1Mi fkan lameṛ a nerkeb lbabuṛ ɣer tmurt n Selyan, ǧǧan Bulus akk-d kra n imeḥbas nniḍen i yiwen ufesyan n terbaɛt n Qayṣer, isem-is Xulyus.
1Kui oli otsustatud, et me purjetame Itaaliasse, anti Paulus ja mõned teised vangid üle keiserliku väesalga pealikule nimega Julius.
2Nerkeb deg yiwen lbabuṛ n temdint n Adramit, ara iṛuḥen rrif n tmura n Asya ; nṛuḥ, yedda yid-nneɣ Aristaṛk yellan d amasiduni n temdint n Tiṣalunik.
2Me astusime siis Adramüttioni laevale, mis pidi purjetama Aasia sadamate kaudu, ja läksime merele. Meiega oli ka makedoonlane Aristarhos Tessaloonikast.
3Azekka-nni, newweḍ ɣer temdint n Sidun , Xulyus yețqadaṛen Bulus, ixdem-as lemziya, iserreḥ-as ad iṛuḥ ɣer imdukkal-is iwakken a s-d-fken ayen yeḥwaǧ.
3Ja teisel päeval me randusime Siidonis. Julius kohtles Paulust lahkesti ning andis talle loa minna oma sõprade juurde, et need saaksid tema eest hoolitseda.
4Mi neqleɛ syenna, nɛedda rrif rrif n tegzirt n Qubṛus axaṭer iṣbeḥ-aɣ-d waḍu iǧehden si zdat.
4Ja kui me sealt olime läinud merele, purjetasime Küprose alt mööda, sest tuuled olid vastu.
5Nezger lebḥeṛ n Silisya akk-d Bamfilya, newweḍ ɣer lmeṛṣa n Mira yellan di tmurt n Lizya.
5Ja purjetades üle avamere, mis on Kiliikia ja Pamfüülia kohal, me saabusime Lüükia Mürrasse.
6Afesyan-nni yufa dinna lbabuṛ n Skandriya ara iṛuḥen ɣer tmurt n Selyan, isserkeb-aɣ deg-s.
6Ja kui pealik leidis sealt Aleksandria laeva, mis purjetas Itaaliasse, pani ta meid selle pardale.
7Lbabuṛ nni yewwi-yaɣ kra n wussan s țțawil ; armi neṛwa leɛtab i newweḍ ɣer tama n temdint n Knidus, imi ur aɣ-yeǧǧi ara waḍu a nqeṛṛeb, nɛedda rrif n tegzirt n Kritus, ɣer tama n Salmuni.
7Aga kui me mitmeid päevi olime vähehaaval edasi purjetanud ja vaevaga saanud Knidose kohale, sest tuul ei lasknud meid lähemale, siis me purjetasime Kreeta varju Salmoone kohal,
8Nkemmel rrif rrif s leɛtab, armi newweḍ ɣer yiwen wemkan isem-is « Lemraṣi icebḥen », zdat temdint n Lazaya.
8loovisime vaevaga sealt mööda ning saabusime paika, mida hüütakse Heaks Sadamaks ja mille lähedal on Lasaia linn.
9Nesṛuḥ aṭas n lweqt, lweqt n usafer di lebḥeṛ yuɣal yewɛeṛ aṭas, imi ass i deg țțuẓummen wat Isṛail di taggara n lexṛif iɛedda.
9Et aga üsna palju aega oli kulunud ja laevasõit läks juba kardetavaks, kuna ka lepituspäev oli möödas, manitses Paulus neid:
10Daymi i sen-iɛeggen Bulus yenna-yasen : Ay atmaten, ẓriɣ belli tikkelt-agi ma nkemmel aṣafeṛ-nneɣ, a d-tili lexsaṛa mačči kan i lbabuṛ d sselɛa yellan deg-s, lameɛna tezmer aț-țeglu ula yis-nneɣ.
10'Mehed, ma näen, et edasipurjetamine muutub ohtlikuks ja võib suurt kahju tuua mitte ainult lastile ja laevale, vaid ka meie elule.'
11Afesyan-nni aṛumani yuɣ awal i bab n lbabuṛ akk-d win i t-inehṛen wala ad yaɣ awal i Bulus.
11Aga pealik võttis kapteni ja tüürimehe nõu enam kuulda kui seda, mida Paulus ütles.
12Imi lmeṛṣa-nni ur telhi ara iwakken ad sɛeddin deg-s ccetwa, azgen ameqqran n ibeḥriyen bɣan ad ṛuḥen, iwakken ma yella wamek, ad awḍen ɣer lmeṛṣa n Finikus yellan di tegzirt n Kritus ; lmeṛṣa-yagi tqubel lǧiha taɣeṛbit, bɣan ad sɛeddin deg-s ccetwa.
12Ja et sadam oli talvitamiseks sobimatu, siis võttis enamik nõuks minna sealt merele ja kui võimalik, jõuda talvitama Foiniksisse, sellesse Kreeta sadamasse, mis on lahti edelasse ja loodesse.
13Akken i d-yekker yiwen ubeḥri xfifen, ɣilen ad awḍen ɣer leqsed nsen. Refden amextaf n lbabuṛ, ṛuḥen rrif rrif n tegzirt n Kritus.
13Kui siis nõrk lõunatuul hakkas puhuma, arvasid nad end eesmärgile jõudvat, hiivasid ankru ja loovisid piki Kreeta rannikut.
14Lameɛna ur tɛeṭṭel ara tekker-ed yiwet n tbuciḍant iwumi qqaṛen Erakilun i d-ikkan seg idurar n tegzirt-nni.
14Ent üsna varsti sööstis saare poolt alla marutuul, mida hüütakse kirdemaruks.
15Imi lbabuṛ ur s-izmir ara i tbuciḍant-nni, neǧǧa-t a t-yawi waḍu ɣer wanda i s-yehwa,
15Kui see laeva kaasa kiskus ja me ei suutnud enam käila vastu tuult keerata, andsime end tuule ajada.
16nɛedda seddaw yiwet n tegzirt tamecṭuḥt yeddurin ɣef waḍu, isem-is Kluda. Mi ɣ-teɣli teflukt-nni n leslak, s leɛtab ameqqran i ț-id-nessuli ɣer lbabuṛ.
16Sattudes siis ühe saarekese varju, mida hüütakse Kaudaks, suutsime vaevalt tulla toime päästepaadiga.
17Imi nuggad a ɣ-yawi waḍu ɣer leryuf iweɛṛen n tmurt n Libya, ncudd lbabuṛ s imurar ; nerna nṣubb-ed lbac-nni s wayes i t-yețțawi waḍu, neǧǧa iman-nneɣ a ɣ-yawi ɣer wanda yebɣa.
17Kui see oli üles tõmmatud, kasutati kaitsevõtteid ja vöötati laev köitega. Ja et kardeti paiskuda Sürti madalale, heideti sisse triivankur ning jäeti laev triivima.
18Azekka-nni, imi mazal lebḥeṛ yenhewwal, nessenqes kra n sselɛa yellan deg-s nḍeggeṛ-iț ɣer lebḥeṛ.
18Kui aga raju meid väga vintsutas, loopisid nad järgmisel päeval osa lasti üle parda.
19Ass wis tlata, ixeddamen n lbabuṛ rnan ḍeggṛen sselɛa-nni i d-iqqimen.
19Ja kolmandal päeval heitsid nad oma käega merre ka laeva varustuse.
20Acḥal n wussan ur d-iban yiṭij ur d-banen itran, lebḥeṛ mazal-it yerwi, ur numin ara a nțwasellek.
20Kui nüüd mitu päeva ei paistnud ei päikest ega tähti ja kange raju võimutses, lõppes meil viimaks igasugune lootus pääseda.
21Aṭas wussan i neqqim mbla lmakla ; dɣa Bulus ibedd-ed gar-asen yenna : Ay irgazen, lemmer i yi-tuɣem awal m'akken i wen-d-nniɣ : a neqqim axiṛ di lmeṛṣa n Kritus, tili ur d-tdeṛṛu ara lexsaṛa akk-d lxuf-agi !
21Kuna kellelgi ei olnud enam mingit tahtmist süüa, siis tõusis Paulus nende keskel püsti ja ütles: 'Mehed, te oleksite pidanud minu sõna kuulama ja jätma Kreetalt merele minemata, siis te oleksite vältinud seda hädaohtu ja kahju.
22Tura ur țțagadet ara, sǧehdet iman-nwen axaṭer ula d yiwen deg-wen ur ițmețțat ; ur d-tețțili lexsaṛa anagar lbabuṛ-agi ara iɣeṛqen.
22Nüüd ma aga manitsen teid olema julged, sest ükski hing teie seast ei hukku, hukkub vaid laev.
23Iḍ iɛeddan, Sidi Ṛebbi i ɛebbdeɣ iceggeɛ-ed yiwen lmelk ibedd-ed ɣuṛ-i
23Täna öösel seisis minu juures selle Jumala ingel, kelle päralt ma olen ja keda ma ka teenin,
24yenna-yi-d : « a Bulus, ur țțaggad ara ! Ilaq aț-țbeddeḍ zdat Qayṣer, atan Sidi Ṛebbi a kkun isellek s kečč s wid yellan yid-ek ».
24ning ütles: 'Ära karda, Paulus! Sa pead jõudma keisri ette, ja vaata, Jumal on sulle kinkinud kõik su kaasreisijad.'
25Sewṛet ihi ay atmaten ! Țekleɣ ɣef Ṛebbi ad idṛu am akken i d-yenna ;
25Seepärast, mehed, olge julged, sest ma usun Jumalat, et kõik läheb nõnda, nagu mulle on räägitud.
26mbla ccekk ihi a ɣ-ḍeggṛent lemwaji ɣer yiwet n tegzirt.
26Aga me peame jõudma mingile saarele.'
27Iḍ wis ṛbeɛṭac, mazal aḍu yețhuccu-yaɣ ițțawi-yaɣ akkin akka ɣef lebḥeṛ Agrakal ; di țnaṣfa n yiḍ, ibeḥṛiyen ḥussen belli ur bɛiden ara ɣef lberr.
27Kui siis jõudis kätte neljateistkümnes öö, mil meid Aadria merel aeti sinna ja tänna, siis tundus laevameestele kesköö paiku, et läheneb mingi maa.
28Ktalen lqaɛ n lebḥeṛ s wemrar, ufan llant
28Loodimisel leidsid nad vett olevat kakskümmend sülda; kui nad siis natuke edasi liikusid ja jälle loodisid, leidsid nad viisteist sülda vett.
29Imi uggaden lbabuṛ a t-id-iḥaz kra seddaw-as, ḍeggṛen ṛebɛa imextafen ɣer deffir n lbabuṛ, tqelqen melmi ara yali wass.
29Kartes, et me paiskume karidele, heitsid nad laeva ahtrist välja neli ankrut ja jäid ootama päevavalgust.
30Lameɛna ixeddamen n lbabuṛ țqelliben ad rewlen ; ṣubben taflukt n leslak ɣer lebḥeṛ, steɛmilen am akken d amextaf ara ḍeggṛen ɣer zdat lbabuṛ.
30Aga kui laevamehed püüdsid laevast põgeneda ja hakkasid paati merre laskma ettekäändel, nagu tahaksid nad laeva käilast ankrut sisse lasta,
31Dɣa Bulus yenna i lqebṭan d lɛeskeṛ-is : M'ur qqimen ara yergazen-agi di lbabuṛ, ur tezmirem ara aț-țmenɛem ! S
31ütles Paulus pealikule ja sõduritele: 'Kui need ei jää laeva, siis te ei pääse!'
32Imiren lɛeskeṛ gezmen imurar n teflukt, ǧǧan-ț aț-țeɣli ɣer lebḥeṛ.
32Siis raiusid sõdurid paadi köied katki ja lasksid selle merre kukkuda.
33Weqbel ad yali wass, Bulus inha-ten akk ad ččen cwiṭ n lqut, yenna : Ass-agi d ass wis ṛbeɛṭac ur teɛṛiḍem lqut.
33Aga enne kui valgeks läks, julgustas Paulus kõiki sööma, üteldes: 'Täna on neljateistkümnes päev, mil te oodates püsite söömata ega ole midagi suhu võtnud.
34Tura nhiɣ-kkun ihi aț-țeččem iwakken aț-țețțusellkem, ula d yiwen deg-wen ur s-ițṛuḥ wenẓad seg uqeṛṛuy.
34Seepärast ma manitsen teid leiba võtma, sest see on tarvilik teie pääsemiseks. Ei lähe ju teie ühegi peast juuksekarvagi kaotsi!'
35Mi d-yenna ayagi, iddem-ed aɣṛum, iḥmed Ṛebbi zdat-sen meṛṛa, yebḍa-t, yebda itețț.
35Nende sõnade järel võttis Paulus leiva, tänas Jumalat kõigi ees, murdis ja hakkas sööma.
36Yekkes-asen akk lxuf dɣa ččan.
36Ja kõigi meeleolu läks paremaks ja nemadki võtsid leiba.
38Mi ččan armi ṛwan, ḍeggṛen ɣer lebḥeṛ ticekkaṛin n yirden, iwakken ad yifsus lbabuṛ.
37Ühtekokku oli meid laeval kakssada seitsekümmend kuus hinge.
39Mi guli wass, ur eɛqilen ara maḍi tamurt-nni anda wwḍen. Lameɛna walan yiwen wemkan iqeṛben, iban-ed deg-s ṛṛmel, bɣan ad rren lbabuṛ ɣer dinna ma yella wamek.
38Kui nende kõhud said täis, siis nad kergendasid veel laeva, heites vilja merre.
40Fsin imurar i imextafen bran asen ɣer lebḥeṛ, fsin daɣen imurar i imeqdafen s wacu nehṛen lbabuṛ ; dɣa ssulin yiwen ubeḥnuq yellan ɣer zdat n lbabuṛ iwakken a ten-yawi waḍu ɣer rrif n lebḥeṛ.
39Kui valgeks läks, siis nad ei tundnud, mis maa see oli; aga nad märkasid ühte sobiva rannaga lahte, kuhu nad tahtsid, kui võimalik, laeva ajada.
41Lameɛna wwḍen ɣer yiwen wemkan n ṛṛmel iwumi d-izzi lebḥeṛ ; rran ɣer dinna lbabuṛ-nni, lǧiha n zdat teḥṣel di ṛṛmel teḥbes ma d lǧiha n deffir tebda tețṛuẓu si lqewwa n lemwaji.
40Nad vabastasid ankrud ja lasksid need merre vajuda, samal ajal nad vallandasid tüüriaerud köitest ja seadsid esipurje tuulde ning püüdsid liikuda ranna poole.
42Lɛeskeṛ bɣan ad nɣen imeḥbas-nni axaṭer uggaden a sen-rewlen s lɛum.
41Aga nad sattusid liivaseljakule ja ajasid laeva sinna kinni. Laeva käil tungis sinna sisse ja jäi liikumatult paigale, ahter purunes aga lainete möllus.
43Lqebṭan-nni i gebɣan ad isellek Bulus, ur ten-yeǧǧi ara ad xedmen lebɣi-nsen. Yefka lameṛ i wid yessnen ad ɛummen, ad ḍeggṛen iman-nsen d imezwura ɣer waman iwakken ad awḍen ɣer rrif.
42Sõdurid võtsid nõuks vangid ära tappa, et ükski neist ei pääseks ujudes põgenema.
44Ma d wiyaḍ a ten-tebɛen, ad ṭṭfen di telwiḥin neɣ deg iceqfan n lbabuṛ. S wakka, wwḍen meṛṛa ɣer rrif n lebḥeṛ di laman.
43Kuid pealik, tahtes päästa Paulust, takistas neid seda nõu täitmast. Ta käskis neil, kes oskavad ujuda, esimestena vette hüpata ja püüda maale jõuda,
44ja teistel käskis neile järgneda kas laudadel või laevarusudel. Ja nõnda sündis, et kõik pääsesid tervelt maale.