¹Mi ɛeddan tlata wussan segmi yuɣal d lḥakem, Fistus yuli si temdint n Qiṣarya ɣer temdint n Lquds.

¹Kui nüüd Festus oli astunud maavalitsejaametisse, läks ta kolme päeva pärast Kaisareast Jeruusalemma.

²Dɣa lmuqedmin imeqqranen akk-d imeqqranen n wat Isṛail, ccetkan ɣuṛ-es ɣef Bulus.

²Ülempreestrid ja juutide peamehed esitasid talle ametliku avalduse Pauluse vastu ja palusid temalt

³Ssutren i Fistus a sen-ixdem lemziya, a sen-d-yawi Bulus ɣer temdint n Lquds, nutni heggan-as-d taxazabit iwakken a t-nɣen deg webrid.

³seda vastutulekut, et ta laseks Pauluse saata Jeruusalemma, korraldades ise varitsust tema hukkamiseks teel.

⁴Lameɛna Fistus yerra-yasen : Bulus ițwaḥbes di Qiṣarya, nekk s yiman-iw qṛib ad uɣaleɣ ɣer dinna.

⁴Aga Festus vastas, et Paulust peetakse vangis Kaisareas, ning temagi läheb varsti sinna.

⁵Xtiṛet-ed si gar-awen wid ara yeddun yid-i ; ma yella kra n wayen n diri i gexdem wergaz-agi, ad ccetkin fell-as.

⁵'Kes nüüd teie seast on mõjukad,' ütles ta, 'need tulgu koos minuga alla, et teda süüdistada, kui selles mehes on midagi lubamatut.'

⁶Fistus isɛedda azal n tmanya neɣ ɛecṛa wussan gar-asen, taggara yuɣal ɣer Qiṣarya. Azekka-nni, iṭṭef amkan ɣef wukersi n ccṛeɛ, iceggeɛ a d-awin Bulus.

⁶Kui siis Festus kõige rohkem kaheksa või kümme päeva nende juures oli viibinud, läks ta Kaisareasse. Teisel päeval istus ta kohtujärjele ning käskis Pauluse ette tuua.

⁷Mi d-yewweḍ Bulus, at Isṛail i d-yusan si temdint n Lquds zzin-as, gren-d fell-as lbaṭel, lameɛna ur zmiren ara a d-tebten wayen i d qqaṛen.

⁷Kui nüüd Paulus kohale jõudis, asusid tema ümber Jeruusalemmast tulnud juudid ja tõstsid ta peale raskeid kaebusi, mida nad ei suutnud tõestada,

⁸Bulus iḥudd iman-is yenna : Ur ɛuṣaɣ ccariɛa n wat Isṛail, ur skecmeɣ leḥṛam ɣer lǧameɛ iqedsen, ur xulfeɣ Qayṣer.

⁸sest Paulus kaitses ennast: 'Ma ei ole patustanud ei juutide Seaduse ega pühakoja ega keisri vastu.'

⁹Imi gebɣa ad issefṛeḥ at Isṛail, Fistus yenna i Bulus : Tebɣiḍ aț-țaliḍ ɣer temdint n Lquds iwakken aț-țɛeddiḍ di ccṛeɛ dinna zdat-i ?

⁹Festus aga, soovides olla juutidele meelepärane, vastas Paulusele: 'Kas sa ei tahaks minna üles Jeruusalemma ja lasta mul seal sinu üle kohut mõista neis asjus?'

¹⁰Lameɛna Bulus yenna : Ɣer ccṛeɛ n Qayṣer i beddeɣ, ɣuṛ-es ara țțucaṛɛeɣ. Ur xdimeɣ ula d acemma i gḍuṛṛen at Isṛail, akken teẓriḍ kečč s yiman-ik.

¹⁰Paulus ütles: 'Mina seisan keisri kohtujärje ees, kus mu üle peab kohut mõistetama. Juutidele ei ole ma teinud mingit ülekohut, nagu sa ka ise hästi tead.

¹¹Ma yella xedmeɣ lbaṭel neɣ ayen yuklalen lmut, ur țțaggadeɣ ara ad mmteɣ. Lameɛna ma yella lecɣal-agi ɣef i d-ccetkan fell-i ur seḥḥan ara, yiwen ur izmir a yi-isellem ger ifassen-nsen. Ad rẓeɣ ccṛeɛ ɣer Qayṣer !

¹¹Kui mul ei ole õigus ja ma olen teinud midagi surma väärivat, siis ma ei tõrgu suremast. Kui aga selle taga, milles need mind süüdistavad, ei ole midagi, siis ei või mind keegi nende kätte anda. Mina nõuan keisri kohut!'

¹²Mi gemcawaṛ Fistus nețța ț-țejmaɛt-nni n ccṛeɛ, yenna i Bulus : Tessutreḍ-ed ccṛeɛ n Qayṣer, aț-țețțucarɛeḍ zdat Qayṣer !

¹²Siis Festus, rääkinud läbi oma nõunikega, vastas: 'Keisri kohut oled sa nõudnud, keisri ette sa lähed!'

¹³Mi ɛeddan kra wussan, agellid Aɣribas akk-d weltma-s Birinis, usan-d ɣer Qiṣarya ad sellmen ɣef lḥakem Fistus.

¹³Aga mõni päev hiljem saabusid Kaisareasse kuningas Agrippa ja Berenike Festust tervitama.

¹⁴Imi qqimen dinna kra wussan, Fistus iḥka-yas i ugellid-nni taqsiṭ n Bulus, yenna-yas : Yella yiwen wergaz i geǧǧa Filiks dagi d ameḥbus.

¹⁴Kui nad olid juba mitu päeva seal viibinud, jutustas Festus kuningale Pauluse lugu: 'Feeliks on jätnud vangi ühe mehe,

¹⁵Mi lliɣ di temdint n Lquds, ccetkan fell-as imeqqranen n lmuqedmin d lɛuqal n wat Isṛail ; ssutren-iyi-d ad ḥekmeɣ fell-as.

¹⁵kelle vastu mu Jeruusalemmas oleku ajal juudi ülempreestrid ja vanemad esitasid ametliku avalduse ja palusid tema surmamõistmist.

¹⁶Nniɣ-asen mačči di lɛadda n iṛumaniyen ad ḥekmen ɣef wemdan uqbel a t-semqabalen nețța d wid i d-iccetkan fell-as, iwakken ad yaf abrid amek ara idafeɛ ɣef yiman-is.

¹⁶Ma vastasin neile, et roomlastel ei ole kombeks ühtegi inimest anda hukkamiseks, enne kui süüdistatav saab võimaluse seista silm silma vastu süüdistajatega ja kosta enda eest kaebuse vastu.

¹⁷Ihi usan-d ɣer dagi. Ur ɛeṭṭleɣ ara, azekka-nni fkiɣ lameṛ a d-awin argaz-nni iwakken a t-sɛeddiɣ di ccṛeɛ ;

¹⁷Kui nad siis siia tulid, istusin ma viivitamata järgmisel päeval kohtujärjele ning käskisin mehe ette tuua.

¹⁸wid iccetkan fell-as ur d-nnin acemma seg wayen țrajuɣ a t-id-inin.

¹⁸Aga süüdistajad, kes seisid ta ümber, ei suutnud tema vastu esitada ühtki süüdistust niisugustes kuritegudes, nagu mina oletasin,

¹⁹Țemjadalen anagar ɣef ddin akk-d yiwen ițusemman Ɛisa. Ɛisa-agi yemmut, meɛna Bulus yeqqaṛ-ed yedder.

¹⁹vaid neil oli temaga mõningaid vaidlusküsimusi nende oma usuviisi suhtes ja kellegi surnud Jeesuse suhtes, kelle Paulus väitis elavat.

²⁰Imi ur ẓriɣ ara acu ara xedmeɣ di temsalt-agi, nniɣ-as i Bulus ma yebɣa ad iṛuḥ ɣer temdint n Lquds iwakken ad ițțucaṛeɛ dinna,

²⁰Olles aga nõutuses nende vaidluste asjus, küsisin ma, kas ta ei tahaks minna Jeruusalemma ja seal lasta kohut mõista enese üle neis asjus.

²¹lameɛna yerẓa ccṛeɛ iwakken ad ițțucaṛeɛ zdat Qayṣer ; dɣa fkiɣ lameṛ a t-ɛassen alamma d ass i deg ara t-ceggɛeɣ ɣer Qayṣer.S

²¹Aga kui Paulus nõudis, et teda kinni peetaks Tema Majesteedile otsustamise jätmiseks, siis ma käskisingi teda kinni pidada, kuni ma võin ta saata keisri juurde.'

²²Agellid Aɣribas yenna i Fistus : Bɣiɣ ula d nekk ad sleɣ i wergaz-agi. Fistus yenna-yas : Azekka a s-tesleḍ !

²²Siis ütles Agrippa Festusele: 'Minagi tahaksin seda inimest kuulda.' Festus lausus: 'Sa saad teda kuulda juba homme.'

²³Azekka-nni agellid Aɣribas d weltma-s Birinis usan-d, cebbḥen-d iman-nsen, ṭṭfen amkan deg wexxam n ccṛeɛ nutni d lqebṭanat akk-d imeqqranen n temdint ; lḥakem Fistus yefka lameṛ a d-skecmen Bulus,

²³Järgmisel päeval tulid Agrippa ja Berenike suure toredusega ja astusid kohtusaali koos ülempealikute ja linna eriti tähtsate meestega. Siis toodi Festuse käsul Paulus

²⁴dɣa yenna : Ay agellid Aɣribas akk-d kunwi i gḥedṛen dagi ! Argaz-agi, d win akken i ɣef d-ccetkan wat Isṛail ama di temdint n Lquds ama dagi ; țɛeggiḍen qqaṛen : « ilaq ad immet »!

²⁴ja Festus lausus: 'Kuningas Agrippa ja kõik mehed, kes te meiega siin olete! Te näete siin seda, kelle pärast terve juutide kogukond on mulle peale käinud Jeruusalemmas ja siin, karjudes, et ta ei tohi enam ellu jääda.

²⁵Ma d nekk, idheṛ-iyi-d lḥal ur ixdim ula d acemma yuklalen lmut ; imi nețța s yiman-is yerẓa ccṛeɛ ɣer Qayṣer, qebleɣ a s-t-ceggɛeɣ.

²⁵Mina aga leidsin, et ta pole teinud midagi surma väärivat. Et ta aga ise nõudis Tema Majesteedi kohut, siis ma otsustasin ta sinna saata.

²⁶Ur ufiɣ ula d yiwet n sebba iseḥḥan i ɣef ara ketbeɣ fell-as i Qayṣer ; daymi i t-id-sbeddeɣ zdat wen, ula zdat-ek ay agellid Aɣribas, iwakken m'ara t-beḥten ad yili wayen ara ketbeɣ fell-as.

²⁶Kuna mul ei ole midagi kindlat tema kohta isandale kirjutada, seepärast ma olen toonud ta teie ette ja eriti sinu ette, kuningas Agrippa, et mul pärast juurdlust oleks midagi kirjutada.

²⁷Axaṭer walaɣ mačči d ṣṣwab ma ceggɛeɣ yiwen umeḥbus ɣer temdint n Ṛuma mbla ma fkiɣ-asen sebba s wayes i d ccetkan fell-as.

²⁷Sest mulle näib mõttetuna lähetada vangi ilma tema kohta käivaid süüdistusi osutamata.'