1Sețța wussan uqbel lɛid n Tfaska, Sidna Ɛisa iṛuḥ ɣer Bitani, taddart n Laɛẓar win akken i d-yesseḥya si lmut.
1Kuus päeva enne paasapühi tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud.
2At wexxam n Laɛẓar heggan-as imensi. Marṭa tqeddec, Laɛẓar yeqqim ɣer imensi akk-d Sidna Ɛisa.
2Nad tegid siis temale seal lõunasöögi ja Marta teenis. Laatsarus oli aga üks neist, kes koos Jeesusega lauas istusid.
3Meryem teddem-ed azgen n litra n leɛṭeṛ yeṣfan ɣlayen nezzeh, tesmar-it ɣef yiḍaṛṛen n Sidna Ɛisa, tesfeḍ-iten s ucebbub-is ; axxam meṛṛa yeččuṛ d rriḥa n leɛṭeṛ-nni.
3Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast.
4Yudas n Qeṛyut, yiwen seg inelmaden-is, win akken ara t-ixedɛen inṭeq-ed yenna :
4Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles:
5Acuɣeṛ ur nezzenz ara leɛṭeṛ agi ? Lemmer nezzenz-it tili yewwi-d azal n telt meyya twiztin n lfeṭṭa ara nefṛeq i igellilen.
5'Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja raha antud vaestele?'
6Mi d-yenna annect-agi mačči d igellilen i t-iɣaḍen meɛna yebɣa ad yawi idrimen-nni, axaṭer d amakar i gella. D nețța i d amdebbeṛ ɣef yidrimen-nsen, yețțaker-iten.
6Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut.
7Dɣa Sidna Ɛisa yenna-yas : Anfet-as ! Leɛṭeṛ-agi thegga-t i wass n temḍelt-iw.
7Siis ütles Jeesus: 'Jäta naine rahule, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks.
8Igellilen a ten-tesɛum daymen gar-awen ! Ma d nekk, ur iyi-tseɛɛum ara daymen yid-wen.
8Vaeseid on ju alati teie juures, aga mind ei ole teil alati.'
9Yuɣ lḥal lɣaci slan belli Sidna Ɛisa di taddart n Bitanya i gella. Dɣa ț-țirebbaɛ i d-iṛuḥen ɣuṛ-es, mačči kan iwakken a t-ẓren nețța, meɛna bɣan ad ẓren Laɛẓar i d yesseḥya si lmut.
9Siis sai suur hulk juute teada, et Jeesus on seal, ja nad ei tulnud mitte üksnes tema pärast, vaid et näha saada ka Laatsarust, kelle ta oli surnuist üles äratanud.
10?ef wannect-a, lmuqedmin imeqqranen qesden ad nɣen ula d Laɛẓar.
10Aga ülempreestrid võtsid nõuks ka Laatsarus ära tappa,
11Axaṭer ɣef ddemma-ines aṭas n lɣaci i sen iwexxṛen uɣalen umnen s Sidna Ɛisa.
11sest tema pärast läks sinna palju juute ja hakkas Jeesusesse uskuma.
12Azekka-nni, aṭas n lɣaci i d yusan ad ɛeggden di temdint n Lquds. Slan belli Sidna Ɛisa iteddu-d ɣer temdint.
12Järgmisel päeval kuulis pühadeks kogunenud suur rahvahulk, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,
13Kksen-d tiseḍwa ( ticiṭwin ) n tezdayt, ṛuḥen a t-mmagren, țeddun țɛeggiḍen : ?usana ! Yețțubarek win i d-yusan s yisem n Sidi Ṛebbi ! Yețțubarek ugellid n wat Isṛail !
13ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis: 'Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!'
14Sidna Ɛisa yufa yiwen weɣyul d amecṭuḥ, yerkeb fell-as akken yura di tira iqedsen :
14Aga Jeesus leidis eeslisälu ning istus selle selga, nõnda nagu on kirjutatud:
15 Ur țțaggad a tamdint n Siyun, atan ugellid-im yusa-d, irkeb-ed ɣef weɣyul amecṭuḥ.
15'Ära karda, Siioni tütar! Ennäe, su kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes.'
16Imiren inelmaden is ur fhimen ara ayen ideṛṛun, lameɛna asmi i gekcem Sidna Ɛisa di tamanegt-is, mmektan-d belli ayen akk yuran fell-as yedṛa yerna yețwakemmel.
16Esialgu ta jüngrid ei mõistnud seda, aga kui Jeesus oli kirgastatud, siis tuli neile meelde, et see oli kirjutatud tema kohta ja et nad temale seda olid teinud.
17Wid akk i gḥedṛen akk-d Sidna Ɛisa asmi i gessawel i Laɛẓar a d-iffeɣ seg u?ekka mi i t-id-yesseḥya si lmut, cehden-d ɣef wayen ẓran ;
17Siis andis Jeesusest tunnistust rahvahulk, kes oli tema juures, kui ta Laatsaruse hauast välja hüüdis ja tema surnuist üles äratas.
18ɣef wannect-agi aṭas n lɣaci i d-yusan ɣuṛ-es imi slan s lbeṛhan i gexdem.
18Just seepärast rahvahulk tuligi talle vastu, et ta kuulis teda olevat teinud selle tunnustähe.
19Imi walan akkenni, ifariziyen nnan wway gar-asen : Twalam tura : ur nezmir i wacemma, lɣaci akk ttabaɛen-t !
19Variserid ütlesid nüüd üksteisele: 'Eks te näe, et te ei saavuta midagi! Vaata, kogu maailm jookseb tema järele!'
20Ger widak-nni i d-yusan ad ɛeggden di temdint n Lquds, llan kra n iyunaniyen.
20Aga nende seas, kes olid pühadeks üles tulnud Jumalat kummardama, olid mõned kreeklased.
21Iyunaniyen-agi ṛuḥen ɣer Filibus ajlili n taddart n Bitsayda, nnan-as : Nebɣa a nẓer Sidna Ɛisa !
21Need tulid Filippuse juurde, kes oli pärit Galilea Betsaidast, ja palusid teda: 'Isand, me tahame Jeesust näha.'
22Filibus ixebbeṛ Andriyus, dɣa ddukklen i sin a s-inin i Sidna Ɛisa.
22Filippus tuli ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus tulid ja ütlesid seda Jeesusele.
23Nețța yerra-yasen-d : Yewweḍ-ed lweqt i Mmi-s n bunadem ad ikcem di tmanegt-is.
23Aga Jeesus ütles neile: 'Tund on tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks.
24S tideț, nniɣ-awen : aɛeqqa n yired yeɣlin deg wakal m'ur yemmut ara ad iqqim weḥd-es, lameɛna ma yemmut ad yefti, a d-yefk aṭas n iɛeqqayen.
24Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.
25Win yețḥadaren ɣef tudert-is ad as-tṛuḥ, ma d win ur nețḥebbiṛ ara fell-as di ddunit-agi a ț-yaf i tudert n dayem.
25Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.
26Win yebɣan ad iqdec fell-i, a yi-d-yetbeɛ. Anda bɣuɣ iliɣ, aqeddac-iw ad yili yid-i. Win iqeddcen fell-i, Ṛebbi a t-iɛuzz.
26Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija. Kes iganes mind teenib, seda austab mu Isa.
27Atan tura ul-iw yetḥeyyeṛ ; d acu ara d-iniɣ ? A Baba sellek-iyi si teswiɛt-agi ? Nekk ẓriɣ ɣef teswiɛt agi i d-usiɣ iwakken a ț-qableɣ !
27Nüüd on mu hing ehmunud. Ja mida ma ütlen? Kas ma pean ütlema: Isa, päästa mind sellest tunnist? Kuid ma olen juba astunud sellesse tundi.
28A Baba, sbeggen-ed tamanegt-ik ! Dɣa tenṭeq-ed yiwet n taɣect seg igenni, tenna-d : Sbeggneɣ-d yakan tamanegt-iw yerna mazal a ț-id-sbeggneɣ.
28Isa, kirgasta oma nime!' Siis tuli hääl taevast: 'Ma olen kirgastanud ja kirgastan veel.'
29Wid yuɣ lḥal dinna slan i ṣṣut nni, ɣilen d ṛɛud. Wiyaḍ qqaṛen d lmalayekkat i s-d yemmeslayen.
29Rahvahulk, kes seisis ja kuulis, arvas, et kõu müristas; aga teised ütlesid: 'Ingel rääkis temaga.'
30Sidna Ɛisa yenna-yasen : Mačči ɣuṛ-i i d-tenṭeq taɣect agi, tenṭeq-ed ɣuṛ-wen.
30Jeesus kostis: 'See hääl ei sündinud minu, vaid teie pärast.
31Tura ara yedṛu lḥisab n ddunit. Tura ara yețwaqceɛ umesbaṭli n ddunit-a.
31Nüüd käib kohus selle maailma üle, nüüd kihutatakse välja selle maailma vürst.
32Ma d nekk m'ara țwarefdeɣ sennig lqaɛa, a d-awiɣ imdanen meṛṛa ɣuṛ-i.
32Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.'
33S imeslayen-agi, Sidna Ɛisa yebɣa a d-isbeggen amek ara yemmet.
33Aga seda ta ütles, et viidata, millist surma tal tuleb surra.
34Lɣaci nnan-as : Ccariɛa tenna-d belli Lmasiḥ ad yidir i dayem. Amek i d-tenniḍ « Mmi-s n bunadem ilaq ad yețwarfed sennig lqaɛa » ? Ini-yaɣ-d ihi anwa i d Mmi-s n bunadem ?
34Rahvahulk vastas siis talle: 'Meie oleme Seadusest kuulnud, et Messias jääb igavesti. Kuidas sina siis ütled, et Inimese Poega peab ülendatama? Kes see Inimese Poeg on?'
35Sidna Ɛisa yenna-yasen : Tafat mazal-iț gar-awen i kra n lweqt kan, lḥut skud tella uqbel a kkun-iṭṭef ṭṭlam, axaṭer win ileḥḥun di ṭṭlam ur yeẓri ara anda iteddu.
35Jeesus ütles neile: 'Valgus on veel pisut aega teie seas. Käige, kuni teil valgus on, et teid ei tabaks pimedus. Kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ta läheb.
36Skud tesɛam tafat, amnet yis akken aț-țuɣalem d arraw n tafat. Mi d-yenna imeslayen-agi, Sidna Ɛisa iḍeṛṛef iman-is anda ulac lɣaci.
36Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.' Seda rääkis Jeesus ning lahkus ja peitis enda nende eest.
37?as akken aṭas n lbeṛhanat i gexdem Sidna Ɛisa zdat-sen, nutni ugin ad amnen.
37Ehkki Jeesus oli nende silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse,
38S wakka i gețwakemmel wayen i d-yenna nnbi Iceɛya : A Ṛebbi, anwa i gumnen s wayen i d-nbecceṛ, iwumi i d-tețwabeggen tezmert-ik ?
38et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud: 'Issand, kes on uskunud meie kuulutatut? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?'
39Acuɣeṛ ugin ad amnen ? D nnbi Iceɛya i d-yennan daɣen :
39Seepärast nad ei suutnud uskuda, et Jesaja oli veel öelnud:
40 Ṛebbi yesderɣel-iten , yesɣeṛ ulawen-nsen, daymi allen-nsen ur țwalint ara, lefhama-nsen teqfel , ugin a d-uɣalen ɣer webrid, a kken a ten-sseḥluɣ.
40'Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid.'
41Nnbi Iceɛya yenna-d ayagi ɣef Sidna Ɛisa mi gwala tamanegt-is.
41Seda ütles Jesaja, sest ta nägi Jeesuse kirkust ning rääkis temast.
42Ula seg imeqqranen n wat Isṛail aṭas i gumnen yis ; lameɛna ɣef ddemma n ifariziyen, ur bɣin ara a d-sbeggnen liman-nsen, axaṭer uggaden a ten-sṭixxṛen si lǧameɛ.
42Siiski uskus ka palju ülemaid temasse, kuid nad ei tunnistanud seda variseride pärast, et neid ei heidetaks kogudusest välja,
43ḥemmlen ad sɛun ccan ɣer yemdanen wala ɣer Ṛebbi.
43sest nad eelistasid inimeste tunnustust Jumala tunnustusele.
44Sidna Ɛisa yessaɛli taɣect-is yenna : Win yesɛan laman deg-i mačči yis-i kan i gumen, meɛna yumen ula s win i yi-d-iceggɛen.
44Aga Jeesus hüüdis valjusti: 'Kes minusse usub, see ei usu minusse, vaid temasse, kes minu on saatnud,
45Win i yi iwalan, iwala win i yi-d-iceggɛen.
45ja kes mind näeb, see näeb teda, kes minu on saatnud.
46Nekk usiɣ-ed ț-țafat ɣer ddunit, kra n win yumnen yis-i, ur yețɣimi ara di ṭṭlam.
46Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse.
47Win yeslan i wawal-iw ur nexdim ara ayen i d-nniɣ mačči d nekk ara t-iḥasben, axaṭer ur d-usiɣ ara akken ad ḥasbeɣ ddunit, meɛna usiɣ-ed a ț-sellkeɣ.
47Ja kes iganes mu sõnu kuuleb ega pea neist kinni, selle üle ei mõista mina kohut, sest ma ei ole tulnud maailma üle kohut mõistma, vaid maailma päästma.
48Kra n win i yi-ḥeqṛen ur neḥsib ara imeslayen-iw, ițțuḥaseb yakan : d awal-agi i d-nniɣ ara t-iḥasben ass aneggaru.
48Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval,
49Imeslayen-agi mačči s ɣuṛ-i i d-kkan : Baba i yi-d-iceggɛen, d nețța i yi-d-yefkan ayen i glaqen a t-id-iniɣ d wayen ara slemdeɣ.
49sest mina ei ole rääkinud iseenesest, vaid Isa, kes on minu saatnud, on andnud mulle käsu, mida ma pean ütlema ja mida ma pean rääkima.
50Daymi nniɣ-awen : aselmed ɣef i yi-d-iweṣṣa Baba ț-țudert n dayem. Nekk sselmadeɣ kan ayen i yi-d-yenna Baba.
50Ja ma tean, et tema käsk on igavene elu. Mida mina räägin, seda ma räägin nõnda, nagu Isa mulle on öelnud.'