1Per il Capo de’ musici. Sulla Ghittea. Salmo di Asaf. Cantate con gioia a Dio nostra forza; mandate grida di allegrezza all’Iddio di Giacobbe!
1Laulujuhatajale, gati pillil mängijale: Aasafi laul.
2Intonate un salmo e fate risonare il cembalo, l’arpa deliziosa, col saltèro.
2Hõisake Jumalale, kes on meie tugevus, hüüdke rõõmuga Jaakobi Jumala poole!
3Sonate la tromba alla nuova luna, alla luna piena, al giorno della nostra festa.
3Alake kiituslaulu, lööge trummi, pange hüüdma kannel ja naabel!
4Poiché questo è uno statuto per Israele, una legge dell’Iddio di Giacobbe.
4Puhuge pasunat noorel kuul, täiskuu ajal, meie pidupäeval!
5Egli lo stabilì come una testimonianza in Giuseppe, quando uscì contro il paese d’Egitto. Io udii allora il linguaggio di uno che m’era ignoto:
5Sest see on määrus Iisraelis ja kohustus Jaakobi Jumala jaoks.
6O Israele, io sottrassi le tue spalle ai pesi, le tue mani han lasciato le corbe.
6Selle ta seadis tunnistuseks Joosepi sekka, kui ta läks välja Egiptusemaa vastu. Seal ma kuulsin keelt, mida ma ei tundnud.
7Nella distretta gridasti a me ed io ti liberai; ti risposi nascosto in mezzo ai tuoni, ti provai alle acque di Meriba. Sela.
7'Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide kandmisest.
8Ascolta, o popolo mio, ed io ti darò degli ammonimenti; o Israele, volessi tu pure ascoltarmi!
8Kui kitsas käes oli, hüüdsid sa, ja ma päästsin sinu; ma vastasin sulle kõuepilvest, proovisin sind Meriba vee ääres.' Sela.
9Non vi sia nel mezzo di te alcun dio straniero, e non adorare alcun dio forestiero:
9'Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind!
10Io sono l’Eterno, l’Iddio tuo, che ti fece risalire dal paese d’Egitto; allarga la tua bocca, ed io l’empirò.
10Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette!
11Ma il mio popolo non ha ascoltato la mia voce, e Israele non mi ha ubbidito.
11Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõin sind Egiptusemaalt; tee lahti oma suu, siis täidan ta!
12Ond’io li abbandonai alla durezza del cuor loro, perché camminassero secondo i loro consigli.
12Aga mu rahvas ei võtnud kuulda mu häält, Iisrael ei tahtnud teha mu meelt mööda.
13Oh se il mio popolo volesse ascoltarmi, se Israele volesse camminar nelle mie vie!
13Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi.
14Tosto farei piegare i loro nemici, e rivolgerei la mia mano contro i loro avversari.
14Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel!
15Quelli che odiano l’Eterno dovrebbero sottomettersi a lui, ma la loro durata sarebbe in perpetuo.
15Ma alistaksin varsti nende vaenlased ja pööraksin oma käe nende rõhujate vastu.'
16Io li nutrirei del fior di frumento, e li sazierei di miele stillante dalla roccia.
16Kes Issandat vihkavad, peaksid lömitama tema ees, ja nende saatus oleks igavene.
17Aga teda ta toidaks nisutuumadega, ja meega kaljust ma söödaksin sind küllaga.