Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Psalms

9

1Al Capo dei musici. Su "Muori pel figlio". Salmo di Davide. Io celebrerò l’Eterno con tutto il mio cuore, io narrerò tutte le tue maraviglie.
1Laulujuhatajale: viisil 'Sure poja eest!'; Taaveti laul.
2Io mi rallegrerò e festeggerò in te, salmeggerò al tuo nome, o Altissimo,
2Ma tänan Issandat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid.
3poiché i miei nemici voltan le spalle, cadono e periscono dinanzi al tuo cospetto.
3Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus, ma laulan kiitust sinu nimele, Kõigekõrgem!
4Poiché tu hai sostenuto il mio diritto e la mia causa; ti sei assiso sul trono come giusto giudice.
4Sest mu vaenlased taganevad, nad komistavad ning hävivad su palge eest.
5Tu hai sgridate le nazioni, hai distrutto l’empio, hai cancellato il loro nome in sempiterno.
5Sa valmistasid ju minule õiglase kohtu ja ajasid mu asja; sa istusid kohtujärjele nagu õiguse kohtunik;
6E’ finita per il nemico! Son rovine perpetue! e delle città che tu hai distrutte perfin la memoria e perita.
6sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks.
7Ma l’Eterno siede come re in eterno; egli ha preparato il suo trono per il giudizio.
7Vaenlased on otsa saanud, rusustatud jäädavalt, ja linnadel, mis sa oled laiali rebinud, on nimedki hävinud koos nendega.
8Ed egli giudicherà il mondo con giustizia, giudicherà i popoli con rettitudine.
8Kuid Issand jääb igavesti; ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks.
9E l’Eterno sarà un alto ricetto all’oppresso, un alto ricetto in tempi di distretta;
9Ja ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil.
10e quelli che conoscono il tuo nome confideranno in te, perché, o Eterno, tu non abbandoni quelli che ti cercano.
10Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal.
11Salmeggiate all’Eterno che abita in Sion, raccontate tra i popoli le sue gesta.
11Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand!
12Perché colui che domanda ragion del sangue si ricorda dei miseri e non ne dimentica il grido.
12Laulge kiitust Issandale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid!
13Abbi pietà di me, o Eterno! Vedi l’afflizione che soffro da quelli che m’odiano, o tu che mi trai su dalle porte della morte,
13Sest veresüü kättemaksjana tuletab ta neid meelde; ta ei unusta hädaliste kisendamist.
14acciocché io racconti tutte le tue lodi. Nelle porte della figliuola di Sion, io festeggerò per la tua salvazione.
14Ole mulle armuline, Issand! Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt, sina, kes mind ülendad surma väravaist,
15Le nazioni sono sprofondate nella fossa che avean fatta; il loro piede è stato preso nella rete che aveano nascosta.
15et ma jutustaksin kõike su kiiduväärilisust Siioni tütre väravais ja ilutseksin su abist!
16L’Eterno s’è fatto conoscere, ha fatto giustizia; l’empio è stato preso al laccio nell’opera delle proprie mani. Higgaion. Sela.
16Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud; võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg.
17Gli empi se n’andranno al soggiorno de’ morti, sì, tutte le nazioni che dimenticano Iddio.
17Issand tunti ära, ta on kohut mõistnud; oma kätetöö püünisesse jääb kinni õel. Vahemäng. Sela.
18Poiché il povero non sarà dimenticato per sempre, né la speranza de’ miseri perirà in perpetuo.
18Surmavalda taandugu riivatud, kõik paganad, kes unustavad Jumala!
19Lèvati, o Eterno! Non lasciar che prevalga il mortale; sian giudicate le nazioni in tua presenza.
19Sest vaest ei unustata jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks.
20O Eterno, infondi spavento in loro; sappian le nazioni che non son altro che mortali. Sela.
20Tõuse, Issand, ärgu inimene suurustlegu; mõistetagu paganaile kohut sinu palge ees!
21Issand, aja neile hirm peale! Tundku paganad endid olevat ainult inimesed! Sela.