¹Di lweqt-nni, agellid Hiṛudus yebda ițqehhiṛ inelmaden n tejmaɛt yellan di temdint n Lquds.

¹Aga sel ajal hakkas kuningas Heroodes mõnele kogudusest kurja tegema.

²Yefka lameṛ, ad nɣen s usekkin Yeɛqub gma-s n Yuḥenna.

²Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna.

³Mi gwala d ayen isfeṛḥen at Isṛail, yerna daɣen isseḥbes Butṛus, deg wussan n lɛid n leslak.

³Aga nähes, et see juutidele meeldis, võttis ta kinni ka Peetruse. See oli just hapnemata leibade pühal.

⁴Mi t-id-ṭṭfen, rran-t ɣer lḥebs. Isbedd-as taɛessast n ṛebɛa trebbaɛ n lɛeskeṛ, mkul tarbaɛt deg-s ṛebɛa iɛeskṛiwen ; yebɣa a t-icaṛeɛ zdat lɣaci meṛṛa, m'ara tɛeddi Tfaska n yizimer.

⁴Heroodes vahistas Peetruse ja pani ta vanglasse ning andis nelja neljamehelise sõdurite salga valvata, kavatsedes ta pärast paasapühi rahva ette tuua.

⁵Butṛus ihi yella di lḥebs ; ma ț-țajmaɛt n watmaten tezga di tẓallit, tdeɛɛu fell-as ɣer Sidi Ṛebbi.

⁵Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas lakkamatult Jumala poole tema pärast.

⁶Iḍ-nni uqbel a t-icaṛeɛ Hiṛudus, Butṛus ițwarzen s snat snasel, yella iṭṭes ger sin iɛeskṛiwen , wiyaḍ ɛussen tawwurt n lḥebs.

⁶Ööl enne seda, kui Heroodes tahtis Peetruse enese ette tuua, magas Peetrus kahe sõduri vahel kahe ketiga aheldatult, ja vahimehed ukse ees valvasid vanglat.

⁷Taswiɛt kan, ataya lmelk n Sidi Ṛebbi iḍheṛ-as-d ; yiwet n tafat tameqqrant tceɛceɛ-ed di lḥebs-nni. Lmelk-nni yennul idis n Buṭrus, issendekwal-it-id yenna-yas : Ɣiwel Kker ! Imiren kan, qqeṛsent snasel-nni ɣlint-ed seg ifassen-is.

⁷Ja ennäe, Issanda ingel seisis seal ning valgus helkis vangikongis. Ingel lõi Peetrust vastu külge, äratas ta üles ja ütles: 'Tõuse kiiresti!' Ja Peetruse ahelad langesid käte ümbert maha.

⁸Lmelk-nni yenna-yas : Els-ed arkasen-ik tbeggseḍ ɣef yiman-ik ! Buṭrus ixdem akken i s-d-yenna, lmelk yenna-yas-d daɣen : Sburr-ed abeṛnus-ik tettebɛeḍ-iyi-d !

⁸Ingel aga ütles talle: 'Pane vöö vööle ja seo oma jalatsid jalga!' Tema tegigi nõnda. Ja ingel ütles talle: 'Pane oma kuub selga ja tule minu järele.'

⁹Butṛus ikker itbeɛ-it ; ur ifaq ara belli lmelk nni ț-țideț iḍheṛ-as-ed, inwa d aweḥḥi n Sidi Ṛebbi.

⁹Ja Peetrus tuli välja ja käis tema järel ega teadnud, et see, mis ingel tegi, on tõsi, vaid arvas end nägevat nägemust.

¹⁰Ɛeddan zdat tɛessast tamezwarut, rnan tis snat, wwḍen ɣer tewwurt n wuzzal yessufuɣen ɣer temdint, teldi weḥd-es ; ffɣen ɛeddan deg yiwet n tezniqt, imiren lmelk yexfa ger wallen n Buṭrus.

¹⁰Ja nad läbisid esimese ja teise vahiposti ning tulid linna viiva raudvärava ette. See avanes neile iseenesest ja nad väljusid ja läksid edasi üht tänavat pidi. Ja järsku lahkus ingel tema juurest.

¹¹Mi d-yufa iman-is di beṛṛa, ifaq belli ț-țideț, Sidi Ṛebbi iceggeɛ-d lmelk-is, isellek-it-id seg-ufus n Hiṛudus akk-d lbaṭel i bɣan a s-t xedmen wat Isṛail.

¹¹Ja kui Peetrus jälle hakkas aru saama, lausus ta: 'Nüüd ma tean, et Issand on tõesti oma ingli läkitanud ja mu välja kiskunud Heroodese käest ning kõigest, mida juuda rahvas ootab.'

¹²Mi gefhem lḥala i deg yella, ikker iṛuḥ ɣer wexxam n Meryem yemma-s n Yuḥenna iwumi qqaṛen daɣen Maṛqus, nnejmaɛen dinna waṭas n watmaten, deɛɛun ɣer Sidi Ṛebbi.

¹²Ja märgates, kus ta on, tuli ta selle Maarja koja juurde, kes on Markuseks hüütava Johannese ema. Sinna oli suur hulk rahvast kokku tulnud palvetama.

¹³Mi gesqeṛbeb di tewwurt n beṛṛa, tusa-d yiwet n tqeddact isem-is Rudya, tqeṛṛeb ɣer tewwurt aț-țesmeḥses ;

¹³Kui ta siis hooviväravale koputas, tuli sinna kuulatama tüdruk, Roode nimi.

¹⁴mi teɛqel taɣect n Buṭrus, di lfeṛḥ-nni i deg tella ur teldi ara tawwurt, tuzzel aț-țissiweḍ lexbaṛ belli Butṛus atan ibedd zdat tewwurt.

¹⁴Kui ta Peetruse hääle järgi ära tundis, siis rõõmu tõttu ei avanud ta väravat, vaid jooksis sisse ja teatas, et Peetrus seisab värava taga.

¹⁵Nnan-as : Waqila iffeɣ-ikem leɛqel ! Lameɛna teṭṭef deg wayen i d tenna.

¹⁵Nemad ütlesid talle: 'Sa jampsid!' Tema aga kinnitas, et see on nõnda. Siis nad ütlesid: 'See on tema ingel.'

¹⁶Nnan-as : Ahat d lexyal-is ihi ! Llan țemsteqsayen, ma d Butṛus mazal-it isqeṛbub-ed ; mi d-ldin tawwurt wehmen mi t-walan.

¹⁶Peetrus koputas üha edasi. Kui nad nüüd avasid, nägid nad teda ja jahmusid.

¹⁷Buṭrus iwehha-yasen s ufus-is ad ssusmen, yeḥka-yasen amek i t-id issufeɣ Sidi Ṛebbi si lḥebs, yenna yasen : Sṣiwḍet lexbaṛ-agi i Yeɛqub d watmaten. Dɣa iṛuḥ ibeddel amkan.

¹⁷Peetrus aga viipas neile käega, et nad vait jääksid, ning jutustas, kuidas Issand oli ta vanglast välja toonud, ning ütles: 'Teatage seda Jaakobusele ja vendadele!' Ja ta väljus ning läks sealt ära teise paika.

¹⁸Mi guli wass, lɛeskeṛ iɛussen Butṛus tqelqen, țmesteqsayen amek i geffeɣ si lḥebs, anwa i t-yessufɣen ?

¹⁸Aga päeva saabudes olid sõdurid suures ärevuses selle pärast, mis Peetrusega oli juhtunud.

¹⁹Hiṛudus iceggeɛ a t-id-qellben, meɛna ur t-ufin ara. Yebḥet iɛessasen-nni, dɣa yefka lameṛ a ten-nɣen ; imiren iṛuḥ si tmurt n Yahuda ɣer tmurt n Qiṣarya, anda yesɛedda kra n wussan.

¹⁹Kui Heroodes teda otsis ega leidnud, kuulas ta vangivalvurid üle ja käskis need viia hukkamisele. Ise ta läks Juudamaalt alla Kaisareasse ja jäi sinna.

²⁰Hiṛudus yerfa ɣef yimezdaɣ n temdinin n Sur akk d Sidun, lameɛna nutni mcawaṛen, msefhamen akk-d Blastus yellan d lewkil-is ; dɣa ceggɛen wid ara s-issutren lehna, axaṭer tamurt-nsen tețɛic seg wayen i d-itekken si tmurt n ugellid Hiṛudus.

²⁰Ent Heroodes kandis viha Tüürose ja Siidoni rahva peale. Nood tulid ühel meelel tema juurde ja, saanud nõusse kuninga kambriülema Blastose, palusid rahu; sest nende maa sai oma toiduse kuninga alalt.

²¹Yewweḍ-ed wass i deg ara d-yini Hiṛudus lxeṭba i lɣaci. Mi d-yewweḍ wass n temlilit, Hiṛudus yelsa llebsa n ugellid, yuli ɣer wemkan n lxeṭba ad immeslay i lɣaci.

²¹Määratud päeval pani Heroodes selga kuninglikud rõivad, istus kohtujärjele ja pidas neile kõne.

²²Mi gebda ameslay, lɣaci meṛṛa qqaṛen : D Ṛebbi i d-ițmeslayen, mačči d amdan !

²²Rahvas aga hüüdis: 'See ei ole inimese, vaid Jumala hääl!'

²³Imiren kan lmelk n Sidi Ṛebbi yesseɣli-d fell-as aṭan, axaṭer yeqbel a t-ḥesben yemdanen am Ṛebbi, iceggeɛ-as-d abeɛɛuc i t-yeččan dɣa yemmut ;

²³Aga otsekohe lõi teda Issanda ingel, seepärast et ta ei andnud au Jumalale. Ja ussidest sööduna heitis Heroodes hinge.

²⁴ma d awal n Sidi Ṛebbi țbecciṛen-t, yewweḍ ɣer mkul amkan.

²⁴Aga Jumala sõna kasvas ja levis.

²⁵Barnabas akk-d Caɛul mi fukken lxedma-nsen di temdint n Lquds uɣalen, wwin yid-sen Yuḥenna ițusemman Maṛqus.

²⁵Ent Barnabas ja Saulus, olles lõpetanud oma teenistuse Jeruusalemmas, tulid tagasi ja võtsid enestega kaasa Johannese, keda hüüti Markuseks.