1Salmo di Davide: quand’era nel deserto di Giuda. O Dio, tu sei l’Iddio mio, io ti cerco dall’alba; l’anima mia è assetata di te, la mia carne ti brama in una terra arida, che langue, senz’acqua.
1Taaveti laul sellest ajast, kui ta oli Juuda kõrbes.
2Così t’ho io mirato nel santuario per veder la tua forza e la tua gloria.
2Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara. Sinu järele januneb mu hing, sind ihaldab mu ihu nagu kuival ja põuasel maal, kus pole vett.
3Poiché la tua benignità val meglio della vita; le mie labbra ti loderanno.
3Nõnda ma vaatasin sind pühamus, et näha su väge ja su auhiilgust.
4Così ti benedirò finché io viva, e alzerò le mani invocando il tuo nome.
4Sest sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind.
5L’anima mia sarà saziata come di midollo e di grasso, e la mia bocca ti loderà con labbra giubilanti.
5Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja; sinu nimel ma tõstan üles oma pihud.
6Quand’io mi ricordo di te sul mio letto, medito di te nelle veglie della notte.
6Nagu rasvast ja õlist täitub mu hing, mu suu kiidab sind hõiskehuulil,
7Poiché tu sei stato il mio aiuto, ed io giubilo all’ombra delle tue ali.
7kui ma sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal.
8L’anima mia s’attacca a te per seguirti; la tua destra mi sostiene.
8Sest sina olid mulle abiks ja su tiibade varju all ma võin hõisata.
9Ma costoro che cercano la rovina dell’anima mia, entreranno nelle parti più basse della terra.
9Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind.
10Saran dati in balìa della spada, saranno la preda degli sciacalli.
10Aga need, kes püüavad hävitada mu hinge, lähevad maa sügavustesse.
11Ma il re si rallegrerà in Dio; chiunque giura per lui si glorierà, perché la bocca di quelli che dicon menzogne sarà turata.
11Nad tõugatakse mõõga ette, nad saavad rebaste saagiks.
12Aga kuningas rõõmutseb Jumalas; igaüks, kes tema juures vannub, võib kiidelda; sest nende suu suletakse, kes räägivad valet.