²Lmuqeddem ameqqran Ananyas yumeṛ i wid yellan zdat-es, a t-wten ɣer yimi.

¹Paulus vaatas aga ainiti Suurkohtu poole ja ütles: 'Mehed-vennad, mina olen Jumala ees elanud tänini igati puhta südametunnistusega.'

³Dɣa Bulus yenna : A k-id-iwet Ṛebbi a bu sin wudmawen ! Teqqimeḍ aț-țḥekmeḍ fell-i s ccariɛa, lameɛna kečč s yiman-ik txulfeḍ-ț imi tumreḍ ad iyi wten.

²Aga ülempreester Hananias käskis lähedalseisjaid lüüa talle vastu suud.

⁴Widak yellan zdat-es nnan-as : Tregmeḍ lmuqeddem ameqqran n Ṛebbi !

³Siis Paulus ütles temale: 'Küll Jumal lööb ka sind, sa lubjatud sein! Sina istud siin, et mõista minu üle kohut Seaduse järgi, ise aga käsid vastu Seadust mind lüüa?'

⁵Bulus yenna-yasen : Ur ẓriɣ ara ay atmaten belli d nețța i d lmuqeddem ameqqran, axaṭer yura di ccariɛa : Ur țekkes ara leqdeṛ ɣef lḥakem n wegdud-ik.

⁴Lähedalseisjad aga ütlesid: 'Kas sa häbistad Jumala ülempreestrit?'

⁶Bulus, mi gwala deg unejmaɛ-nni azgen deg-sen d isaduqiyen, azgen nniḍen d ifariziyen, iɛeggeḍ gar-asen, yenna : Ay atmaten, nekk d afarizi, d mmi-s n ufarizi ; ɣef ddemma n usirem i nesɛa di ḥeggu n lmegtin i d-beddeɣ ɣer ccṛeɛ ass-agi !

⁵Siis lausus Paulus: 'Ma ei teadnud, vennad, et ta on ülempreester; on ju kirjutatud: 'Sa ei tohi oma rahva ülemast rääkida halvasti.''

⁷Mi d-yenna ayagi, ikker umennuɣ ger ifariziyen d isaduqiyen ; dɣa yebḍa unejmaɛ-nni.

⁶Kuna Paulus teadis, et osa neist oli sadusere ja teine osa varisere, siis ta hüüdis Suurkohtus: 'Mehed-vennad, mina olen variser, variseri poeg. Minu üle mõistetakse kohut lootuse ja surnute ülestõusmise pärast!'

⁸Axaṭer isaduqiyen qqaṛen ulac ḥeggu, ulac lmalayekkat, ulac leṛwaḥ ; ma d ifariziyen, nutni umnen s wannect agi.

⁷Aga niipea kui ta seda oli öelnud, tõusis variseride ja saduseride vahel tüli ja koosolek jagunes kaheks.

⁹Ikker umennuɣ gar-asen ; kra n lɛulama n ccariɛa n tejmaɛt n ifariziyen kkren iwakken ad ḥudden Bulus, nnan : Ur nufi ara ayen n diri deg wemdan-agi. Yezmer lḥal ihdeṛ-as-d Ṛebbi neɣ lmelk !

⁸Sest saduserid ütlevad, et ülestõusmist ja ingleid ja vaime ei olevatki, variserid tunnistavad aga neid kõiki.

¹⁰Imi ițțimɣuṛ umenɣi, lqebṭan ameqqran yugad ad feṛqen Bulus d iftaten. Yumeṛ i lɛeskeṛ ad ṛuḥen a t-id-kksen si tlemmast-nsen, a t awin ɣer lbeṛj.

⁹Siis tekkis suur lärm, ja mõned kirjatundjad variseride poolelt tõusid ja vaidlesid ägedalt ning ütlesid: 'Meie ei leia midagi paha selles inimeses. Võib-olla ongi vaim või ingel temaga rääkinud.'

¹¹Azekka-nni deg iḍ, Sidna Ɛisa iḍheṛ-as-d i Bulus yenna-yas : Ur țțaggad ara, axaṭer am akken tcehdeḍ fell-i di temdint n Lquds, ilaq daɣen aț-țcehdeḍ fell-i di temdint n Ṛuma.

¹⁰Aga kui tüli läks suureks, kartis ülempealik, et nad Pauluse lõhki rebivad, ja käskis sõjaväel alla minna, et Paulus nende keskelt ära võtta ja kindlusse viia.

¹²Mi guli wass, at Isṛail xedmen tiḥileț, msefhamen, gullen ur ččin ur swin alamma nɣan Bulus.

¹¹Aga järgmisel ööl seisis Issand ta juures ning ütles: 'Ole julge! Nagu sa minust oled tunnistanud Jeruusalemmas, nõnda pead sa tunnistama ka Roomas!'

¹³Wid akk i s-ixedmen taxazabit agi, llan akteṛ n ṛebɛin yid-sen.

¹²Kui nüüd valgeks läks, heitsid juudid salanõusse ja vandusid vastastikku, et nad ei söö ega joo, enne kui nad Pauluse on tapnud.

¹⁴Ṛuḥen ad ẓren imeqqranen d lmuqedmin akk-d lɛuqal nnan asen : Neggul s limin ameqqran, ur nečči acemma alamma nenɣa Bulus.

¹³Neid, kes selle vandeseltsi olid loonud, oli rohkem kui nelikümmend meest.

¹⁵Tura ihi, init-as i lqebṭan ameqqran a t-id-yawi ɣer unejmaɛ n ccṛeɛ zdat-wen, amzun tebɣam a s-tɛiwdem abeḥḥet ; ma d nukkni, a nheggi iman-nneɣ a t-nenɣ uqbel a d-yaweḍ ɣer dagi.

¹⁴Need läksid nüüd ülempreestrite ja vanemate juurde ja ütlesid: 'Me oleme needes vandunud, et me ei söö, enne kui me Pauluse oleme tapnud.

¹⁶Lameɛna mmi-s n weltma-s n Bulus imi gesla s tḥileț-nni i s heggan, iṛuḥ ɣer lbeṛj anda yețwaḥbes Bulus, a s-yessiweḍ lexbaṛ.

¹⁵Andke teie siis koos Suurkohtuga ülempealikule ametlik avaldus, et ta tooks Pauluse teie ette, nagu tahaksite tema kohta täpsemalt teada saada. Meie aga oleme valmis teda hukkama, enne kui ta teieni jõuab.'

¹⁷Bulus yessawel-ed i yiwen si lfesyanat, yenna-yas : Awi aqcic-agi ɣer lqebṭan ameqqran, axaṭer yesɛa awal ara s-yini.

¹⁶Pauluse õepoeg sai varitsemisnõust kuulda, läks alla ja tuli kindlusse ning teatas seda Paulusele.

¹⁸Lfesyan yewwi yid-es aqcic-nni ɣer lqebṭan ameqqran, yenna-yas : Bulus ameḥbus-nni yessawel iyi-d iḥellel-iyi iwakken a k-d-awiɣ aqcic-agi, yesɛa awal ara k-d-yini.

¹⁷Paulus kutsus siis ühe pealiku enese juurde ja ütles: 'Vii see nooruk ülempealiku ette, sest tal on midagi temale teatada!'

¹⁹Lqebṭan ameqqran iddem aqcic-nni seg ufus, ɛezlen iman-nsen ɣer ṭṭeṛf ; yenna-yas : D acu i tebɣiḍ a yi-t-id-tiniḍ ?

¹⁸See võttis siis noormehe, viis ülempealiku ette ja ütles: 'Vang Paulus kutsus mu enese juurde ja palus tuua selle poisi sinu ette, sest tal on midagi sulle rääkida.'

²⁰Yerra-yas : At Isṛail msefhamen a k-d ḍelben aț-țawiḍ Bulus azekka ɣer zdat unejmaɛ n ccṛeɛ, ufan-d sebba a s-ɛiwden abeḥḥet ɣef temsalt-is.

¹⁹Ülempealik aga võttis noormehe käest kinni, viis ta kõrvale ja küsis temalt nelja silma all: 'Mis sul on mulle teatada?'

²¹Ur țțaɣ ara awal-nsen, axaṭer akteṛ n ṛebɛin deg-sen ḥeyylen-as, gullen s limin ameqqran ur tețțen ur tessen alamma nɣan-t. Tura heggan iman-nsen, țṛaǧun anagar lebɣi-k.

²⁰Tema ütles: 'Juudid on leppinud kokku sind paluda, et sa homme tooksid Pauluse Suurkohtu ette, nagu tahaks see tema kohta midagi täpsemalt järele pärida.

²²Amdebbar ameqqran iserreḥ-as i weqcic-nni ad iṛuḥ, yenna-yas : Ur qqaṛ i yiwen belli tessaweḍed iyi-d lexbaṛ-agi.

²¹Aga sina ära usu neid, sest teda varitsevad nende seast enam kui nelikümmend meest, kes on vastastikku vandunud, et nad ei söö ega joo, enne kui nad on tema hukanud. Nad on juba valmis, oodates vaid sinu nõusolekut.'

²³Yuɣal issawel i sin lfesyanat, yenna-yasen : Heggit mitin iɛeskṛiwen, sebɛin yemnayen akk-d mitin iɛeskṛiwen i gteddun s imezṛagen, ad ṛuḥen ɣef tesɛa n yiḍ ɣer Qiṣarya.

²²Siis laskis ülempealik poisi minema, keelates teda: 'Ära räägi kellelegi, et sa seda mulle teada andsid.'

²⁴Heggit daɣen iɛewdiwen iwakken ad ssiwḍen Bulus di laman ɣer lḥakem Filiks.

²³Ja ta kutsus enese juurde kaks pealikut ning ütles: 'Pange valmis kakssada sõdurit, seitsekümmend ratsanikku ja kakssada piigimeest Kaisareasse minekuks kolmandal öötunnil.

²⁵Yura tabṛaț-agi i lḥakem Filiks :

²⁴Ja varuge ratsaloomi, et ühe selga panna Paulus ja ta tervelt maavalitseja Feeliksi ette viia.'

²⁶« Nekk Kludyus Lizyas i lḥakem ameqqran Filiks, sslam fell-ak !

²⁵Ta kirjutas ka sellise sisuga kirja:

²⁷At Isṛail ṭṭfen argaz-agi teddun a t-nɣen, mi wwḍeɣ nekk d lɛeskeṛ-iw, sellkeɣ-t-id si ger ifassen-nsen. Imi sliɣ laṣel-is d aṛumani,

²⁶'Klaudius Lüüsias tervitab üliaulist maavalitsejat Feeliksit!

²⁸bɣiɣ ad ẓreɣ sebba ɣef wacu ccetkan fell-as ; wwiɣ-t ɣer zdat unejmaɛ nsen.

²⁷Selle mehe olid juudid kinni võtnud ja teda oldi hukkamas, kui ma tulin väesalgaga vahele ja kiskusin ta nende käest ära, olles teada saanud, et ta on Rooma kodanik.

²⁹Ufiɣ belli sebba ɣef wacu i ccetkan fell-as, d ayen yeɛnan ccariɛa-nsen, lameɛna ur ixdim acemma yuklalen lmut neɣ lḥebs.

²⁸Tahtes aru saada, mis põhjusel nad tema peale kaebavad, viisin ma ta Suurkohtu ette.

³⁰Mi sliɣ ḥeyylen-as wat Isṛail, ceggɛeɣ-t-in ɣuṛ-ek. Ma d ixṣimen-is nniɣ-asen a n-ṛuḥen ɣuṛ-ek ad ccetkin fell-as. Sǧiɣ-k di lehna !

²⁹Siis ma leidsin, et tema peale kaevatakse nende Seaduse vaidlusküsimustes, aga ei olnud mingit kaebust, mis oleks väärinud surma või vangistust.

³¹Akken i ten-d-yewweḍ lameṛ, iɛeskṛiwen wwin Bulus deg yiḍ ɣer temdint n Antibatris.

³⁰Et aga mulle kanti ette salasepitsusest selle mehe vastu, siis ma saadan ta otsekohe sinu juurde ning käsin ka süüdistajatel sinu ees öelda, mis neil on tema vastu.'

³²Azekka-nni uɣalen ɣer lbeṛj, ǧǧan imnayen ad kemmlen abrid yid-es.

³¹Selle käsu kohaselt võtsid sõdurid siis Pauluse ja viisid ta öö varjul Antipatrisesse.

³³Mi wwḍen ɣer temdint n Qiṣarya, wwin Bulus ɣer lḥakem Filiks, rnan fkan-as tabṛaț-nni.

³²Järgmisel päeval pöördusid nad tagasi kindlusse, lastes ratsanikel temaga edasi minna.

³⁴Lḥakem yeɣṛa tabṛaț-nni, isteqsa anta i ț-țamurt n Bulus. Mi gesla si tmurt n Silisya i gella,

³³Need tulid Kaisareasse, andsid kirja maavalitseja kätte ja viisid ka Pauluse tema ette.

³⁵yenna-yas : M'ara d-awḍen yexṣimen iccetkan fell-ak, a k-sleɣ . Dɣa yumeṛ a t-ɛassen di lbeṛj n Hiṛudus. At Isṛail cccetkan ɣef Bulus

³⁴Kui siis maavalitseja oli kirja läbi lugenud ja pärinud, mis maakonnast ta on, ning saanud teada, et Kiliikiast,

³⁵ütles ta: 'Ma kuulan su üle, kui ka sinu süüdistajad pärale jõuavad.' Ja ta käskis teda valvata Heroodese peavahis.