1Mi nemfaṛaq yid-sen, nerkeb lbabuṛ nṛuḥ qbala ɣer temdint n Kus, azekka-nni ɣer temdint n Ṛudus ; syenna nkemmel abrid ɣer temdint n Batara.
1Aga kui see sündis, et meie neist lahkusime ja merele läksime, siis tulime otseteed sõites Koosi saarele, teisel päeval aga Roodosele ja sealt Patarasse.
2Mi nufa lbabuṛ ara izegren ɣer tmurt n Finisya, nerkeb deg-s nṛuḥ.
2Seal me leidsime laeva, mis suundus Foiniikiasse, astusime sellele ja sõitsime minema.
3Mi nqubel tigzirt n Qubṛus, neǧǧa-ț ɣer tama tazelmaṭ, nkemmel abrid nneɣ ɣer tmurt n Surya, newweḍ ɣer temdint n Sur imi dinna ara yessers lbabuṛ sselɛa-s.
3Aga kui Küpros paistma hakkas, jätsime selle pahemat kätt, purjetasime Süüriasse ja randusime Tüüroses, sest seal pidi laev lossitama.
4Mi nufa dinna inelmaden, nesɛedda sebɛa wussan yid-sen ; s Ṛṛuḥ iqedsen, inelmaden-nni nnan-as i Bulus : Ur țțali ara ɣer temdint n Lquds.
4Seal me leidsime jüngreid ja jäime nende juurde seitsmeks päevaks. Nemad ütlesid Paulusele Vaimu mõjul, et ta ei läheks Jeruusalemma.
5Mi ɛeddan wussan-nni, nekker a nṛuḥ, ddan yid-nneɣ armi neffeɣ i temdint, nutni ț-țilawin-nsen d warraw-nsen. Mi newweḍ ɣer rrif n lebḥeṛ nuɣal ɣef tgecrar, nedɛa ɣer Sidi Ṛebbi.
5Kui me need päevad seal olime mööda saatnud, asusime teele; ja nemad kõik naiste ja lastega saatsid meid linnast välja. Ja ranna ääres me laskusime põlvili ning, olles palvetanud,
6Mi nemsalam yid-sen, nerkeb di lbabuṛ nṛuḥ ; nutni uɣalen ɣer yexxamen-nsen,
6andsime üksteisele jumalagajätuks suud. Ja meie astusime laevale, nemad aga pöördusid tagasi koju.
7nukkni nkemmel abrid s lbabuṛ si temdint n Sur armi ț-țamdint n Bṭulimays, neẓra dinna atmaten, neqqim yid-sen yiwen wass.
7Meie jätkasime aga purjetamist ning saabusime Tüürosest Ptolemaisi, teretasime vendi ning jäime üheks päevaks nende juurde.
8Azekka-nni nṛuḥ, newweḍ ɣer Qiṣarya ; nekcem ɣer wexxam n Filbas, win ițbecciṛen lexbaṛ n lxiṛ, nețța yellan d yiwen si sebɛa-nni ițwaxtaṛen di temdint n Lquds ; neqqim ɣuṛ-es.
8Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde.
9Filbas-nni, ɣuṛ-es ṛebɛa yessi-s urɛad zwiǧent, țxebbiṛent-ed s wayen i tent-id-ițțasen s ɣuṛ Sidi Ṛebbi.
9Temal oli neli tütart, kes olid neitsid ja kõnelesid prohvetlikult.
10Ɛeddan kra n wussan, mi d yewweḍ yiwen seg watmaten isem-is Agabus, ula d nețța ițxebbiṛ-ed s ɣuṛ Sidi Ṛebbi, iṣubb-ed si tmurt n Yahuda, yusa-d ɣuṛ-nneɣ.
10Kui me mõneks päevaks sinna jäime, tuli Juudamaalt prohvet, Agabos nimi.
11Iddem tabagust n Bulus, icudd idaṛṛen-is d ifassen-is, yenna : Atan wayen i d-iqqaṛ Ṛṛuḥ iqedsen : akka ara cidden wat Isṛail di temdint n Lquds bab n tbagust-agi, a t-sellmen ger ifassen n ikafriwen.
11Ja ta tuli meie juurde, võttis Pauluse vöö, sidus oma käed ja jalad kinni ning ütles: 'Nii ütleb Püha Vaim: Mehe, kelle oma on see vöö, aheldavad juudid nõnda Jeruusalemmas ja annavad paganate kätte.'
12Mi nesla annect-agi, nukkni d watmaten n Sizari nḥellel Bulus iwakken ur ițțali ara ɣer temdint n Lquds.
12Seda kuuldes palusime meie ja ka sealsed vennad Paulust, et ta ei läheks Jeruusalemma.
13Dɣa Bulus yerra-yasen : Acu i kkun-yuɣen mi tețrum akka armi tgezmem tasa-w ? Nekk qebleɣ mačči kan ad țwacuddeɣ, lameɛna qebleɣ ula d lmut di temdint n Lquds ɣef ddemma n yisem n Sidna Ɛisa.
13Seepeale vastas Paulus: 'Mis te teete, et te nutate ja vaevate mu südant! Sest ma olen valmis mitte üksnes laskma ennast Jeruusalemmas aheldada, vaid ka surema Issanda Jeesuse nime pärast.'
14Imi yugi ad yaɣ awal-nneɣ, ur nketteṛ ara fell-as lehduṛ nenna : A neǧǧ lebɣi n Sidi Ṛebbi ad yedṛu !
14Aga kui ta ei lasknud end ümber veenda, rahunesime ja ütlesime: 'Sündigu Issanda tahtmine!'
15Akken ɛeddan wussan-nni, nhegga iman-nneɣ a nali ɣer temdint n Lquds.
15Pärast neid päevi me valmistusime teeleminekuks ja läksime Jeruusalemma.
16Kra inelmaden n Qiṣarya ddan yid-nneɣ, wwin-aɣ ɣer yiwen wergaz wuɣuṛ ara nili, isem-is Mansun, n tegzirt n Qubṛus, d yiwen seg inelmaden imezwura.
16Meiega tulid ka mõned jüngrid Kaisareast, kes viisid meid ühe ammuse jüngri Mnaasoni, Küprose mehe juurde, kelle külalisteks me pidime jääma.
17Mi newweḍ ɣer temdint n Lquds, sṭreḥben yis-nneɣ watmaten s lfeṛḥ.
17Kui me Jeruusalemma jõudsime, võtsid vennad meid vastu rõõmsa meelega.
18Azekka-nni, yedda yid-nneɣ Bulus ɣer wexxam n Yeɛqub anda nnejmaɛen imeqqranen n tejmaɛt.
18Järgmisel päeval läks Paulus meiega Jaakobuse juurde ja kõik vanemad tulid ka sinna.
19Mi gsellem fell-asen, Bulus yeḥka-yasen ayen akk ixdem yis Sidi Ṛebbi ger leǧnas ur nelli ara n wat Isṛail.
19Ta tervitas neid ja kirjeldas siis üksikasjalikult kõike, mis Jumal tema teenimise läbi oli paganate seas teinud.
20Mi slan ayagi, ḥemmden Sidi Ṛebbi nnan-as : Twalaḍ a gma-tneɣ acḥal n luluf n wat Isṛail i gumnen s Sidna Ɛisa yerna ṭṭfen akk di ccariɛa n Musa.
20Seda kuuldes ülistasid nad Jumalat ning ütlesid Paulusele: 'Vend, sa näed, kui mitukümmend tuhat juuti on saanud usklikuks ja need kõik on innukad Moosese Seaduse pidajad.
21Atan slan wat Isṛail n temdint n Lquds belli tesselmadeḍ i wat Isṛail yellan ger leǧnas ad ǧǧen ccariɛa n Musa ; slan daɣen teqqaṛeḍ asen : « ur seḍhaṛet ara i warrac nwen, ur ttabaɛet ara leɛwayed i ɣ-d-ǧǧan lejdud ».
21Nende kõrvu on kostnud, et sina õpetavat paganate seas elavaid juute Moosesest ära taganema, öeldes, et neil ei ole vaja lapsi ümber lõigata ega elada meie tavade järgi.
22Acu ara nexdem tura ? Mbla ccekk ad slen belli tusiḍ-ed ;
22Mida nüüd teha? Muidugi nad saavad kuulda, et sa oled tulnud.
23ihi exdem ayen ara k-d-nini : llan gar-aneɣ ṛebɛa yergazen i gefkan lemɛahda i Sidi Ṛebbi,
23Tee nüüd seda, mis me sulle ütleme! Meil on neli meest, kelle peal on tõotus.
24awi-ten yid-ek, ssizdeg iman-ik yid-sen, seṛṛef fell-asen iwakken ad seṭṭlen iqeṛṛay-nsen ; s wakkagi ad ẓren belli ayen akk slan fell-ak d lekdeb yerna ad walin mazal teṭṭfeḍ di ccariɛa n Musa.
24Võta need enesega ja puhasta ennast koos nendega ja kanna nende eest nende kulud, et nad oma pea võiksid pügada, ja siis saavad kõik aru, et see on tühi jutt, mis nad sinust on kuulnud, ning et ka sina ise elad Seadust pidades.
25Ma d at leǧnas i gumnen s Sidna Ɛisa, nura-yasen : Ad ṭṭixṛen i wučči n weksum ițțunefken d asfel i lmeṣnuɛat d ssadat, i tissit n idammen, i lmal yemmuṛḍsen akk-d yir tikli.
25Aga usklikuks saanud paganate kohta me oleme saatnud kirja, otsustades, et nad peavad hoiduma ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu söömisest ning pilastusest.'
26Azekka-nni, Bulus yewwi yid-es ṛebɛa yergazen-nni, issazdeg iman-is yid-sen, ikcem yid-sen ɣer wefrag n lǧameɛ iqedsen iwakken ad ixebbeṛ lmuqeddem ɣef lweqt i deg ara fakken wussan n uzizdeg-nsen, yeɛni ass i deg ara yefk mkul yiwen seg-sen lweɛda-ines.
26Järgmisel päeval võttis Paulus mehed ja laskis enda koos nendega puhastada. Siis ta läks pühakotta, et teatada, millal puhastuspäevad lõpevad ja nende igaühe eest tuuakse ohver.
27Mi qṛib ad fakken sebɛa wussan-nni n usizdeg, at Isṛail n tmurt n Asya walan Bulus di lǧameɛ iqedsen. Sekkren ccwal ger lɣaci dɣa ṭṭfen-t.
27Aga kui need seitse päeva hakkasid lõpule jõudma, nägid Aasiast tulnud juudid Paulust pühakojas. Need ajasid möllama kogu rahva ja pistsid oma käed tema külge,
28Bdan țɛeggiḍen : Ay at Isṛail, ɛiwnet-aɣ ! Atah wergaz-nni ițbecciṛen di mkul amkan i yemdanen meṛṛa. Iheddeṛ ayen n diri ɣef wegdud-nneɣ, ɣef wemkan-agi iqedsen, isselmad ayen ur teqbil ara ccariɛa-nneɣ, yewwi-d iyunaniyen ɣer lǧameɛ, issenǧes amkan-agi iqedsen !
28hüüdes: 'Iisraeli mehed, tulge appi! See ongi see inimene, kes kõigis paigus õpetab meie rahva ja Seaduse ja selle paiga vastu. Ja nüüd on ta veel kreeklasigi toonud pühakotta ja selle püha paiga rüvetanud!'
29Nnan-d ayagi axaṭer walan yid-es Trufim di temdint, ɣilen issekcem-it ɣer daxel n lǧameɛ iqedsen.
29Sest nad olid enne linnas näinud temaga koos efeslast Trofimost ning arvasid, et Paulus oli ta toonud pühakotta.
30Ikker ccwal di temdint meṛṛa ; uzzlen-d yemdanen si mkul tama. Sṭfen Bulus, zzuɣṛen-t beṛṛa n wefrag n lǧameɛ iqedsen, sekkṛen-d tiwwura.
30Siis tõusis kogu linn liikvele ning rahvas jooksis kokku. Ja nad haarasid Paulusest kinni ja vedasid ta pühakojast välja, ja otsekohe lukustati uksed.
31Mi țeddun lɣaci a t-nɣen, yewweḍ lexbaṛ ɣer lqebṭan n lɛeskeṛ n Ṛuman tamdint n Lquds meṛṛa tenhewwal.
31Ja kui nad püüdsid teda tappa, läks sõnum sealse väeosa ülempealikule, et kogu Jeruusalemm on möllamas.
32Imiren kan yessawel i ifesyanen d lɛeskeṛ-nsen, uzzlen ɣer lɣaci. Mi walan lqebṭan akk-d lɛeskeṛ-is, ttaxṛen-as i Bulus.
32See võttis otsekohe sõdureid ja pealikuid kaasa ja tuli jooksujalu nende juurde. Kui rahvas nägi ülempealikut ja sõdureid, lõpetasid nad Pauluse peksmise.
33Dɣa lqebṭan iqeṛṛeb ɣer Bulus, yefka lameṛ a t-ṭṭfen, a t-cudden s snat snasel ; dɣa isteqsa anwa-t, d acu i gexdem.
33Siis ülempealik astus ligi, võttis Pauluse oma hoole alla, käskis ta kahe ketiga aheldada ning küsis, kes ta on ja mis ta on teinud.
34Meɛna lɣaci-nni, kra țɛeggiḍen akka, wiyaḍ akken nniḍen. Imi ur ifhim ara wayen i s-d-nnan si leɛyaḍ-nni, yumeṛ a t-awin ɣer lbeṛj.
34Aga rahvahulgast karjusid ühed ühte, teised teist. Kuna ülempealik ei suutnud lärmi pärast midagi selgemalt teada saada, siis laskis ta Pauluse viia kindlusse.
35Mi gewweḍ Bulus ɣer tseddaṛin, refden-t lɛeskeṛ iwakken a t-sellken si ger ifassen n lɣaci.
35Aga kui ta treppide juurde jõudis, tuli sõduritel rahva vägivallatsemise pärast Paulust kanda,
36Axaṭer lɣaci-nni ttabaɛen-t țɛeggiḍen : « Enɣ-it ! Enɣ-it !... »
36sest suur rahvahulk järgnes neile, hüüdes: 'Hukka ta ära!'
37Mi qṛib a t-skecmen ɣer zdaxel n lbeṛj, Bulus yenna-yas i lqebṭan : Semmeḥ-iyi, zemreɣ a k-d-iniɣ yiwen n wawal ? Yerra-yas : Tessneḍ aț-țhedṛeḍ tayunanit ?
37Kui Paulust oldi juba kindlusse viimas, lausus ta ülempealikule: 'Kas ma tohin sulle midagi öelda?' Aga tema ütles: 'Kas sa oskad kreeka keelt?
38Mačči d kečč i d amaṣri-nni i gsekkren ccwal ussan-agi iɛeddan, i gessufɣen yid-es ṛebɛa alaf n iqettalen ɣer lxali ?
38Kas sa ei olegi see egiptlane, kes mõni aeg tagasi ässitas ja viis kõrbe neli tuhat sikariooti?'
39Bulus yenna-yas : Xaṭi ! Nekk n wat Isṛail, luleɣ di temdint n Sars yellan di tmurt n Silisya ; d amezdaɣ n temdint mechuṛen. Di leɛnaya-k serreḥ-iyi ad hedṛeɣ i lɣaci-yagi.
39Paulus ütles: 'Mina olen juut Tarsosest, kuulsa Kiliikia linna kodanik. Ma palun sind väga, luba mul rahvale kõnelda!'
40Lqebṭan iɛemmed-as, dɣa Bulus ibedd ɣef tseddaṛin, iwehha i lɣaci s ufus-is, dɣa ssusmen. Yenṭeq s tɛibṛanit, yenna-yasen :
40Kui ta lubas, astus Paulus trepiastmeile ning viipas rahvale käega. Kui kõik jäid vait, hakkas ta heebrea keeles kõnet pidama ja ütles: