1-- S tideț a wen-d-iniɣ, win ur nkeččem ara si tewwurt ɣer wemṛaḥ ( leɛzib ) n wulli, iɛedda si ẓẓeṛb, winna d amakar yerna d aqeṭṭaɛ.
1Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel.
2Ma d win ikeččmen si tewwurt d nețța i d ameksa n wulli.
2Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane.
3Aɛessas n wemṛaḥ ileddi tawwurt i umeksa, ulli sellent i ṣṣut-is, issawal-asent s yismawen-nsent, yessufuɣ-itent ɣer beṛṛa.
3Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja.
4Mi gessufeɣ tid akk yellan-ines, izeggir zdat-sent, ulli ttabaɛent-eț axaṭer ssnent ṣṣut-is.
4Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.
5D lmuḥal ad tebɛen-t abeṛṛani, ad rewlent fell-as imi ur ssinent ara ṣṣut n ibeṛṛaniyen.
5Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.'
6Sidna Ɛisa yenna-yasen lemtel agi, lameɛna ur fhimen ara ayen yebɣa a sen-yini.
6Selle võrdumi rääkis Jeesus neile, nemad aga ei mõistnud, mis see tähendab, mida ta neile rääkis.
7Yenna yasen daɣen : S tideț qqaṛeɣ-awen, d nekk i ț-țawwurt ansi țɛeddayent wulli.
7Siis ütles Jeesus taas: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen uks lammaste jaoks.
8Wid meṛṛa i d-yusan uqbel-iw d imakaren d iqeṭṭaɛen. Lameɛna ulli ur sen-ḥessent ara.
8Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud.
9D nekk i ț-țawwurt. Win ara ikecmen yis-i ad yețțusellek : ad ikcem ad yeffeɣ akken i s-ihwa, ad yaf ayen ara yečč.
9Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.
10Amakar yețțas-ed kan iwakken ad yaker, ad yezlu, ad yessenger. Nekk usiɣ-ed iwakken ad fkeɣ tudert i wulli-inu, tudert s tugeț (ṭaqa).
10Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.
11D nekk i d ameksa n ṣṣeḥ. Ameksa n ṣṣeḥ yețțsebbil tudert-is ɣef wulli-ines.
11Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.
12Ma d win ur nelli ara d ameksa n wulli ur nelli ara d bab-nsent, d ameksa kan yețwaxelṣen, ireggel, ițaǧǧa ulli m'ara iwali uccen. Imiren uccen a d-yezḍem ɣef wulli, ad yawi kra seg-sent yerna ad yesserwel akk taqeḍɛit.
12Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb - ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -,
13Argaz-agi ixeddem akka imi d ameksa kan yețwaxelṣen, ur as tewqiɛ ara deg wulli.
13ta on ju palgaline ega hooli lammastest.
14Nekk d ameksa n ṣṣeḥ, ssneɣ ulli-inu nutenti ssnent-iyi,
14Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind,
15akken i yi-issen Baba Ṛebbi i t-ssneɣ ula d nekk. ?sebbileɣ tudert-iw ɣef wulli-inu.
15nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest.
16Sɛiɣ daɣen ulli nniḍen ur nelli ara seg wemṛaḥ agi. Tigi daɣen ilaq a tent-id-awiɣ, a d-ḥessent i ṣṣut-iw, s wakka aț-țili anagar yiwet n tqeḍɛit s yiwen umeksa.
16Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.
17Baba iḥemmel-iyi imi țsebbileɣ tudert-iw meɛna syin akkin a ț-id-rreɣ.
17Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta.
18Yiwen ur izmir a yi-ikkes tudert, țsebbileɣ-ț s lebɣi-inu. Sɛiɣ tazmert a ț-sebbleɣ, sɛiɣ daɣen tazmert a ț-id-rreɣ. D wagi i d lameṛ i yi-d yefka Baba Ṛebbi.
18Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsu olen ma saanud oma Isalt.'
19Mi d-yenna imeslayen-agi, yekker daɣen lxilaf ger lɣaci.
19Siis tekkis taas juutide seas nende sõnade pärast lõhe.
20Aṭas deg-sen qqaṛen : Argaz-agi yezdeɣ-it lǧen, yedderwec, acuɣeṛ i s-tesmeḥsisem ?
20Paljud neist ütlesid: 'Temas on kuri vaim ja ta jampsib, mis te teda kuulate!'
21Wiyaḍ qqaṛen : Win ițwamelken ur yețmeslay ara akka. Qqaṛen daɣen : Izmer lǧen a d-yerr iẓri i iderɣalen ?
21Teised ütlesid: 'Need ei ole kurjast vaimust vaevatu sõnad. Ega siis kuri vaim suuda avada pimeda silmi?'
22Yewweḍ-ed lweqt anda i țɛeggiden di temdint n Lquds lɛid n weɛzal n Lǧameɛ iqedsen ; imiren d ccetwa.
22Aga siis tulid Jeruusalemmas templi uuendamise pühad. Oli talv.
23Sidna Ɛisa yella yețṛuḥu ițțuɣal deg wefrag n Lǧameɛ iqedsen seddaw n wesqif n Sidna Sliman.
23Jeesus kõndis pühakojas Saalomoni sammaskäigus,
24Yezzi-yas-d lɣaci, nnan-as : Ar melmi ara ɣ-teǧǧeḍ di ccekk ? Ma d Lmasiḥ i telliḍ ini-aɣ t-id ɛinani !
24kui juudid piirasid ta ümber ja ütlesid talle: 'Kui kaua sa veel pead meie hinge kahevahel? Kui sina oled Messias, siis ütle meile seda täie selgusega!'
25Sidna Ɛisa yerra-yasen : Nniɣ-awen-t-id ur tuminem ara, yerna twalam lecɣal i xeddmeɣ s yisem n Baba : d lecɣal-agi i d yețcehhiden fell-i.
25Jeesus vastas neile: 'Ma olen seda teile juba öelnud, aga teie ei usu. Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust,
26Kunwi ur tețțamnem ara axaṭer ur tellim ara seg ulli-inu.
26kuid te ei usu, sest teie ei ole minu lammaste seast.
27Ulli-inu smeḥsisent i ṣṣut-iw, ssneɣ-tent yerna ttabaɛent iyi-d.
27Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle
28?țakeɣ-asent tudert n dayem, ur țmețțatent ara maḍi, yiwen ur izmir a tent-yekkes seg ufus-iw.
28ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.
29Baba i yi-tent-id-yefkan yugar kullec, win yellan ger ifassen is, yiwen ur izmir a s-t-id-yekkes
29Minu Isa, kes on suurim kõigest, on nad mulle andnud, ja keegi ei suuda neid kiskuda Isa käest.
30axaṭer nekk d Baba, d yiwen.
30Mina ja Isa oleme üks.'
31Jemɛen-d daɣen idɣaɣen akken a t-nɣen.
31Taas kandsid juudid kokku kive, et teda nendega surnuks visata.
32Yekker Sidna Ɛisa yenna-yasen : Xedmeɣ zdat-wen aṭas n lecɣal yelhan yessewhamen, s tezmert n Baba ; ɣef wanwa deg-sen i tebɣam a yi-tenɣem s iblaḍen ?
32Jeesus ütles neile: 'Mina olen teile näidanud palju häid tegusid oma Isalt. Millise teo pärast nende seast te tahate mind kividega surnuks visata?'
33At Isṛail nnan-as : Mačči ɣef ccɣel yelhan i nebɣa a k-neṛjem, lameɛna imi i tkeffreḍ ! Axaṭer kečč yellan d amdan terriḍ iman-ik d Ṛebbi.
33Juudid vastasid talle: 'Me ei taha sind kividega surnuks visata mõne heateo pärast, vaid pühaduseteotuse pärast, sest sina, kes sa oled inimene, teed ennast Jumalaks.'
34Sidna Ɛisa yerra-yasen : Eɛni ur yuri ara di ccariɛa nwen : Nekk, Sidi Ṛebbi nniɣ-awen : Kunwi d iṛebbiten !
34Jeesus vastas neile: 'Eks teie Seadusesse ole kirjutatud: Mina olen öelnud: Teie olete jumalad!?
35Yiwen ur yezmir ad inkeṛ ayen i d-nnant tira iqedsen. Ma yella ccariɛa-nwen tsemma «iṛebbiten» wid iwumi i d-ițțuceggeɛ wawal n Ṛebbi,
35Kui see nimetab jumalaiks neid, kelle kohta Jumala sõna käis - ja Pühakirja ei saa teha tühjaks -,
36amek armi teqqaṛem fell-i keffṛeɣ mi d-nniɣ « nekk d Mmi-s n Ṛebbi, » eɛni mačči d Baba i yi-ixtaṛen, i yi-d-iceggɛen ɣer ddunit ?
36kuidas siis teie ütlete sellele, kelle Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma, et ta teotab Jumalat, kuna ma ütlesin: Mina olen Jumala Poeg?
37Lemmer ur xeddmeɣ ara lecɣal n Baba tili ur teḥwaǧem ara aț țamnem yis-i.
37Kui ma ei tee oma Isa tegusid, siis ärge uskuge mind!
38Lameɛna ma xeddmeɣ-ten, ɣas akken ur tebɣim ara aț-țamnem yis-i, amnet s lecɣal-iw akken aț țeẓrem, aț-țfehmem belli Baba yella deg-i nekk lliɣ di Baba.
38Kui ma aga teen, siis uskuge tegusid, kui te mind ei usu, et te hakkaksite aru saama ja tunnetaksite, et minus on Isa ja mina olen Isas.'
39?ef yimeslayen-agi, lecyux n at Isṛail ɛeṛden a t-ṭṭfen lameɛna yemneɛ si ger ifassen-nsen.
39Siis nad otsisid taas võimalust teda vahistada, ent tema pääses nende käest.
40Syenna Sidna Ɛisa iṛuḥ ɣer tama nniḍen n wasif n Urdun, ɣer wemkan nni anda i gesseɣḍes Yeḥya lɣaci, yeqqim dinna kra n wussan.
40Ja Jeesus läks tagasi sinnapoole Jordanit, paika, kus Johannes kunagi oli ristinud, ning jäi sinna.
41Aṭas i d-yusan ɣuṛ-es, qqaṛen wway gar-asen : Yeḥya ur yexdim ula d yiwen lbeṛhan, lameɛna ayen akk i d-yenna ɣef wergaz-agi ț-țideț.
41Ja paljud tulid tema juurde ning ütlesid: 'Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte, aga kõik, mis Johannes sellest mehest on öelnud, on tõsi.'
42Dinna, aṭas n lɣaci i gumnen yis.
42Ja seal hakkasid paljud temasse uskuma.