Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Psalms

71

1In te, o Eterno, io mi confido, fa’ ch’io non sia giammai confuso.
1Issand, sinu juures otsin ma pelgupaika, ära lase mind iialgi jääda häbisse!
2Per la tua giustizia, liberami, fammi scampare! Inchina a me il tuo orecchio, e salvami!
2Oma õiglusega tõmba mind välja kitsikusest ja vabasta mind; pööra oma kõrv mu poole ja päästa mind!
3Siimi una ròcca, una dimora ove io possa sempre rifugiarmi! Tu hai prescritto ch’io sia salvato, perché sei la mia rupe e la mia fortezza.
3Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.
4O mio Dio, liberami dalla man dell’empio dalla man del perverso e del violento!
4Mu Jumal, vabasta mind õela käest ning ülekohtuse ja vägivaldse pihust!
5Poiché tu sei la mia speranza, o Signore, o Eterno, la mia fiducia fin dalla mia fanciullezza.
5Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal. Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.
6Tu sei stato il mio sostegno fin dal seno materno, sei tu che m’hai tratto dalle viscere di mia madre; tu sei del continuo l’oggetto della mia lode.
6Sinule ma olen toetunud sündimisest, sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates, sinule kõlab aina mu kiitus.
7Io son per molti come un prodigio, ma tu sei il mio forte ricetto.
7Ma olen saanud paljudele imeasjaks, kuid sina oled mulle tugevaks varjupaigaks.
8Sia la mia bocca ripiena della tua lode, e celebri ogni giorno la tua gloria!
8Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva.
9Non rigettarmi al tempo della vecchiezza, non abbandonarmi quando le mie forze declinano.
9Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!
10Perché i miei nemici parlan di me, e quelli che spiano l’anima mia cospirano assieme,
10Sest mu vaenlased räägivad mu vastu, ja kes varitsevad mu hinge, peavad üheskoos nõu
11dicendo: Iddio l’ha abbandonato; inseguitelo e prendetelo, perché non c’è alcuno che lo liberi.
11ning ütlevad: 'Jumal on tema hüljanud, jälitage teda ning võtke ta kinni, sest ei ole, kes ta ära kisuks meie käest!'
12O Dio, non allontanarti da me, mio Dio, affrettati in mio aiuto!
12Oh Jumal, ära ole minust kaugel, mu Jumal, tõtta mulle appi!
13Sian confusi, siano consumati gli avversari dell’anima mia, sian coperti d’onta e di vituperio quelli che cercano il mio male!
13Jäägu häbisse ja hukkugu minu hinge vastased; olgu häbistusse ja teotusse mähitud need, kes otsivad minu õnnetust!
14Ma io spererò del continuo, e a tutte le tue lodi ne aggiungerò delle altre.
14Aga mina ootan alati ja suurendan kogu su kiidetavust.
15La mia bocca racconterà tuttodì la tua giustizia e le tue liberazioni, perché non ne conosco il numero.
15Mu suu peab jutustama sinu õiglusest ja su päästetegudest kogu päeva, sest ma ei tea nende arvu.
16Io mi farò innanzi a dir de’ potenti atti del Signore, dell’Eterno; ricorderò la tua giustizia, la tua soltanto.
16Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes sinu õiglust.
17O Dio, tu m’hai ammaestrato dalla mia fanciullezza, ed io, fino ad ora, ho annunziato le tue maraviglie.
17Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid.
18Ed anche quando sia giunto alla vecchiaia ed alla canizie, o Dio, non abbandonarmi, finché non abbia fatto conoscere il tuo braccio a questa generazione, e la tua potenza a quelli che verranno.
18Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile!
19Anche la tua giustizia, o Dio, è eccelsa; tu hai fatto cose grandi; o Dio, chi è pari a te?
19Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal, kes oled suuri asju teinud. Jumal, kes on nagu sina?
20Tu, che ci hai fatto veder molte e gravi distrette, ci darai di nuovo la vita e ci trarrai di nuovo dagli abissi della terra;
20Sina, kes mind oled lasknud näha palju kitsikusi ja õnnetusi, teed mind jälle elavaks ja tõmbad mind jälle üles maa sügavustest.
21tu accrescerai la mia grandezza, e ti volgerai di nuovo a me per consolarmi.
21Kasvata mu suurust ja pöördu jälle mind trööstima!
22Io altresì ti celebrerò col saltèro, celebrerò la tua verità, o mio Dio! A te salmeggerò con la cetra, o Santo d’Israele!
22Ma tahan sind tänada ka naablimänguga sinu ustavuse eest, mu Jumal! Ma tahan sulle lauldes mängida kannelt, sa Iisraeli Püha!
23Le mie labbra giubileranno, quando salmeggerò a te e l’anima mia pure, che tu hai riscattata.
23Mu huuled hõiskavad, kui ma sulle lauldes mängin, samuti mu hing, mille sa oled lunastanud.
24Anche la mia lingua parlerà tuttodì della tua giustizia, perché sono stati svergognati, sono stati confusi quelli che cercavano il mio male.
24Minu keelgi kõneleb kogu päeva sinu õiglusest, sest juba häbenesid ja kohmetusid, kes otsisid mu õnnetust.