1Di temdint n Ikunyum, Bulus d Barnabas kecmen daɣen ɣer lǧameɛ n wat Isṛail, beccṛen-asen lexbaṛ n lxiṛ ; aṭas n Iyunaniyen akk-d wat Isṛail i gumnen.
1Aga Ikoonionis sündis, et nad tulid juudi sünagoogi ja kõnelesid seal nõnda, et suur hulk juute ja kreeklasi sai usklikuks.
2Lameɛna kra seg wat Isṛail i gugin ad amnen, ɛemṛen-asen aqeṛṛuy i wat n leǧnas niḍen sḥeṛcen-ten iwakken ad xedmen lbaṭel i watmaten ;
2Aga sõnakuulmatud juudid õhutasid ja ärritasid paganate hinged vendade vastu vihale.
3ɣas akken, Bulus d Barnabas ɛeṭṭlen di temdint n Ikunyum , țeklen ɣef Sidi Ṛebbi, heddṛen s țțbut mbla akukru ɣef ṛṛeḥma-ines. Sidi Ṛebbi ițbeggin-ed s lbeṛhanat d licaṛat belli ayen țbecciṛen ț-țideț.
3Apostlid viibisid seal kauemat aega, kuulutades avalikult Issandat, kes andis tunnistust oma armusõnale ja laskis sündida nende käte läbi tunnustähti ja imetegusid.
4Imezdaɣ n temdint mfaṛaqen : kra deg-sen tebɛen at Isṛail, ma d wiyaḍ ddan d ṛṛusul.
4Aga linna elanikud jagunesid kaheks: ühed olid juutide, teised apostlite poolt.
5At Isṛail d iyunaniyen akk-d imeqqranen-nsen ɛewlen ad xedmen lbaṭel i ṛṛusul, bɣan a ten nɣen s weṛjam.
5Kui siis paganad ja juudid koos oma ülematega tahtsid apostleid teotada ja kividega surnuks visata,
6Bulus d Barnabas mi ten-yewweḍ lexbaṛ, beddlen amkan ṛuḥen ɣer tmurt n Likawnya, ɣer temdinin n Listra, d Derba akk-d tudrin i sent-id yezzin ;
6põgenesid nood sellest teada saades Lükaoonia linnadesse Lüstrasse ja Derbesse ja nende ümbruskonda
7țbecciṛen dinna lexbaṛ n lxiṛ n Sidi Ṛebbi.
7ning kuulutasid seal evangeeliumi.
8Di temdint n Listra, yella yiwen wergaz ikerfen seg-wasmi i d-ilul, di leɛmeṛ-is ur yelḥi.
8Ja Lüstras istus maas üks vigaste jalgadega mees, emaihust saadik halvatud, kes polnud veel kunagi kõndinud.
9Yesmeḥsis i wayen i d-yeqqaṛ Bulus ; Bulus iṛeṣṣa allen-is fell-as, iwala belli yesɛa liman iwakken ad yeḥlu,
9Too kuulis Paulust rääkimas. Kui Paulus talle otsa vaadates märkas, et mehel on usku saada päästetud,
10dɣa yenṭeq ɣur-es s ṣṣut ɛlayen yenna-yas : Ekker, bedd ɣef yidaṛṛen-ik ! Imiren kan yekker, yebda ițeddu.
10hüüdis ta valju häälega: 'Tõuse püsti! Seisa oma jalgadel!' Ja too hüppas püsti ja kõndis.
11Mi walan ayen yexdem Bulus, lɣaci n tmurt n Likawnya țɛeggiḍen s tutlayt nsen : Iṛebbiten ṣubben-d ɣuṛ-nneɣ s ṣṣifa n yemdanen !
11Rahvahulgad aga, nähes, mis Paulus oli teinud, tõstsid häält ja ütlesid lükaoonia keeles: 'Jumalad on inimeste sarnastena tulnud alla meie juurde.'
12Semman-as i Barnabas « SSus », ma d Bulus « Hermas » axaṭer d nețța i d-ițmeslayen.
12Nad hüüdsid Barnabast Zeusiks ja Paulust Hermeseks, sest tema pidas kõnet.
13Lmuqeddem n lǧameɛ n SSus yellan ɣer tewwurt n temdint, yewwi-d izgaren akk-d ijeǧǧigen zdat tewwura n lǧameɛ ; yebɣa a ten-yezlu d asfel nețța d lɣaci i Bulus akk-d Barnabas.
13Ja linna ääres asuva Zeusi templi preester tõi härgi ja lillevanikuid värava ette ja tahtis koos rahvaga neile ohverdada.
14Ṛṛusul mi slan s wannect nni cerrgen llebsa-nsen, uzzlen ɣer tlemmast n lɣaci, țɛeggiḍen :
14Aga kui apostlid Barnabas ja Paulus seda kuulsid, käristasid nad oma rõivad katki ja tormasid rahvahulga sekka, hüüdes:
15Ay irgazen, acuɣeṛ i txeddmem akka ? Nukni d imdanen kan i nella am kunwi ! D lexbaṛ n lxiṛ i wen-d newwi iwakken aț-țeṭṭixṛem i leɛbada n wayen ur nesɛi lmeɛna ; aț-tebɛem abrid n Sidi Ṛebbi, Bab n tudert i d-ixelqen igenni d lqaɛa, lebḥeṛ d wayen akk yellan deg-s.
15'Mehed, miks te seda teete! Meiegi oleme teiesugused nõdrad inimesed, ja me kuulutame teile evangeeliumi, et te pöörduksite tühjadest asjadest elava Jumala poole, kes on teinud taeva ja maa ja mere ning kõik, mis nende sees on,
16Ɣas akken di zzmanat iɛeddan yeǧǧa imdanen n leǧnas meṛṛa ad tebɛen abrid i sen-yehwan ;
16kes läinud sugupõlvede ajal on lubanud kõigil paganail käia nende oma teedel,
17nețța yețbeggin-ed iman-is s lxiṛat i gxeddem : d nețța i wen-d-ițțaken ageffur ( lehwa ), d nețța i wen-d ițțaken lɣellat di lweqt-nsent, d nețța daɣen i wen-d-ițakken tamɛict-nwen, ula d ulawen-nwen d nețța i ten issefṛaḥen.
17ja ometi ei ole jätnud andmata endast tunnistust, tehes head: andnud taevast teile vihma ja viljakaid aegu, kosutanud teid toiduga ja teie südant rõõmuga.'
18Ɣas akken ṛṛusul nnan asen imeslayen-agi, s lḥif ameqqran i ḥebsen lɣaci-nni iwakken ur sen zellun ara asfel.
18Ja nii kõneldes suutsid nad vaevu vaigistada rahvahulka, et see neile ei ohverdaks.
19Dɣa usan-d kra seg wat Isṛail si temdinin n Antyuc akk-d Ikunyum, sekkren ccwal ger lɣaci, sḥeṛcen-ten ad ṛejmen Bulus iwakken a t-nɣen. Mi t-ṛejmen, zzuɣṛen-t ɣer beṛṛa n temdint, axaṭer ɣilen yemmut.
19Aga Antiookiast ja Ikoonionist tuli sinna juute ja need said rahvahulga oma nõusse. Ja nad viskasid Paulust kividega ning lohistasid ta linnast välja, pidades teda surnuks.
20Lameɛna nnejmaɛen-d ɣuṛ-es inelmaden, ṭṭfen-as afus, yuɣal yekker yekcem ɣer temdint. Azekka-nni, nețța d Barnabas ṛuḥen ɣer temdint n Derba.
20Aga kui jüngrid olid kogunenud tema ümber, tõusis Paulus püsti ja läks linna. Järgmisel päeval lahkus ta koos Barnabasega Derbesse.
21Mi beccṛen lexbaṛ n lxiṛ di temdint-nni n Derba, aṭas inelmaden i d-yernan ; dɣa uɣalen ɣer temdinin n Listra, Ikunyum d Antyuc
21Kui nad ka sellele linnale olid evangeeliumi kuulutanud ja paljud olid jüngriteks saanud, pöördusid nad tagasi Lüstrasse ja Ikoonioni ja Antiookiasse
22iwakken ad sǧehden ulawen n inelmaden. Nehhun-ten ad ṭṭfen di liman, qqaṛen-asen : S waṭas n leɛtab ara nekcem ɣer ddewla n Sidi Ṛebbi.
22ning kinnitasid jüngrite hingi, julgustades neid jääma ususse ja seletades, et meil tuleb paljude viletsuste kaudu sisse minna Jumala riiki.
23Sbedden imḍebbṛen di mkul tajmaɛt ; mi uẓamen, rnan dɛan ɣer Sidi Ṛebbi, ǧǧan-ten seddaw leɛnaya n Sidi Ṛebbi s wayes umnen.
23Kui nad siis igale kogudusele siin ja seal olid käte pealepanemisega vanemad seadnud, jätsid nad pärast palvetamist ja paastumisi nemad Issanda hooleks, kellesse need olid hakanud uskuma.
24Zegren si tmurt n Bisidya, wwḍen-d ɣer tmurt n Bamfilya,
24Ja läbinud Pisiidiamaa, saabusid nad Pamfüüliasse.
25beccṛen awal n Ṛebbi di temdint n Barja, imiren ṣubben-d ɣer temdint n Aṭalya.
25Ja kui nad Perges olid sõna kuulutanud, läksid nad edasi Ataaliasse.
26Syenna rekben lbabuṛ, uɣalen ɣer temdint n Antyuc ansi i ten wekklen i Ṛṛeḥma n Sidi Ṛebbi ɣef cceɣl-nni xedmen.
26Sealt nad purjetasid Antiookiasse, kus nad olid antud Jumala armu hooleks selle töö tarvis, mille nad nüüd olid lõpetanud.
27Mi wwḍen, snejmaɛen-d atmaten, ḥkan-asen ayen akk i gexdem Sidi Ṛebbi yis-sen, d wamek i d-wwin ɣer webrid n Sidi Ṛebbi at leǧnas ur nelli ara n wat Isṛail.
27Pärale jõudnud ja koguduse kokku kutsunud, kuulutasid nad, mida kõike Jumal oli teinud nende juures ja et ta oli paganatele avanud usu ukse.
28Sɛeddan aṭas n wussan akk-d inelmaden.
28Ja nad viibisid seal jüngrite keskel kauemat aega.