1Mi d-nemneɛ si lebḥeṛ, nesla belli tigzirt-nni isem-is Malṭa.
1Kui me siis olime tervelt pääsenud, saime teada, et saart hüütakse Maltaks.
2Imezdaɣ-is setṛeḥben yis-nneɣ, xedmen-aɣ lxiṛ d ameqqran ; ceɛlen times axaṭer yekkat ugeffur ( lehwa ), yerna d asemmiḍ.
2Umbkeelsed saarlased osutasid meile rohkem kui tavalist lahkust, sest nad süütasid lõkke ja võtsid alanud vihmasaju ja külma pärast meid kõiki selle äärde.
3Bulus ijmeɛ-ed kra n yesɣaṛen a ten-iger ɣer tmes, si leḥmu-nni n tmes yeffeɣ-ed yiwen n wezrem yenṭed deg ufus-is.
3Aga kui Paulus oli korjanud kokku hulga hagu ja asetanud lõkkesse, tuli sealt palavuse tõttu välja mürkmadu ja hakkas tema kätte kinni.
4Lɣaci mi walan azrem-nni yeckenṭeḍ deg ufus-is, qqaṛen wway gar-asen : « Argaz-agi iban d bu tmegṛaḍ, axaṭer ɣas akken yemneɛ-ed si lebḥeṛ, Sidi Ṛebbi yellan d Bab n lḥeqq ur t-yețțaǧa ara ad yidir. »
4Kui umbkeelsed nägid seda elukat tema käe küljes rippuvat, ütlesid nad üksteisele: 'Kindlasti on see mees mõrtsukas, keda õigluse jumalanna ei luba elada, kuigi ta on merest pääsenud.'
5Lameɛna Bulus yezwi azrem-nni ɣer tmes, ur t-yuɣ ula d acemma ;
5Tema aga raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga.
6lɣaci-nni țṛaǧun a t-walin ibzeg neɣ ad yemmet imiren kan. Ɛussen-t, mi walan ur t-yuɣ wacemma, beddlen ṛṛay, ḥesben-t d yiwen seg iṛebbiten s wayes țțamnen.
6Nad ootasid küll, et ta tursub üles või langeb surnult maha. Aga kui nad olid kaua oodanud ja nägid, et Paulusega ei juhtu midagi iseäralikku, siis nende arvamus muutus ning nad ütlesid ta olevat jumala.
7Di leǧwahi-nni i gezdeɣ Bubliyus lḥakem ameqqran n tegzirt-nni ; yesɛa aṭas n wakal, yesṭerḥeb yis-nneɣ, yerna yessens-aɣ ɣuṛ-es tlata wussan.
7Selle paiga läheduses oli mõis saare tähtsaimal mehel, kelle nimi oli Publius. Tema võttis meid vastu ja võõrustas kolm päeva sõbralikult.
8Deg ussan-nni, baba-s n Bubliyus yella deg usu yehlek, tuɣ-it tawla yerna tuzzel tɛebbuṭ-is. Bulus iṛuḥ ɣuṛ-es, issers ifassen-is fell-as, yedɛa ɣer Sidi Ṛebbi dɣa yeḥla.
8Juhtus aga, et Publiuse isa lamas palavikus ja kõhutõves. Paulus astus tema juurde ja pani palvetades oma käed ta peale ning tegi ta terveks.
9Mi slan yis imuḍan n tegzirt-nni usan-d ɣuṛ-es isseḥla-ten ula d nutni.
9Aga kui see oli sündinud, tulid sinna ka teised, kes saarel olid haiged, ja said terveks.
10Ɣef wayagi, qudṛen-aɣ aṭas ; mi nekker a nṛuḥ, fkan-aɣ-d ayen akk neḥwaǧ i webrid.
10Ja nad austasid meid mitmel kombel, ja kui me hakkasime merele minema, panid nad meile kaasa, mis teekonna jaoks vaja oli.
11Mi ɛeddan tlata waguren, nerkeb yiwen lbabuṛ n temdint n Skandriya iwumi qqaṛen Dyuskuṛ, isɛeddan ccetwa di tegzirt-nni ;
11Aga kolme kuu pärast me läksime sealt merele Aleksandria laevaga, mis oli saarel talvitanud ja mille tunnuseks oli Dioskuuride kuju.
12newweḍ ɣer temdint n Sirakuz, anda neqqim tlata wussan.
12Me randusime Sürakuusas ning viibisime seal kolm päeva.
13Syenna nkemmel rrif rrif n lebḥeṛ armi ț-țamdint n Ṛejyu, azekka-nni yekker-ed yiwen n waḍu i d-yekkan seg usamer, sin wussan mbeɛd, newweḍ ɣer temdint n Buzul.
13Sealt me sõitsime piki rannikut ja saabusime Reegiumi. Ja kui ühe päeva pärast tõusis lõunatuul, jõudsime teisel päeval Puteolisse.
14Nufa dinna atmaten i ɣ iḥellelen a neqqim yid-sen sebɛa wussan, syenna nkemmel abrid ɣer temdint n Ṛuma.
14Sealt me leidsime vendi ja meid paluti nende juures viibida seitse päeva. Ja nõnda me tulime Rooma.
15Mi slan yis-nneɣ watmaten n temdint n Ṛuma, usan-d armi d ssuq n Abyus akk-d wemkan yețțusemman « Tlata Țbernat » iwakken a ɣ-d-mmagren. Mi ten iwala Bulus, yefṛeḥ yeḥmed Ṛebbi yerna yuɣal-it-id lǧehd.
15Ja kui sealsed vennad said meist kuulda, tulid nad meile vastu Appiuse Foorumini ja Tres Tabernani. Neid nähes tänas Paulus Jumalat ning sai uut julgust.
16Mi newweḍ ɣer temdint n Ṛuma, serrḥen-as i Bulus ad izdeɣ deg yiwen wexxam, nețța d yiwen uɛeskṛi i t yețɛassan.
16Kui me olime Rooma saabunud, lubati Paulusel jääda omaette elama koos sõduriga, kes teda valvas.
17Mi ɛeddan tlata wussan, Bulus yessawel i imeqqranen n wat Isṛail. Mi d-nnejmaɛen, Bulus yenna yasen : Ay atmaten, ɣas akken ur xdimeɣ acemma i gxulfen agdud d leɛwayed n lejdud-nneɣ, ṭṭfen-iyi ɣer lḥebs di temdint n Lquds, sellmen-iyi ger ifassen n lɛeskeṛ n Ṛuman.
17Kolme päeva pärast sündis, et Paulus kutsus kokku juutide peamehed. Kui need olid kogunenud, ütles Paulus neile: 'Mehed-vennad, mina ei ole teinud midagi meie rahva ja esiisade kommete vastu, ja siiski olen Jeruusalemmas antud vangina üle roomlaste kätte.
18Mi yi-beḥten, bɣan ad iyi serrḥen axaṭer ur ufin ara deg-i sebba s wayes ara ḥekmen fell-i s lmut.
18Kui need olid mind üle kuulanud, tahtsid nad mu vabaks lasta, sest mul ei olnud ühtki surmasüüd.
19Imi ur qbilen ara wat Isṛail ad iyi-d-serrḥen iṛumaniyen, iḥettem-iyi lḥal ad rẓeɣ ccṛeɛ ɣer Qayṣer ; lameɛna mačči d acetki i bɣiɣ ad ccetkiɣ ɣef wegdud-iw.
19Aga kui juudid sellele vastu rääkisid, siis ma olin sunnitud nõudma keisri kohut - mitte sellepärast, et mul oleks milleski süüdistada oma rahvast.
20Daymi i bɣiɣ a kkun-ẓreɣ, ad mmeslayeɣ yid-wen axaṭer ɣef ddemma n usirem n wat Isṛail i țwarzeɣ s snasel-agi.
20Sel põhjusel ma nüüd kutsusin teid, et teid näha ja teiega rääkida. Sest Iisraeli lootuse pärast kannan ma seda ahelat.'
21Imeqqranen n wat Isṛail nnan-as : Ur d-neṭṭif ula d yiwet n tebṛaț si tmurt n Yahuda ɣef wayen yeɛnan tamsalt-ik, ula d yiwen seg watmaten ur d-yusi ad iccetki neɣ a ɣ-d-yini ayen n diri fell-ak.
21Aga nemad ütlesid talle: 'Me ei ole saanud Juudamaalt ühtegi kirja sinu kohta ega ole tulnud siia ühtegi venda, kes sinust oleks midagi paha teatanud või rääkinud.
22Lameɛna nebɣa a nsel s ɣuṛ-ek ayen akka s wacu i tumneḍ, ma d ayen yeɛnan tajmaɛt-agi seg i d-tekkiḍ, neẓra belli di yal amkan tețmagar-ed uguren.
22Aga me peame õigeks sinu enda käest kuulda, mida sa mõtled, sest sellest lahkusust on meil teada, et selle vastu räägitakse kõikjal.'
23Dɣa msefhamen ɣef wass nniḍen i deg ara mlilen. Mi d yewweḍ wass-nni, usan-d deg waṭas yid-sen ɣer wexxam n Bulus. Si ṣṣbeḥ armi ț-țameddit, Bulus yețbecciṛ-asen ɣef tgeldit n Ṛebbi s ccariɛa n Musa ț-țektabin n lenbiya, yețqellib a ten-iqenneɛ iwakken ad amnen s Sidna Ɛisa.
23Nad määrasid Paulusele ühe päeva ja siis tuli tema juurde kotta veel rohkem inimesi. Neile ta seletas ja tunnistas hommikust õhtuni Jumala riigist, veendes neid Jeesuse suhtes Moosese Seaduse ja Prohvetite põhjal.
24Kra umnen s wayen i d-yenna, ma d wiyaḍ ugin ad amnen.
24Ja ühed lasksid end öeldust veenda, teised aga ei uskunud.
25Mi țeddun ad ṛuḥen mazal lxilaf gar-asen, dɣa Bulus yerna-yasen imeslayen-agi : Ț-țideț ayen i d-yenna Ṛṛuḥ iqedsen i lejdud-nwen s yimi n nnbi Iceɛya
25Jõudmata omavahel üksmeelele, lahkusid nad, kui Paulus oli öelnud neile selle sõna: 'Püha Vaim on hästi rääkinud prohvet Jesaja kaudu teie isadele:
26mi d-yenna : Ṛuḥ ɣer wegdud-agi tiniḍ-asen : ɣas aț-țeslem s imeẓẓuɣen-nwen ur tfehmem ara ; aț-țemmuqlem s wallen-nwen ur tețwalim ara,
26'Mine selle rahva juurde ja ütle: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja vaadates te vaatate ega näe.
27imi ul n wegdud-agi yuɣal d azṛu ; qeflen imeẓẓuɣen-nsen, qemcen allen-nsen ; ur bɣin ara ad walin s wallen-nsen, d slen s imeẓẓuɣen-nsen, ad fehmen s wul-nsen, iwakken a d-uɣalen ɣuṛ-i ad beddlen tikli akken a ten-sseḥluɣ !
27Sest selle rahva süda on paadunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja pigistavad oma silmad kinni, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin parandada neid.'
28Atan ihi tura leslak n Sidi Ṛebbi ad ițțunefk i leǧnas nniḍenur nelli ara n wat Isṛail axaṭer nutni a s-semḥessen yerna a t-qeblen.
28Olgu teile siis teada, et see Jumala pääste läkitatakse paganatele ja nemad võtavad seda kuulda!'
29Mi d-yenna Bulus ayagi, ffɣen-d imeqqranen n wat Isṛail, leḥḥun țemjadalen wway gar-asen.
29[Ja kui ta seda oli öelnud, läksid juudid ära ja neil oli omavahel palju vaidlemist.]
30Bulus yeqqim sin iseggasen deg wexxam-nni i gekra. Isṭerḥib s kra n win i d-yețțasen a t-iẓer.
30Aga Paulus jäi kaheks täisaastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tema juurde tulid,
31Yețbecciṛ tageldit n Ṛebbi s tlelli, isselmad-asen ayen akk yeɛnan Sidna Ɛisa Lmasiḥ, ulac win i t-iḥebsen.
31kuulutades Jumala riiki ja õpetades tõde Issandast Jeesusest Kristusest täiesti avalikult ja ilma takistamata.