste käest,
8la cui bocca parla menzogna, e la cui destra è destra di frode.
8kelle suu räägib tühja ja kelle parem käsi on valetaja käsi!
9O Dio, a te canterò un nuovo cantico; sul saltèro a dieci corde a te salmeggerò,
9Jumal, ma laulan sulle uue laulu! Ma mängin kümnekeelsel naablil sinule,
10che dài la vittoria ai re, che liberi Davide tuo servitore dalla spada micidiale.
10kes annad abi kuningaile, kes päästsid oma sulase Taaveti kurja mõõga eest.
11Salvami e liberami dalla mano degli stranieri, la cui bocca parla menzogna, e la cui destra è destra di frode.
11Päästa mind ja vabasta mind võõramaa laste käest, kelle suu räägib tühja ja kelle parem käsi on valetaja käsi,
12I nostri figliuoli, nella loro giovinezza, sian come piante novelle che crescono, e le nostre figliuole come colonne scolpite nella struttura d’un palazzo.
12et meie pojad oleksid noorpõlves nagu hästi kasvatatud taimed, ja meie tütred nagu templi ehituses ilusasti voolitud nurgasambad,
13I nostri granai siano pieni e forniscano ogni specie di beni. Le nostre gregge moltiplichino a migliaia e a diecine di migliaia nelle nostre campagne.
13et meie aidad oleksid täis ning annaksid iga liiki vilja, et meie lambakari kasvaks tuhandekordseks ja kümne tuhande kordseks meie nurmedel,
14Le nostre giovenche siano feconde; e non vi sia né breccia, né fuga, né grido nelle nostre piazze.
14et meie veised oleksid tiined, et ei juhtuks kahju ega kaotust, et ei oleks hädakisa meie tänavatel!
15Beato il popolo che è in tale stato, beato il popolo il cui Dio è l’Eterno.
15Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand.