¹Di taddart n Bitanya, llant snat n tyestmatin, Marṭa d Meryem akk-d gma-tsent Laɛẓar ;

¹Aga keegi mees oli haige, Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast;

²Meryem, ț-țin akken i gdehnen iḍaṛṛen n Sidna Ɛisa s zzit n leɛṭeṛ terna teṣfeḍ-iten s ucebbub-is ; tesɛa gma-s Laɛẓar, yehlek yenṭer.

²Maarja oli aga see, kes võidis Issandat salviga ja kuivatas ta jalgu oma juustega; tema vend Laatsarus oligi haige.

³Yessetma-s ceggɛent ɣer Sidna Ɛisa a s-inin : A Sidi, atan weḥbib-ik yuḍen.

³Õed saatsid nüüd Jeesusele sõna: 'Issand, vaata, su sõber on haige.'

⁴Mi gesla Sidna Ɛisa s lexbaṛ-agi yenna : Lehlak-agi ur yeṣṣawaḍ ara ɣer lmut, lameɛna a d-yesbeggen tamanegt n Ṛebbi ; yis daɣen ara d-tban tmanegt n Mmi-s n Ṛebbi.

⁴Seda kuulnud, ütles Jeesus: 'See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et selle läbi austataks Jumala Poega.'

⁵Sidna Ɛisa iḥemmel aṭas Marṭa, Meryem akk-d Laɛẓar.

⁵Aga Jeesus armastas Martat ja ta õde ja Laatsarust.

⁶?as akken yesla s Laɛẓar yuḍen , yerna sin wussan deg wemkan-nni anda yella.

⁶Kui ta nüüd kuulis, et Laatsarus on haige, jäi ta veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli.

⁷Dɣa yenna i inelmaden-is : Eyyaw a nuɣalet ɣer tmurt n Yahuda.

⁷Pärast seda ütles ta jüngritele: 'Läki jälle Juudamaale!'

⁸Nnan-as : A Sidi, mačči aṭas aya segmi țnadin wat Isṛail a k-nɣen s iblaḍen, tura tebɣiḍ aț-țuɣaleḍ ɣer dinna ?

⁸Jüngrid ütlesid talle: 'Rabi, alles nüüdsama otsisid juudid võimalust sind kividega surnuks visata, ja sina lähed jälle sinna?'

⁹Sidna Ɛisa yerra-yasen : Eɛni ur llint ara tnac n swayeɛ deg wass ? Ma ileḥḥu yiwen deg wass ur t-kkaten ara wuguren axaṭer tella tafat, yețwali abrid.

⁹Jeesus vastas: 'Eks päeval ole kaksteist tundi? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust.

¹⁰Lameɛna ma ileḥḥu deg iḍ ad imḍerkal axaṭer ulac tafat.

¹⁰Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest temas ei ole valgust.'

¹¹Mi d-yenna ayagi, yerna yenna yasen : Aḥbib-nneɣ Laɛẓar tewwi-t tnafa, ad ṛuḥeɣ a t-id-ssakiɣ.

¹¹Nii ta rääkis ja jätkas siis: 'Meie sõber Laatsarus magab, kuid ma lähen teda unest äratama.'

¹²?ef wayagi inelmaden-is nnan as : A Sidi, ma ț-țaguni i geṭṭes ihi a d-yekker.

¹²Siis ütlesid jüngrid talle: 'Issand, kui ta magab, siis ta saab terveks.'

¹³Sidna Ɛisa yenna-d ayagi ɣef lmut n Laɛẓar, nutni nwan ɣef tguni i d-yemmeslay.

¹³Ent Jeesus oli kõnelnud ta surmast, nemad aga arvasid, et ta kõneleb unne suikumisest.

¹⁴Dɣa yenna-yasen ɛinani : Laɛẓar yemmut,

¹⁴Nüüd siis ütles Jeesus neile täie selgusega: 'Laatsarus on surnud,

¹⁵yerna feṛḥeɣ ɣef ddemma-nwen imi ur lliɣ ara dinna di teswiɛt-nni, axaṭer ayagi d ayen ara yernun di liman-nwen. Eyyaw tura a nṛuḥet ɣuṛ-es.

¹⁵ja ma rõõmustan teie pärast, et mind ei olnud seal, et te võiksite uskuda. Kuid läki tema juurde!'

¹⁶?uma iwumi qqaṛen Akniw, yenna i inelmaden nniḍen : Eyyaw a neddut ula d nukkni iwakken a nemmet yid-es.

¹⁶Siis ütles Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, kaasjüngritele: 'Lähme meiegi, et temaga koos surra!'

¹⁷Mi qṛib ad yaweḍ ɣer dinna, Sidna Ɛisa yesla belli ṛebɛa wussan aya segmi i meḍlen Laɛẓar.

¹⁷Kui nüüd Jeesus sinna jõudis, leidis ta, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas olnud.

¹⁸Ad ilin wazal n tlata alaf kilumitrat ger taddart n Bitanya ț-țemdint n Lquds.

¹⁸Betaania on aga Jeruusalemma lähedal, umbes paari miili kaugusel,

¹⁹Daymi aṭas n lɣaci i d-yusan ɣer Marṭa d Meryem a tent-ṣebbṛen ɣef lmut n gma-tsent.

¹⁹ja palju juute oli tulnud linnast Marta ja Maarja juurde neid lohutama venna pärast.

²⁰Akken kan i tesla Marṭa belli Sidna Ɛisa iteddu-d ɣer taddart, tuzzel ɣuṛ-es a t-temmager. Ma d Meryem teqqim deg wexxam.

²⁰Kui nüüd Marta kuulis, et Jeesus tuleb, läks ta kohe talle vastu, aga Maarja jäi koju.

²¹Marṭa tenna i Sidna Ɛisa : A Sidi, lemmer dagi i telliḍ, tili gma ur yemmut ara.

²¹Siis ütles Marta Jeesusele: 'Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud.

²²Lameɛna ẓriɣ ula ț-țura, ayen akk ara tessutreḍ i Ṛebbi a k-t-id-yeqbel.

²²Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes Jumalalt palud.'

²³Sidna Ɛisa yenna-yas : Gma-m a d-yuɣal ɣer tudert.

²³Jeesus ütles talle: 'Sinu vend tõuseb üles.'

²⁴Marṭa terra-yas : ?riɣ a d-yuɣal ɣer tudert ass aneggaru, ass n ḥeggu n lmegtin.

²⁴Marta ütles talle: 'Ma tean, et ta tõuseb üles ülestõusmises viimsel päeval.'

²⁵Sidna Ɛisa yenna-yas : D nekk i d ḥeggu, d nekk i ț-țudert. Win ara yesɛun laman deg-i, ad yidir ɣas ma yemmut.

²⁵Jeesus ütles talle: 'Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.

²⁶Yal amdan yeddren, yumnen yis-i, ur yețmețțat ara maḍi. Tumneḍ s wannect-agi ?

²⁶Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda?'

²⁷Marṭa tenna-yas : Umneɣ a Sidi, d kečč i d Lmasiḥ, d kečč i d Mmi-s n Ṛebbi, win akken ara d-yasen ɣer ddunit.

²⁷Marta ütles talle: 'Jah, Issand, ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes peab maailma tulema.'

²⁸Syenna, Marṭa tṛuḥ tessawel i weltma-s Meryem tenna-yas s tuffra : Sidna Ɛisa yewweḍ-ed, yebɣa a kem-iẓer.

²⁸Ja kui Marta seda oli öelnud, läks ta ja kutsus salaja oma õde Maarjat: 'Õpetaja on siin ja kutsub sind.'

²⁹Mi tesla s lexbaṛ-agi, tekker Meryem tuzzel ɣer Sidna Ɛisa.

²⁹Seda kuuldes tõusis Maarja otsekohe ja tuli tema juurde,

³⁰Yuɣ lḥal urɛad i d-yekcim ɣer taddart, mazal-it deg umkan-nni anda akken i t-temmuger Marṭa.

³⁰sest Jeesus ei olnud jõudnud külasse, vaid oli alles seal paigas, kus Marta oli talle vastu tulnud.

³¹Wid yellan țṣebbiṛen deg-s deg wexxam, mi ț-walan tekker teffeɣ s tazzla, ḍefṛen-ț, nwan ɣer u?ekka i tṛuḥ iwakken aț-țețru ɣef gma-s.

³¹Kui nüüd juudid, kes olid ta juures kodus teda lohutamas, nägid Maarjat kiiruga tõusvat ja väljuvat, järgnesid nad talle, arvates, et ta läheb hauale nutma.

³²Mi tewweḍ Meryem ɣer wemkan anda yella Sidna Ɛisa, akken kan i t-twala, teɣli ɣer iḍaṛṛen-is tenna : A Sidi, lemmer dagi i telliḍ tili gma ur yemmut ara.

³²Kui nüüd Maarja jõudis sinna, kus oli Jeesus, langes ta teda nähes ta jalge ette maha ja ütles talle: 'Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud.'

³³Mi ț-iwala tețru nețțat d wid yellan yid-es, Sidna Ɛisa ijreḥ wul-is, tergagi tasa-s.

³³Kui nüüd Jeesus nägi teda ja temaga kaasa tulnud juute nutmas, ärritus ta vaimus ja võpatas

³⁴Yenna-yasen : Anda i t-tmeḍlem ? Nutni rran-as : Eyya-d aț-țwaliḍ a Sidi.

³⁴ja ütles: 'Kuhu te olete ta pannud?' Nad ütlesid talle: 'Issand, tule ja vaata!'

³⁵Dɣa Sidna Ɛisa yețru.

³⁵Jeesus nuttis.

³⁶Mi t-walan yețru, nnan : Walit acḥal i t-iḥemmel !

³⁶Siis juudid ütlesid: 'Vaata, kuidas ta teda armastas!'

³⁷Ma d kra deg-sen qqaṛen : Nețța i d-yerran iẓri i uderɣal, ur yezmir ara ad issemneɛ Laɛẓar si lmut !

³⁷Aga mõned nende seast ütlesid: 'Kas see, kes on avanud pimeda silmad, ei oleks suutnud teha, et ka tema poleks surnud?'

³⁸Sidna Ɛisa tejreḥ tasa-s tikkelt tis snat. Mi wwḍen ɣer u?ekka yellan d lɣaṛ imedlen s yiwen wezṛu d ameqqran,

³⁸Siis Jeesus ärritus eneses taas ja tuli haua juurde. Aga see oli koobas ja kivi oli selle peal.

³⁹Sidna Ɛisa yenna : Kkset azṛu-yagi ! Marṭa weltma-s n lmegget-nni tenna : A Sidi, ṛebɛa wussan aya segmi yețwamḍel, ad yili yebda yețriḥ !

³⁹Jeesus ütles: 'Tõstke kivi ära!' Surnu õde Marta ütles talle: 'Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev.'

⁴⁰Sidna Ɛisa yerra-yas : Ur am-d-nniɣ ara ma tumneḍ aț-țwaliḍ tamanegt n Ṛebbi ?

⁴⁰Jeesus ütles talle: 'Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid, näeksid sa Jumala kirkust?'

⁴¹Kksen azṛu-nni, dɣa Sidna Ɛisa yerfed allen-is ɣer igenni yenna : Tanemmirt-ik a Baba Ṛebbi axaṭer tqebleḍ taẓallit-iw.

⁴¹Siis nad veeretasid kivi ära. Aga Jeesus tõstis silmad üles ja ütles: 'Ma tänan sind, Isa, et sa oled mind kuulnud.

⁴²Nekkini ẓriɣ tqebbleḍ-iyi daymen, lameɛna nniɣ-ed akka ɣef ddemma n wid i yi-d-yezzin dagi iwakken ad amnen belli d kečč i yi-d-iceggɛen.

⁴²Mina küll teadsin, et sa kuuled mind alati, kuid ma ütlesin seda minu ümber seisva rahvahulga pärast, et nad võiksid uskuda, et sina oled minu läkitanud.'

⁴³Imiren kan iɛeggeḍ s lǧehd yenna : A Laɛẓar, effeɣ-ed syenna !

⁴³Ja seda öelnud, hõikas ta valju häälega: 'Laatsarus, tule välja!'

⁴⁴Ataya lmegget-nni yeffeɣ-ed seg uẓekka, idaṛṛen-is d ifassen-is țțlen, udem-is iɣumm s lekfen. Sidna Ɛisa yenna i wid yellan dinna : Kkset-as lekfen, teǧǧem-t ad iṛuḥ !

⁴⁴Surnu tuli välja, jalad ja käed mähistega mähitud, ja ta silmade ümber oli seotud higirätik. Jeesus ütles neile: 'Päästke ta lahti ning laske tal minna!'

⁴⁵Aṭas seg widak-nni i d-yeddan d Meryem umnen s Sidna Ɛisa mi walan ayen yexdem.

⁴⁵Nüüd hakkasid Jeesusesse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarja juurde ja näinud, mis ta oli teinud.

⁴⁶Kra deg-sen ṛuḥen ɣer ifariziyen ṣṣawḍen-asen lexbaṛ.

⁴⁶Aga mõned neist läksid variseride juurde ja teatasid neile, mis Jeesus oli teinud.

⁴⁷Lmuqedmin imeqqranen d ifariziyen nnejmaɛen deg wexxam n ccṛeɛ, nnan : D acu ara nexdem ? Argaz-agi yexdem aṭas n lbeṛhanat,

⁴⁷Seepeale kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku Suurkohtu koosoleku ja ütlesid: 'Mis me teeme? See inimene teeb palju tunnustähti.

⁴⁸ma neǧǧa-t ad ikemmel akka, lɣaci akk ad amnen yis ; a d-asen iṛumaniyen a ɣ-hudden lǧameɛ-nneɣ ț-țmurt-nneɣ.

⁴⁸Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie pühapaiga kui ka rahva.'

⁴⁹Kayef yellan aseggas-nni d lmuqeddem ameqqran fell-asen,

⁴⁹Aga üks neist, Kaifas, kes oli tolle aasta ülempreester, ütles neile: 'Teie ei tea mitte midagi

⁵⁰yenṭeq yenna-yasen : Ur teẓrim ara belli ad yemmet axiṛ yiwen ɣef lumma wala ad yenger wegdud-nneɣ ?

⁵⁰ega mõtle, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub.'

⁵¹Ayagi mačči s ɣuṛ-es i d-yekka meɛna imi i gella d lmuqeddem ameqqran aseggas-nni. Daymi i s-d-iweḥḥa Sidi Ṛebbi belli ilaq ad immet Sidna Ɛisa ɣef wegdud.

⁵¹Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest.

⁵²Mačči kan ɣef wegdud-is ara yemmet meɛna akken ad isdukkel arraw n Ṛebbi i gemzerwaɛen di ddunit meṛṛa, a ten-yejmeɛ d yiwen wegdud.

⁵²Aga Jeesus ei pidanud surema üksnes selle rahva eest, vaid et koguda ka hajali elavaid Jumala lapsi ühtekokku.

⁵³Ass-nni dɣa i ɛewwlen ( qesden ) lmuqedmin imeqqranen ad nɣen Sidna Ɛisa.

⁵³Sellest päevast peale võtsid nad siis nõuks Jeesus ära tappa.

⁵⁴Seg wass-nni, Sidna Ɛisa yejbed iman-is ɣef lɣaci. Iṛuḥ Syenna ɣer taddart n Ifṛahim i d-yezgan ț-țama unezṛuf, yesɛedda dinna kra n wussan nețța d inelmaden is.

⁵⁴Nüüd ei käinud Jeesus enam juutide keskel avalikult, vaid läks sealt ära kõrbelähedasse paika, Efraimi-nimelisse linna ning viibis seal koos jüngritega.

⁵⁵Akken i d-iqeṛṛeb lɛid n Tfaska, aṭas n lɣaci i d-ițasen si mkul tamurt ɣer temdint n Lquds akken ad ssizedegen iman-nsen.

⁵⁵Aga juutide paasapühad olid ligi ning maalt läksid paljud üles Jeruusalemma end paasapühade jaoks puhastama.

⁵⁶Lɣaci-nni țqelliben ɣef Sidna Ɛisa, țmesteqsayen deg ufrag n lǧameɛ, qqaṛen : D acu i twalam ? A d-yas ad iɛeggeḍ ?

⁵⁶Siis nad otsisid Jeesust ja pärisid pühakojas seistes üksteiselt: 'Mis te arvate? Vaevalt ta tuleb pühadeks?'

⁵⁷Yuɣ lḥal lmuqedmin imeqqranen d ifariziyen nebhen-d nnan : Win yeẓran anda yella Ɛisa-nni, ilaq a d-yessiweḍ lexbaṛ i yiɛessasen akken a t-ṭṭfen.

⁵⁷Aga ülempreestrid ja variserid olid andnud käsu, et kui keegi peaks teadma, kus Jeesus on, siis see annaks ta üles, et nad saaksid ta vahistada.