1イスラエルよ、いま、わたしがあなたがたに教える定めと、おきてとを聞いて、これを行いなさい。そうすれば、あなたがたは生きることができ、あなたがたの先祖の神、主が賜わる地にはいって、それを自分のものとすることができよう。
1Khaile, Israelte aw, TOUPA na pi leh pute uh Pathianin a hon piak gam dama na luah theihna ding ua na zuih ding ua ka honhilh sek dante leh vaihawmte ngaikhia un.
2わたしがあなたがたに命じる言葉に付け加えてはならない。また減らしてはならない。わたしが命じるあなたがたの神、主の命令を守ることのできるためである。
2TOUPA na Pathian uh thupiak ka honpiak na pom theihna ding un, ka honthupiak na behlap ding uh ahi keia, na kiamsak ding uh leng ahi kei.
3あなたがたの目は、主がバアル・ペオルで行われたことを見た。ペオルのバアルに従った人々は、あなたの神、主がことごとく、あなたのうちから滅ぼしつくされたのである。
3Baal-peor ziaka TOUPA thilhih na mit un na mu ua: Baal-peor bemi tengteng TOUPA na Pathian un na lak ua kipanin a hihmang hi.
4しかし、あなたがたの神、主につき従ったあなたがたは皆、きょう、生きながらえている。
4TOUPA na Pathian uh lenkip peuhmahte bel tutanin damin a om lai chiat uh.
5わたしはわたしの神、主が命じられたとおりに、定めと、おきてとを、あなたがたに教える。あなたがたがはいって、自分のものとする地において、そのように行うためである。
5Ngai un, na valuah ding gam ua leng na zuih jel ding un TOUPA ka Pathianin thu honpiak bang geihin dante leh vaihawmte ka honhilha.
6あなたがたは、これを守って行わなければならない。これは、もろもろの民にあなたがたの知恵、また知識を示す事である。彼らは、このもろもろの定めを聞いて、『この大いなる国民は、まことに知恵あり、知識ある民である』と言うであろう。
6Huchiin, pom unla, jui un; huai mahmah, hiai dan tengteng jaa, Hiai nam thupi tak mipil tak leh thil theisiammi tak ahi mahmah ngut uh, chih namte mitmuhah na pilna uh leh thil theisiammi na hihna uh ahi ding.
7われわれの神、主は、われわれが呼び求める時、つねにわれわれに近くおられる。いずれの大いなる国民に、このように近くおる神があるであろうか。
7I sap peuhmaha TOUPA i Pathianin a honnaih banga amau naih sek pathian nei nam thupi kua a om tei ua?
8また、いずれの大いなる国民に、きょう、わたしがあなたがたの前に立てるこのすべての律法のような正しい定めと、おきてとがあるであろうか。
8Hichi taka dik, dante leh vaihawmte, tua na ma ua ka khun tengteng bang dan nei nam thupi dang kua a om teia?
9ただあなたはみずから慎み、またあなた自身をよく守りなさい。そして目に見たことを忘れず、生きながらえている間、それらの事をあなたの心から離してはならない。またそれらのことを、あなたの子孫に知らせなければならない。
9Abangabang hi heh, pilvang unla, ngentel takin kikem peuhmah phot un; huchilouin jaw na mit un a thil muhte na mangngilh ding ua, na damsung un na lungtangua kipan a mang kha ding hi; na tate uh leh na tute uh sinsak un;
10あなたがホレブにおいて、あなたの神、主の前に立った日に、主はわたしに言われた、『民をわたしのもとに集めよ。わたしは彼らにわたしの言葉を聞かせ、地上に生きながらえる間、彼らにわたしを恐れることを学ばせ、またその子供を教えることのできるようにさせよう』。
10Huan, Horeb tanga TOUPA na Pathian uh maa na din ua, TOUPAN ka kianga, Mipite honsap khawm sakin, leitunga a om sung teng ua hon kihtak dan a kisin theihna ding uh leh a tate uh sinsak dingin ka thute ka hon na za sak ding, a honchih ni leng na mangngilh kha ding uhi.
11そこであなたがたは近づいて、山のふもとに立ったが、山は火で焼けて、その炎は中天に達し、暗黒と雲と濃い雲とがあった。
11Huchiin na hongnai ua, tang bulah na hong ding ua, van lakpi suin tang mial te, meipi te, mial bikbek te omsakin a kangtaa.
12時に主は火の中から、あなたがたに語られたが、あなたがたは言葉の声を聞いたけれども、声ばかりで、なんの形も見なかった。
12Huan, TOUPAN meia kipanin a honhoupiha; a thugen na ja ua, himahleh lim bangmah namu kei ua, aw lel na uhi.
13主はその契約を述べて、それを行うように、あなたがたに命じられた。それはすなわち十誡であって、主はそれを二枚の石の板に書きしるされた。
13A thukhun jui dinga nou thu a honpiak, thupiak sawm na kiang uah a genkhiaa, suang pek nihah a gelha.
14その時、主はわたしに命じて、あなたがたに定めと、おきてとを教えさせられた。あなたがたが渡って行って自分のものとする地で、行わせるためであった。
14Huan, huai laiin luah dinga na vagalkahna gam ua na zuih ding un dante leh vaihawm te sinsak dingin TOUPAN thu a honpiaa.
15それゆえ、あなたがたはみずから深く慎まなければならない。ホレブで主が火の中からあなたがたに語られた日に、あなたがたはなんの形も見なかった。
15Huaijiakin pilvang mahmah un; Horeb tanga mei akipana TOUPAN nou a honhoupih niin lim bangmah lah na mu ngal kei ua:
16それであなたがたは道を誤って、自分のために、どんな形の刻んだ像をも造ってはならない。男または女の像を造ってはならない。
16Nou leh nou kihihsiain, milim gelh kibawlin, lim kibatpih, a pa lim hiam, a nu lim hiam,
17すなわち地の上におるもろもろの獣の像、空を飛ぶもろもろの鳥の像、
17Lei tunga am gamsa himhim kibatpih, huihkhuaa leng kha nei vasa kibatpih,
18地に這うもろもろの物の像、地の下の水の中におるもろもろの魚の像を造ってはならない。
18Leia vak thil himhim kibatpih, lei nuaia tuia om ngasa mawngmawng kibatpih na kibawl kha ding uh:
19あなたはまた目を上げて天を望み、日、月、星すなわちすべて天の万象を見、誘惑されてそれを拝み、それに仕えてはならない。それらのものは、あなたの神、主が全天下の万民に分けられたものである。
19Van lam nanga un, ni te, kha te, aksi te, vana om tengteng khawng leng na mu un, TOUPA na Pathian un van nuaia mi tengteng a honsehsakte un a honhip un, na bia un, a na uh na sepsak kha ding uhi.
20しかし、主はあなたがたを取って、鉄の炉すなわちエジプトから導き出し、自分の所有の民とされた。きょう、見るとおりである。
20TOUPAN a mite, a gou hi dingin sik haltuina akipan, Aigupta gama kipanin nou a honpi khe zota ahi, tua na hih bang uh.
21ところで主はあなたがたのゆえに、わたしを怒り、わたしがヨルダンを渡って行くことができないことと、あなたの神、主が嗣業としてあなたに賜わる良い地にはいることができないこととを誓われた。
21Huai kia leng hi louin, noute jiakin TOUPA ka tungah aheha, Jordan lui ka galkah louha, naluah ding ua gam hoih tak TOUPA na Pathian un nou a honpiak ua ka lut louhna dingin leng akichiam ahi:
22わたしはこの地で死ぬ。ヨルダンを渡って行くことはできない。しかしあなたがたは渡って行って、あの良い地を獲るであろう。
22Kei jaw hiai gama si ding ka hi a, Jordan lui galkah lou ding ka hi; nou bel nagalkah ding ua, hiai gam hoih tak na luah ding uhi.
23あなたがたは慎み、あなたがたの神、主があなたがたと結ばれた契約を忘れて、あなたの神、主が禁じられたどんな形の刻んだ像をも造ってはならない。
23Pilvang mahmah un, TOUPA na Pathian uh thukhun na kiang ua a khun na mangngilh ding ua, TOUPA na Pathian un bangmah kibatpih himhim bawl a phallouh milimte na kibawl tawm kha mahmah ding uhi.
24あなたの神、主は焼きつくす火、ねたむ神である。
24TOUPA na Pathian uh lah katmanghatmei, mullit hat tak Pathian ahi ngala.
25あなたがたが子を生み、孫を得、長くその地におるうちに、道を誤って、すべて何かの形に刻んだ像を造り、あなたの神、主の目の前に悪をなして、その憤りを引き起すことがあれば、
25Tu leh tate na neih ua, huai gama sawt kuam na om nung ua, na kihihthulimlouh ua, banghiam kibatpihpeuha milimbawl tawm lelte na bawlkhiak ua, hih heh dinga TOUPA na Pathian uh mit muha thil hoih lou na hih maijen uleh:
26わたしは、きょう、天と地を呼んであなたがたに対してあかしとする。あなたがたはヨルダンを渡って行って獲る地から、たちまち全滅するであろう。あなたがたはその所で長く命を保つことができず、全く滅ぼされるであろう。
26Jordan kana na valuah ding uh gama kipan namangthang pah ding uh chih na tungtang thu ua hontheihpih dingin tuin lei leh van ka chial ahi; sawt na teng kei dingua, na mangthang vek mai ding uh.
27主はあなたがたを国々に散らされるであろう。そして主があなたがたを追いやられる国民のうちに、あなたがたの残る者の数は少ないであろう。
27TOUPAN nam chih lakah a hondalh sak dinga, TOUPAN a honpai mangsakna namte lakah tawm chik kiain na om ding uh.
28その所であなたがたは人が手で作った、見ることも、聞くことも、食べることも、かぐこともない木や石の神々に仕えるであろう。
28Huai laiah, pathian sing leh suanga min a bawl uh, mu theilou peuh, za theilou peuh, ne theilou peuh, dik theilou peuh na be ding ua.
29しかし、その所からあなたの神、主を求め、もし心をつくし、精神をつくして、主を求めるならば、あなたは主に会うであろう。
29Himahleh huai lai maha TOUPA na Pathian uh na zon ua, na lungtang tengteng uh leh na lungsim tengteng ua na zon uh leh namu nawn ding uh.
30後の日になって、あなたがなやみにあい、これらのすべての事が、あなたに臨むとき、もしあなたの神、主に立ち帰ってその声に聞きしたがうならば、
30Haksaa na om ua, na tung ua hiai thil tengteng a hongtun chiang in, TOUPA na Pathian uh lam na hongnga khongkhong ding ua, a thu na pomta ding uhi:
31あなたの神、主はいつくしみの深い神であるから、あなたを捨てず、あなたを滅ぼさず、またあなたの先祖に誓った契約を忘れられないであろう。
31TOUPA na Pathian uh lah chitnaa dim Pathian ahi ngala; a hondonsakloukei dia, a honhihmang kei ding, na pi leh pute uh kianga kichiama a thukhun a mangngilh het kei ding.
32試みにあなたの前に過ぎ去った日について問え。神が地上に人を造られた日からこのかた、天のこの端から、かの端までに、かつてこのように大いなる事があったであろうか。このようなことを聞いたことがあったであろうか。
32Na om ma uh, nidanglai te khawng sui le uchin leitunga Pathianin mihing siam nungsiah van nuaiah, hichibanga thil thupi a om ngeiin, jak ahi ngei hiam?
33火の中から語られる神の声をあなたが聞いたように、聞いてなお生きていた民がかつてあったであろうか。
33Najak bang un, meia kipanin Pathian aw min aza ngei mawng-mawng un, lah a hing uhia?
34あるいはまた、あなたがたの神、主がエジプトにおいて、あなたがたの目の前に、あなたがたのためにもろもろの事をなされたように、試みと、しるしと、不思議と、戦いと、強い手と、伸ばした腕と、大いなる恐るべき事とをもって臨み、一つの国民を他の国民のうちから引き出して、自分の民とされた神が、かつてあったであろうか。
34Namdang laka kipan zeetna te, chiamtehna te, thil lamdang te, kidouna te, khut hat tak te, ban jak te, thil mulkimhuai tea TOUPA na Pathian un namit muh ua Aigupta gama a hih tengteng banga nam pi khe ngam Pathian a om ngei hia?
35あなたにこの事を示したのは、主こそ神であって、ほかに神のないことを知らせるためであった。
35TOUPA bel Pathian ahi chih na theihtheihnading ua na kiang ua a hihlat ahia; amah loungal a dang himhim a om kei.
36あなたを訓練するために、主は天からその声を聞かせ、地上では、またその大いなる火を示された。あなたはその言葉が火の中から出るのを聞いた。
36A honsinsak theihna dingin van akipanin a aw a honza saka, leitungah a mei thupi a honmu saka, meia kipana a thu naja uhi.
37主はあなたの先祖たちを愛されたので、その後の子孫を選び、大いなる力をもって、みずからあなたをエジプトから導き出し、
37Na pi leh pute uh a it jiakin a nung ua a suante uh a hontela, a mitmuhin a thilhihtheihna thupi takin Aigupta gama kipan a honpi khiaa;
38あなたよりも大きく、かつ強いもろもろの国民を、あなたの前から追い払い、あなたをその地に導き入れて、これを嗣業としてあなたに与えようとされること、今日見るとおりである。
38Nam dang nou sanga thupi leh thilhihthei jaw a hondelh khiak saka, a gam uh honluah saka honlut sak dingin, tua na hih bang uh.
39それゆえ、あなたは、きょう知って、心にとめなければならない。上は天、下は地において、主こそ神にいまし、ほかに神のないことを。
39Huaijiakin tuin na lungtanguah vom unla, tunglam vanah leh nuailam leiah TOUPA jaw Pathian ahi chih thei un; a dang himhim a om kei uh.
40あなたは、きょう、わたしが命じる主の定めと命令とを守らなければならない。そうすれば、あなたとあなたの後の子孫はさいわいを得、あなたの神、主が永久にあなたに賜わる地において、長く命を保つことができるであろう」。
40Khantawn adia TOUPA na Pathian un nou a honpiak gamah noumau leh na suante uh adia hoih ding leh na ten sawt theihna ding un a dante leh a thupiakte, tua ka honpiakte bang na zop ding uh ahi, chih.
41それからモーセはヨルダンの向こう側、東の方に三つの町々を指定した。
41Huchiin Mosiin Jordan gal, nisuahna lam pangah kho thum a sepa;
42過去の恨みによるのではなく、あやまって隣人を殺した者をそこにのがれさせ、その町の一つにのがれて、命を全うさせるためであった。
42Tualthatmi, a insakinkhang, tu malama leng mudah khol louh that khami humbitna dingin; huai khua, khat peuhpeuha a tai leh humbitin a om ding:
43すなわちルベンびとのためには荒野の中の高地にあるベゼルを、ガドびとのためにはギレアデのラモテを、マナセびとのためにはバシャンのゴランを定めた。
43Huaite bel Reubente tuam dia gadaia mual tama Bezer te, Gad te dia Gileada Ramot te, Manassete dia Basana Golan te ahi hi.
44モーセがイスラエルの人々の前に示した律法はこれである。
44Huan, hiai Mosiin Israel suante a dan piak ahi:
45イスラエルの人々がエジプトから出たとき、モーセが彼らに述べたあかしと、定めと、おきてとはこれである。
45Hiaite Mosiin Israel Aigupta gama kipana a hongpawt khiak nung ua Israel suante kianga a gen theihsakna te, dan te, vaihawm te ahi;
46すなわちヨルダンの向こう側、アモリびとの王シホンの国のベテペオルに対する谷においてこれを述べた。シホンはヘシボンに住んでいたが、モーセとイスラエルの人々が、エジプトを出てきた時、これを撃ち敗って、
46Jordan gala, Bet-peor jawn phaijanga, Hesbona teng Amorte, Aigupta gama kipana a hongpawt khiak nung ua Mosi leh Israel suanten a thahte kumpipa Sihon gamah:
47その国を獲、またバシャンの王オグの国を獲た。このふたりはアモリびとの王であって、ヨルダンの向こう側、東の方におった。
47A gam leh Basan kumpipa Og gam, Jordan gal nisuahna lama Amorte kumpipa nihte gam a luah ua;
48彼らの獲た地はアルノン川のほとりにあるアロエルからシリオン山すなわちヘルモンに及び、ヨルダンの東側のアラバの全部をかねて、アラバの海に達し、ピスガのふもとに及んだ。
48Arnon dunga Aroer akipana Sidon tang (Hermon leng a chih uh) pha leh,Jordan gal suahlam pang Araba tengteng, Pisga tanghap nuaia Araba tuipi tanin.
49ヨルダンの東側のアラバの全部をかねて、アラバの海に達し、ピスガのふもとに及んだ。
49Jordan gal suahlam pang Araba tengteng, Pisga tanghap nuaia Araba tuipi tanin.