1Salmo. Cantico per la dedicazione della Casa. Di Davide. Io t’esalto, o Eterno, perché m’hai tratto in alto, e non hai permesso che i miei nemici si rallegrassero di me.
1Taaveti laul; templi pühitsemise lauluviis.
2O Eterno, Dio mio, io ho gridato a te, e tu m’hai sanato.
2Sind, Issand, ma ülistan, sest sa oled mind toonud välja hädast ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast.
3O Eterno, tu hai fatto risalir l’anima mia dal soggiorno de’ morti, tu m’hai ridato la vita perch’io non scendessi nella fossa.
3Issand, mu Jumal, ma kisendasin su poole ja sa tegid mu terveks.
4Salmeggiate all’Eterno, voi suoi fedeli, e celebrate la memoria della sua santità.
4Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda.
5Poiché l’ira sua è sol per un momento, ma la sua benevolenza e per tutta una vita. La sera alberga da noi il pianto; ma la mattina viene il giubilo.
5Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust!
6Quanto a me, nella mia prosperità, dicevo: Non sarò mai smosso.
6Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine.
7O Eterno, per il tuo favore, avevi reso forte il mio monte; tu nascondesti la tua faccia, ed io fui smarrito.
7Aga ma mõtlesin heas põlves olles: Mina ei kõigu iialgi!
8Io ho gridato a te, o Eterno; ho supplicato l’Eterno, dicendo:
8Issand, sina tegid oma heas meeles kindlaks minu kui mäe, kuid sa peitsid oma palge ja ma tundsin hirmu.
9Che profitto avrai dal mio sangue s’io scendo nella fossa? Forse che la polvere ti celebrerà? predicherà essa la tua verità?
9Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin:
10Ascolta, o Eterno, ed abbi pietà di me; o Eterno, sii tu il mio aiuto!
10'Mis kasu on mu verest, kui ma lähen hauda? Kas põrm hakkab sind tänama? Kas ta kuulutab sinu ustavust?
11Tu hai mutato il mio duolo in danza; hai sciolto il mio cilicio a m’hai cinto d’allegrezza,
11Kuule, Issand, ja ole mulle armuline; ole, Issand, minu aitaja!'
12affinché l’anima mia salmeggi a te e non si taccia. O Eterno, Dio mio, io ti celebrerò in perpetuo.
12Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks; sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks,
13et mu hing laulaks sulle kiitust ega vaikiks. Issand, mu Jumal, ma tahan sind tänada igavesti!