¹Di tejmaɛt n temdint n Antyuc llan lenbiya d lɛulama : Barnabas, Semɛun ițusemman Aberkan, Lusyus n temdint n Qiṛwan, Manahen i d-ițțuṛebban d Hiṛudus Antibas, akk-d Caɛul.

¹Aga Antiookias olevas koguduses oli prohveteid ja õpetajaid: Barnabas, Siimeon, keda hüüti Nigeriks, Luukius Küreenest, Manaeen, kes oli kasvanud üles koos nelivürst Heroodesega, ja Saulus.

²Yiwen wass atmaten nnejmaɛen iwakken ad uẓummen yerna ad dɛun ɣer Sidi Ṛebbi. Ṛṛuḥ iqedsen yenna-yasen-d : Swejdet-iyi-d Barnabas akk-d Caɛul i ccɣel-nni iwumi i ten-heggaɣ.

²Kui need siis Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: 'Eraldage mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks ma olen nad kutsunud!'

³Mi ẓummen, ssersen ifassen-nsen fell-asen, rnan dɛan ɣer Sidi Ṛebbi, dɣa ǧǧan-ten ad ṛuḥen.

³Siis nad paastusid ja palvetasid, panid oma käed nende peale ning saatsid nad teele.

⁴Barnabas akk-d Caɛul i gceggeɛ Ṛṛuḥ iqedsen, ṣubben ɣer lmeṛṣa n Slukya ; syenna rekben di lbabuṛ ɣer tegzirt n Qubṛus.

⁴Kui nad olid Püha Vaimu poolt teele saadetud, tulid nad alla Seleukeiasse ja purjetasid Küprosele.

⁵Mi wwḍen ɣer lmeṛṣa n Salamin, beccṛen awal n Ṛebbi di leǧwameɛ n wat Isṛail ; Yuḥenna yella yid-sen, yețɛawan-iten.

⁵Ja kui nad jõudsid Salamisesse, kuulutasid nad Jumala sõna juudi sünagoogides. Neil oli ka Johannes abiliseks.

⁶Mi zegren akk tigzirt-nni, wwḍen ɣer temdint n Bafus, mlalen-d d yiwen useḥḥar n wat Isṛail i gețțarran iman-is d nnbi, isem-is Barɛisa.

⁶Nad käisid läbi terve saare Pafosest saadik. Seal leidsid nad ühe juudi nõia ning valeprohveti nimega Barjeesus.

⁷Ițțili ɣer lḥakem Serjyus Bulus, yellan d argaz ifehmen. Serjyus iceggeɛ ɣer Barnabas d Caɛul, axaṭer yebɣa ad isel i wawal n Ṛebbi.

⁷See oli maavalitseja Sergius Pauluse juures, kes oli mõistlik mees. Too kutsus Barnabase ja Sauluse enese juurde ning soovis kuulata Jumala sõna.

⁸Meɛna Ilimas aseḥḥar-nni, ( akkagi i gețwaṭerjem yisem-is s tyunanit ) yețxaṣam-iten, yețnadi ad isseɛṛeq abrid n liman i lḥakem-nni.

⁸Aga neile pani vastu Elümas, 'nõid' - sest nõnda tuleb tõlkida ta nime -, püüdes maavalitsejat usust eemale pöörata.

⁹Caɛul, ițusemman daɣen Bulus, yeččuṛen d Ṛṛuḥ iqedsen, issers allen-is fell-as,

⁹Aga Saulus, keda hüütakse Pauluseks, täis Püha Vaimu, vaatas teda teravalt

¹⁰yenna-yas : A mmi-s n Cciṭan yeččuṛen ț-țiḥila d lexdeɛ ! Ay aɛdaw n lḥeqq ! Ar melmi ara tesseɛwajeḍ akka iberdan n lewqam n Sidi Ṛebbi ?

¹⁰ja ütles: 'Oh sa kuradi poeg, täis kõiksugu kavalust ja kõiksugu kelmust, kõige õiguse vaenlane, kas sa ei lakka Issanda sirgeid teid väänamast?

¹¹Tura atan ufus n Sidi Ṛebbi fell-ak : aț-țedderɣleḍ, aț-țeqqimeḍ kra n wussan ur tețwaliḍ ara tafat n yiṭij. Imiren kan, Ilimas idderɣel, yeɣli-d fell-as ṭṭlam ; yeqqim isferfud, ițnadi anwa ara s-yeṭṭfen afus.

¹¹Ja nüüd, vaata, Issanda käsi tuleb su peale ja sa jääd pimedaks ega näe päikest tükil ajal!' Ja otsekohe langes Elümase üle pimedus ning ringi tammudes otsis ta talutajaid.

¹²Lḥakem-nni mi gwala ayen yedṛan, itɛeǧǧeb deg wawal n Sidi Ṛebbi dɣa yumen.

¹²Kui maavalitseja nägi, mis juhtus, hakkas ta uskuma, olles hämmastunud Issanda õpetusest.

¹³Bulus d yeṛfiqen-is zegren tigzirt n Qubṛus, wwḍen ɣer temdint n Bafus, syenna rekben di lbabuṛ iwakken ad zegren ɣer temdint n Barja yellan di tmurt n Bamfilya.

¹³Aga Paulus ja tema kaaslased purjetasid edasi Pafosest ja tulid Pergesse, Pamfüüliamaale. Seal Johannes lahkus neist ja pöördus tagasi Jeruusalemma.

¹⁴Mi wwḍen ɣer dinna, Yuḥenna yeǧǧa-ten yuɣal ɣer temdint n Lquds ; ma d nutni kemmlen abrid-nsen si temdint n Barja, wwḍen ɣer temdint n Antyuc yellan di tmurt n Bisidya. Deg wass n westeɛfu, i deg țnejmaɛen wat Isṛail di leǧwameɛ, kecmen ɣer lǧameɛ, qqimen.

¹⁴Aga nemad läksid Pergest edasi ja jõudsid Pisiidia-poolsesse Antiookiasse. Hingamispäeval läksid nad sünagoogi ja istusid maha.

¹⁵Mi d-ɣṛan tiktabin n Sidna Musa akk-d Lenbiya, imeqqranen n lǧameɛ nni nnan-asen : Ay atmaten, ma yella tesɛam kra n wawal s wayes ara tenhum lɣaci-agi, ɛeddit-ed aț-țhedṛem !

¹⁵Pärast Seaduse ja Prohvetite ettelugemist läkitasid sünagoogi vanemad neile sõna: 'Mehed-vennad, kui teil on mõni julgustussõna rahva jaoks, siis öelge!'

¹⁶Bulus ikker-ed, iwehha-yasen s ufus-is, yenna : Ay at Isṛail ! A kunwi iḍuɛen Ṛebbi, ḥesset-iyi-d !

¹⁶Siis tõusis Paulus üles, viipas käega ja ütles:'Iisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat, kuulge!

¹⁷Sidi Ṛebbi Illu n wat Isṛail, yextaṛ lejdud-nneɣ, yessefti-ten mi llan di tmurt n Maṣeṛ, yessufeɣ iten id s tezmert-is tameqqrant.

¹⁷Iisraeli rahva Jumal valis ära meie isad ja tegi nendest suure rahva, kui nad olid pagulastena Egiptuses, ja ta tõi nad sealt välja kõrgele tõstetud vägeva käega.

¹⁸Iḥuder-iten azal n ṛebɛin iseggasen deg unezṛuf n Sinay.

¹⁸Ja ligi nelikümmend aastat talus ta nende kombeid kõrbes;

¹⁹Issenger sebɛa leǧnas di tmurt n Kenɛan, iwakken a sen-yefk tamurt-nni i lejdud-nneɣ.

¹⁹ja ta hävitas seitse rahvast Kaananimaal ja andis nende maa neile pärandiks

²¹Dɣa ssutren i Sidi Ṛebbi a sen-d-yefk agellid ; yefka-yasen-d Caɛul, mmi-s n Qic n wedrum n Benyamin, yuɣal d agellid fell-asen azal n ṛebɛin iseggasen.

²⁰ligi neljasaja viiekümneks aastaks. Ja pärast seda andis ta neile kohtumõistjaid prohvet Saamueli ajani.

²²Lameɛna Sidi Ṛebbi yekkes leḥkum i Caɛul, yerra Sidna Dawed d agellid deg umkan-is. Atan wayen i d-yenna fell-as : Ufiɣ Dawed, mmi-s n Yassa, d argaz yellan akken i t-yebɣa wul-iw, ara ixedmen lebɣi-w.

²¹Ja seejärel nad palusid endale kuningat, ja Jumal andis neile neljakümneks aastaks Sauli, Kiisi poja, mehe Benjamini suguharust.

²³Tura, si dderya n Sidna Dawed i d-ifka Sidi Ṛebbi amsellek i wat Isṛail akken i t-id-yewɛed ; amsellek-agi d Ɛisa.

²²Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: 'Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.'

²⁴Uqbel a d-yas Sidna Ɛisa, Yeḥya ibecceṛ țțuba s weɣḍas n waman i wegdud n wat Isṛail.

²³Sellesama mehe soost on Jumal oma tõotust mööda toonud Jeesuse Iisraelile Päästjaks.

²⁵Uqbel a t-ṭṭfen ɣer lḥebs iwakken a t-nɣen, Yeḥya yenna i lɣaci : Nekk ur lliɣ ara d win akken i tɣilem ; lameɛna a d-yas deffir-i yiwen, ur uklaleɣ ara ad fsiɣ ula d lexyuḍ n warkasen-is.

²⁴Enne tema tulekut kuulutas Johannes meeleparandusristimist kogu Iisraeli rahvale.

²⁶Ay atmaten ! Ay arraw n Sidna Ibṛahim d wid akk ițțaggaden Sidi Ṛebbi ! I nukkni iwumi i d-ițțuceggeɛ wawal-agi n leslak.

²⁵Kui Johannes oli oma elukäiku lõpetamas, ütles ta: 'Mina ei ole see, kelle te arvate minu olevat, kuid vaata, pärast mind tuleb see, kelle jalatsit jalast päästma mina ei ole väärt.'

²⁷Axaṭer imezdaɣ n temdint n Lquds d imeqqranen-nsen, ur fhimen ara d acu-t Ɛisa-agi, ur fhimen ara daɣen imeslayen i d qqaṛen di tektabt n lenbiya mkul ass n westeɛfu ; lameɛna xedmen akken i gura di tira iqedsen, mi ḥekmen ɣef Sidna Ɛisa s lmut.

²⁶Mehed-vennad, Aabrahami soo lapsed, ja need teie seas, kes Jumalat kardavad: meile on läkitatud see päästesõna.

²⁸Ɣas akken ur s-d-ufin ara sebba s wayes ara ḥekmen fell-as s lmut, ssutren i Bilaṭus ad yefk lameṛ iwakken a t-semmṛen ɣef lluḥ.

²⁷Sest Jeruusalemma elanikud ja nende ülemad ei tundnud teda ära, ja saatsid nõnda oma kohtuotsusega täide prohvetite ütlused, mida igal hingamispäeval loetakse,

²⁹Mi gedṛa wayen akk ițwaketben fell-as, ṣubben-t-id seg umidag, rran-t ɣer uẓekka.

²⁸ja ühtegi surmasüüd leidmata palusid nad Pilaatust, et ta hukataks.

³⁰Lameɛna Sidi Ṛebbi isseḥya-t-id si ger lmegtin.

²⁹Ja kui nad olid täitnud kõik, mis temast oli kirjutatud, võeti ta ristipuult maha ja pandi hauda.

³¹Acḥal wussan nețța ițbeggin-ed iman-is i widak-nni i d-yeddan yid-es si tmurt n Jlili armi ț-țamdint n Lquds ; tura d nutni i d inigan-is zdat n yemdanen meṛṛa.

³⁰Jumal aga äratas ta surnuist üles.

³²Daymi, nukkni tura newwi yawen-d lexbaṛ-agi n lxiṛ. Ayen akken i gewɛed Sidi Ṛebbi i lejdud nneɣ, yedṛa-d tura gar-aneɣ, nukkni yellan d dderya-nsen.

³¹Ta oli palju päevi nähtav neile, kes koos temaga olid tulnud Galileast üles Jeruusalemma. Needsamad on nüüd tema tunnistajad rahva ees.

³³Mi d-yesseḥya Sidi Ṛebbi Sidna Ɛisa, akken yura di Sabur wis-sin : Kečč d mmi, d nekk i k-id-yefkan ɣer ddunit ass-a !

³²Ja meie kuulutame teile rõõmusõnumit isadele antud tõotusest,

³⁴Ihi Sidi Ṛebbi isseḥya-t-id si ger lmegtin iwakken ur irekku ara, akken i t-id-yenna di tira iqedsen : Si Dawed ara wen-d-fkeɣ lbaṛakat yeṣfan, lbaṛakat n tideț i wen weɛdeɣ. +

³³et Jumal Jeesust üles äratades on täielikult täitnud tõotuse nende lastele, meile - nagu ka teises laulus on kirjutatud: 'Sina oled mu Poeg, täna ma olen su sünnitanud.'

³⁵Yura daɣen : Ur tețțaǧǧaḍ ara ameɛzuz-ik ad yerku zdaxel n uẓekka .

³⁴Et ta on tema surnuist üles tõusta lasknud, nõnda et ta eales ei pöördu tagasi kõdunemisse, seda on ta öelnud nii: 'Ma täidan teile need Taavetile antud pühad ja kindlad tõotused.'

³⁶Di lweqt-is, Sidna Dawed yexdem lebɣi n Sidi Ṛebbi ; mi gemmut, yețwamḍel ger lejdud-is, tura lǧețța-s terka deg uẓekka.

³⁵Seepärast ütleb ta ka teisal: 'Sina ei lase oma Pühal näha kõdunemist.'

³⁷Lameɛna win i d-yesseḥya Sidi Ṛebbi, ur t-yeǧǧi ara ad yerku deg uẓekka.

³⁶Sest Taavet, kui ta oma sugupõlve ajal Jumala tahtmist oli teeninud, uinus magama ja maeti oma esivanemate juurde ning nägi kõdunemist,

³⁸Ilaq ihi aț-țeẓrem ay atmaten, belli s yisem-is i wen-d-ițțubecceṛ leɛfu n ddnubat.

³⁷see aga, kelle Jumal on üles äratanud, ei näinud kõdunemist.

³⁹Kra n win yumnen yis, a s-țwasemmḥen ddnubat-is, ddnubat-nni i ɣef ur tezmirem ara aț-țețwasemmḥem s ccariɛa n Musa.

³⁸Olgu siis teile teada, mehed-vennad, et tema kaudu kuulutatakse teile pattude andeksandmist, ja see õigeksmõist, mida te ei suutnud leida Moosese Seaduses,

⁴⁰Ihi ɣuṛ-wat a d-yedṛu yid-wen wayen i d-nnan lenbiya :

³⁹on temas, kelles see on täielikult võimalik igale inimesele, kes usub.

⁴¹Ay imdanen yeččuṛen d zzux, iḥeqqṛen wiyaḍ, dehcet, tenfum syagi ! Axaṭer atan ad xedmeɣ di zzman-nwen yiwet lḥaǧa s wayes ur tețțamnem ara ma yella ḥkan awen-ț-id.

⁴⁰Vaadake siis, et teile ei juhtuks, mis on öeldud prohvetite kirjades:

⁴²Mi kkren ad ffɣen si lǧameɛ, ḥellelen Bulus d Barnabas iwakken a d-uɣalen ass n ssebt i d-iteddun a d-rnun a d-mmeslayen ɣef wannect nni.

⁴¹'Vaadake, te põlastajad, ja imestage ja hävige. Sest ma teen ühe teo teie päevil, teo, mida te ei usuks, kui keegi seda teile jutustaks.''

⁴³Mi mfaṛaqen, aṭas n wat Isṛail akk-d wid i gkecmen ddin-nsen, tebɛen-d Bulus akk-d Barnabas i sen-ițmeslayen, i ten-inehhun ad ṭṭfen di ṛṛeḥma n Sidi Ṛebbi.

⁴²Kui nad siis välja läksid, paluti apostleid ka järgmisel hingamispäeval neid asju rääkima.

⁴⁴Ass n westeɛfu nniḍen, qṛib tamdint meṛṛa i d-innejmaɛen iwakken ad slen i wawal n Ṛebbi.

⁴³Pärast sünagoogist äraminekut järgnesid paljud juudid ja jumalakartlikud proselüüdid Paulusele ja Barnabasele, kes vestlesid nendega ja veensid neid jääma Jumala armusse.

⁴⁵Mi walan annect-nni n lɣaci, at Isṛail usmen, sseɛwajen s rregmat ayen i d-yeqqaṛ Bulus.

⁴⁴Aga järgmisel hingamispäeval kogunes peaaegu kogu linn Issanda sõna kuulama.

⁴⁶Lameɛna Bulus d Barnabas nnan-asen ɛinani : I kunwi d imezwura iwumi ilaq ad ițțubecceṛ wawal n Sidi Ṛebbi, meɛna imi ur t-teqbilem ara, tḥusbem iman-nwen ur tuklalem ara tudert n dayem, ihi a nezzi ɣer wid ur nelli ara n wat Isṛail.

⁴⁵Rahvahulki nähes muutusid juudid väga kadedaks ja vaidlesid pilgates vastu Pauluse sõnadele.

⁴⁷Axaṭer atah wayen i d-yenna Sidi Ṛebbi : Sbeddeɣ-k aț-țiliḍ ț-țafat i leǧnas, aț-țessiwḍeḍ leslak alamma d ixfawen n ddunit.

⁴⁶Paulus ja Barnabas aga ütlesid avalikult: 'Meie kohus oli rääkida Jumala sõna esiteks teile, aga et teie selle enesest ära tõukasite ega arva end igavest elu väärivat, siis vaata, me pöördume paganate poole.

⁴⁸Leǧnas ur nelli ara n wat Isṛail feṛḥen mi slan s wannect-agi, țḥemmiden awal n Ṛebbi ; wid akk yețțuheggan i tudert n dayem umnen.

⁴⁷Sest nõnda on meid Issand käskinud: 'Ma olen su pannud paganate valguseks, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani.''

⁴⁹Awal n Sidi Ṛebbi yețțubecceṛ di mkul amkan n tmurt.

⁴⁸Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks.

⁵⁰Lameɛna at Isṛail sḥeṛcen imeqqranen n temdint akk-d d kra n tilawin timeṛkantiyin i gettabaɛen ddin n wat Isṛail ; sekkren-d aqehheṛ ameqqran ɣef Bulus d Barnabas, ssufɣen-ten si tmurt-nsen.

⁴⁹Ja Issanda sõna levis üle kogu maakonna.

⁵¹Bulus d Barnabas zwin aɣebbaṛ n iḍaṛṛen-nsen , ṛuḥen ɣer temdint n Ikunyum.

⁵⁰Aga juudid ässitasid kõrgemast seisusest jumalakartlikke naisi ja linna ülikuid, õhutades neid taga kiusama Paulust ja Barnabast, ning kihutasid nad välja oma piirkonnast.

⁵²Ma d inelmaden ijdiden, ččuṛen d lfeṛḥ akk-d Ṛṛuḥ iqedsen.

⁵¹Nemad aga raputasid tolmu oma jalgadelt nende peale ja tulid Ikoonioni.

⁵²Ja jüngrid said täis rõõmu ja Püha Vaimu.