1Yiwen wass, Sidna Ɛisa yețẓalla deg yiwen wemkan. Mi gfukk, yiwen seg yinelmaden-is yenna-yas : A Sidi, selmed-aɣ amek ara neẓẓal akken yesselmed Yeḥya i yinelmaden-is.
1Ja sündis, kui Jeesus oli ühes paigas palvetamas, et kohe, kui ta oli lõpetanud, ütles üks ta jüngreid talle: 'Issand, õpeta meidki palvetama, nõnda nagu Johannes õpetas oma jüngreid!'
2Yenna-yasen : M'ara tẓallem, init : A Baba Ṛebbi, isem-ik ad ițwaqeddes, lḥekma n tgeldit-ik a d-tas.
2Aga tema ütles neile: 'Kui te palvetate, siis ütelge: Isa! Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu!
3Yal ass efk-aɣ-d aɣṛum-nneɣ.
3Meie igapäevast leiba anna meile päevast päeva,
4Semmeḥ-aɣ ddnubat-nneɣ akken i nețsamaḥ ula d nukkni i wid i ɣ-ixedmen cceṛ, ur aɣ-țaǧǧa ara a neɣli deg wujeṛṛeb.
4ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kes on meile võlgu! Ja ära lase meid sattuda kiusatusse!'
5Yenna-yasen daɣen : Ma yella yiwen deg-wen yesɛa aḥbib, iṛuḥ ɣuṛ-es di țnaṣfa n yiḍ a s-yini : « Ay aḥbib ṛḍel-iyi-d tlata teḥbulin n weɣṛum ,
5Ja Jeesus ütles neile: 'Kui kellelgi teie seast oleks sõber ja see tuleks südaöösel ta juurde ja ütleks talle: 'Sõber, laena mulle kolm leiba,
6atan yusa-yi-d yiwen weḥbib i geṭṭef webrid, ur sɛiɣ d acu ara s-d-sserseɣ. »
6sest mu sõber on rännakul tulnud mu juurde ja mul ei ole midagi talle pakkuda!',
7Ma yerra-yas-d si zdaxel n wexxam : « Ur iyi-țɛețțib ara, tawwurt tsekkeṛ, nekk d warraw-iw aql-aɣ neṭṭes, ur zmireɣ ara a d-kkreɣ iwakken a k-d-fkeɣ aɣṛum. »
7kas saaks ta toast vastata: 'Ära tüüta mind, uks on juba lukus ja ma olen koos lastega voodis, ma ei saa üles tõusta sulle andma!'?
8A wen-d-iniɣ : ma yeɛdez ur yebɣi ara a d-yekker ɣuṛ-es ɣas akken d aḥbib-is, a d-ikker a s-d-yefk ayen akk i s-issuter axaṭer yusa-d ɣuṛ es di țnaṣfa n yiḍ yeṛṛez-as aqeṛṛuy-is.
8Ma ütlen teile, kui ta ka ei tõuse teisele leiba andma sõpruse pärast, siis ta teeb seda ometi tema järelejätmatu pealekäimise pärast, kui ta kord juba on üles äratatud, ja annab talle, niipalju kui tal vaja.
9Ma d nekk nniɣ-awen : ssutret a wen-d-ițunefk, qellbet aț-țafem, sqerbebbet di tewwurt a wen-d-ldin.
9Ka mina ütlen teile: Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,
10Axaṭer kra n win yessuturen a s-d ițunefk, win ițqelliben ad yaf, win yesṭebṭuben a s-d-ldin tawwurt.
10sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse!
11Anwa deg-wen ara yefken i mmi-s adɣaɣ ma yessuter-as aɣṛum ? Neɣ a s-yefk azrem ma yessuter-as aslem ?
11Aga missugune isa teie seast, kellelt poeg palub kala, annaks talle kala asemel mao?
12Neɣ ma yessuter-as tamellalt a s-yefk tiɣirdemt ?
12Või kui ta palub muna, annaks talle skorpioni?
13Ma yella kunwi yellan d imcumen tessnem aț-țefkem ayen yelhan i warraw-nwen, amek Baba-twen yellan deg igenni ur d-ițțak ara Ṛṛuḥ iqedsen i wid i s-t-issuturen ?
13Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!'
14Yiwen wass ikker Sidna Ɛisa yessuffeɣ lǧen yesgugmen yiwen wergaz. Mi t-iffeɣ lǧen, argaz-nni yebda iheddeṛ ; lɣaci meṛṛa wehmen.
14Ja kord ajas ta välja kurja vaimu; see oli keeletu. Ja sündis, et kui kuri vaim oli välja läinud, hakkas keeletu inimene rääkima, ja rahvahulgad panid seda imeks.
15Lameɛna kra deg-sen nnan : « D Balzabul iḥekmen ɣef leǧnun i s-yefkan tazmert akken a ten issuffeɣ. »
15Aga mõned nende seast ütlesid: 'Ta kihutab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema Peltsebuli abil.'
16Kra nniḍen bɣan a t-jeṛṛben, ssutren-as yiwen n lbeṛhan ara d-yasen seg yigenni.
16Teised aga nõudsid kiusates tema käest tunnustähte taevast.
17Sidna Ɛisa yessnen ixemmimen-nsen yenna yasen : Yal tagelda i deg ara țnaɣen imezdaɣ-is wway gar-asen tețțeddu ɣer nnger, ixxamen-is ad ɣlin.
17Jeesus aga, teades nende mõtteid, ütles neile: 'Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse, ja koda langeb koja peale.
18Ma yella Cciṭan yețnaɣ d yiman-is amek ara tdum tgelda-s ? Teqqaṛem s Balzabul i ssufuɣeɣ leǧnun !
18Aga kui saatangi on omavahelises riius lõhenenud, kuidas siis tema kuningriik saab püsida? Te ju ütlete, et mina ajavat kurje vaime välja Peltsebuli abil.
19Ma yella nekk s Balzabul i ten-ssufuɣeɣ, anwa ihi i sen-ițțaken tazmert i yinelmaden-nwen iwakken a ten-ssuffuɣen ? Daymi d nutni ara kkun-iḥasben.
19Aga kui mina ajan kurje vaime välja Peltsebuli abil, kelle abil siis ajavad neid välja teie pojad? Järelikult saavad nendest teile kohtumõistjad.
20Lameɛna ma yella s ufus n Ṛebbi i ten-ssuffuɣeɣ, ațan ihi tageldit n Ṛebbi tewweḍ-ed ɣuṛ-wen.
20Aga kui mina Jumala sõrmega ajan kurje vaime välja, siis on Jumala riik jõudnud teie juurde.
21Argaz iǧehden yesɛan leslaḥ, ițɛassan ɣef wexxam-is, ṛṛezq-is ad yili di laman.
21Kui tugev relvastatud vägimees valvab oma elamut, siis ta vara on rahus.
22Ma yusa-d ɣuṛ-es yiwen iǧehden akteṛ-is iɣleb-it, a s-ikkes leslaḥ ɣef wacu yețkel, ad yernu ad ifṛeq i wiyaḍ ayen akk yesɛa.
22Aga kui temast tugevam tuleb ta kallale ja võidab tema, siis võtab ta ära tema sõjavarustuse, mille peale ta lootis, ja jagab laiali temalt saadud saagi.
23Win ur nelli ara yid-i, d axṣim-iw ; win ur njemmeɛ ara yid-i, yețḍeggiɛ.
23Kes ei ole minuga, see on minu vastu, kes ei kogu minuga, see pillab.
24M'ara yeffeɣ uṛuḥani seg yiwen wergaz, ad iṛuḥ ɣer yimukan yexlan akken ad iqelleb ɣef ṛṛaḥa. M'ur yufi ara, ad yini : « ad uɣaleɣ ɣer tnezduɣt-iw ansi i d-ffɣeɣ. »
24Kui rüve vaim on inimesest välja läinud, käib ta põuaseid paiku pidi hingamist otsides ega leia seda. Siis ta ütleb: 'Ma pöördun tagasi oma majja, kust ma välja läksin.'
25M'ara yaweḍ ɣer tnezduɣt-nni, a ț-yaf zeddiget, tqeɛɛed ;
25Ja tulles leiab ta selle pühitud ja ehitud olevat.
26imiren ad iṛuḥ a d-yawi sebɛa yiṛuḥaniyen nniḍen iweɛṛen akteṛ-is, ad kecmen ad zedɣen deg-s ; s wakka lḥala n wergaz-nni aț-țenṭeṛ akteṛ n tikkelt tamezwarut.
26Siis ta läheb ja võtab kaasa teist seitse vaimu, kes on kurjemad temast endast, ja nad tulevad ning asuvad sinna elama, ja selle inimese viimane lugu läheb halvemaks kui esimene.'
27Mi d-yenna Sidna Ɛisa ayagi, yiwet n tmeṭṭut tenṭeq-ed s ṣṣut ɛlayen si ger n lɣaci tenna-yas : ?-țaseɛdit tmeṭṭut i k-id-yurwen, i k-issuṭṭḍen !
27Sündis aga, et kui Jeesus seda kõike rääkis, tõstis üks naine rahva hulgast häält ja ütles talle: 'Õnnis on ihu, mis sind on kandnud, ja rinnad, mida sa oled imenud!'
28Lameɛna nețța yerra-yas : Iseɛdiyen, d wid ismeḥsisen i wawal n Ṛebbi, yerna ḥerzen-t.
28Aga tema ütles: 'Jah, õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad.'
29Mi d-innejmaɛ ɣuṛ-es waṭas n lɣaci, Sidna Ɛisa yekker yenna-yasen : Lǧil-agi d lǧil amcum, yessutur lbeṛhan ! Ur as-d-ițunefkay ara lbeṛhan anagar win n nnbi Yunes !
29Kui aga rahvahulki murdu kokku tuli, hakkas Jeesus kõnelema: 'See sugupõlv on paha sugupõlv, ta nõuab tunnustähte, ja talle ei anta muud kui Joona tunnustäht,
30Axaṭer akken yella nnbi Yunes d lbeṛhan i yimezdaɣ n temdint n Ninebi, ara yili Mmi-s n bunadem d lbeṛhan i lǧil-agi.
30sest nii nagu Joona sai tunnustäheks Niineve rahvale, nii peab ka Inimese Poeg olema sellele sugupõlvele.
31Ass n lḥisab tagellit n tmurt n usammer a d-tekker ɣer yemdanen n lǧil-agi a ten-tesseḍlem imi nețțat tusa-d seg yixef n ddunit iwakken aț-țsel i tmusni n ugellid Sliman. Atah yella gar-awen win yugaren agellid Sliman !
31Lõunamaa kuninganna tõuseb üles kohtupäeval koos selle sugupõlve meestega ja mõistab nad süüdi, sest tema tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust, ja vaata, siin on rohkem kui Saalomon.
32Ass n lḥisab a d-kkren daɣen imezdaɣ n temdint n Ninebi ɣer lǧil-agi a ten-sḍelmen, axaṭer nutni uɣalen-d ɣer webrid mi sen-ibecceṛ nnbi Yunes. Kunwi tesɛam dagi gar-awen win yugaren nnbi Yunes !
32Niineve mehed tõusevad üles kohtupäeval koos selle sugupõlvega ja mõistavad ta süüdi, sest nemad parandasid meelt Joona jutluse peale, ja vaata, siin on rohkem kui Joona.
33Yiwen ur iceɛɛel taftilt iwakken a ț-iffer neɣ akken a ț-iɣumm s lḥila, lameɛna a ț-issers ɣef lmeṣbeḥ iwakken kra n win ara d-ikecmen ad iwali tafat.
33Keegi, kes on süüdanud lambi, ei pane seda peitu ega vaka alla, vaid lambijalale, et sisseastujad näeksid valgust.
34Tiṭ ț-țaftilt n wemdan. Ma yella tiṭ-ik tṣeḥḥa aț-țiliḍ di tafat, meɛna ma tedderɣel aț-țiliḍ di ṭṭlam.
34Su silm on ihu lamp. Kui sinu silm on selge, siis on ka kogu su ihu valgust täis, kui ta on aga haige, siis on ka su ihus pimedus.
35?ader ihi aț-țuɣal tafat yellan deg-k d ṭṭlam.
35Hoolitse siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!
36Ma telliḍ di tafat s lekmal-ik, ur yețțili ara deg-k ṭṭlam, aț-țiliḍ di tafat am teftilt m'ara d-cceɛceɛ fell-ak.
36Kui nüüd kogu sinu ihu on valgust täis, see tähendab, et temas sugugi ei ole pimedust, siis on ta tervenisti valgust täis nagu siis, kui lamp sind valgustaks oma säraga.'
37Mi gfukk Sidna Ɛisa ameslay, iɛreḍ-it yiwen wufarizi ɣeṛ imensi.
37Jeesuse rääkimise aegu palus keegi variser teda enese juurde lõunale. Jeesus läks sisse ja istus maha.
38Afarizi-nni yewhem mi gwala Sidna Ɛisa ur issared ara uqbel ad yečč, akken tella di lɛadda-nsen.
38Variser imestas, et ta enne lõunasööki käsi ei pesnud.
39Sidna Ɛisa yenna-yas : Kunwi s yifariziyen tessiridem taqbuct d uḍebṣi s wufella kan ma zdaxel n wulawen teččuṛem d ṭṭmeɛ akk-d ddɣel.
39Aga Issand ütles talle: 'Teie, variserid, puhastate nüüd karika ja vaagna küll väljastpoolt, teie sisemus aga on täis rüüstet ja kurjust.
40A wid iɣeflen ! Eɛni win i d ixelqen ayen yellan s wufella, mačči d nețța i d-ixelqen ayen n daxel ?
40Te mõistmatud, eks see, kes on teinud välispidise, ole teinud ka seespidise?
41Fket lweɛda s wulawen-nwen, imiren kullec ad awen-yeṣfu.
41Ent andke seesolev halastusanniks, ja vaata, siis on teile kõik puhas!
42A nnger-nwen ay ifariziyen ! Kunwi yețɛecciṛen nneɛneɛ d uwermi d wayen i d-ițemɣayen di tebḥirt, ma d lḥeqq d leḥmala n Sidi Ṛebbi tețțarram-ten ɣer deffir ; d annect-agi i gezwaren mbla ma tețțum ayen nniḍen.
42Kuid häda teile, variserid, et te maksate kümnist mündist ja ruudist ja igast aedviljast, aga lähete mööda kohusest ja Jumala armastusest! Neid asju tuleb teha, kuid teisi ei tohi jätta hooletusse.
43A nnger-nwen ay ifariziyen ! Tḥemmlem imukan imezwura di leǧwameɛ, tḥemmlem ad țsellimen fell-awen yemdanen deg iberdan.
43Häda teile, variserid, et te armastate esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel!
44A nnger-nwen, kunwi yecban iẓekwan i gɣumm wakal, ur d-nețban ara, ɛeffsen-ten yemdanen ur d-wwin s lexbaṛ.
44Häda teile, et te olete nagu tähistamata hauad, ja inimesed, kes kõnnivad nende peal, ei teagi!'
45Yenṭeq yiwen lɛalem n ccariɛa, yenna-yas : A Sidi, atan tregmeḍ-aɣ ula d nukkni s wayen i d-tenniḍ akka !
45Aga keegi seadusetundja kostis Jeesusele: 'Õpetaja, seda öeldes sa solvad ka meid.'
46Sidna Ɛisa yerra-yas : A nnger-nwen ula d kunwi a lɛulama n ccariɛa ! Tețɛebbim i wiyaḍ tiɛekkmin ẓẓayen, ma d kunwi ur tent-tețnalem ara ula s yiwen uḍaḍ.
46Tema aga ütles: 'Häda ka teile, seadusetundjad, sest te koormate inimesi vaevukantavate koormatega, ise ei pane aga neile koormaile sõrmeotsagi külge!
47A tawaɣit-nwen ! Lejdud-nwen nɣan lenbiya, kunwi tbennum-asen iẓekwan.
47Häda teile, sest te ehitate prohvetitele hauamärke, teie isad on nad aga tapnud!
48S wakka i d-tesbegnem belli tqeblem ayen i xedmen yerna tețkemmilem di tikli-nsen ; axaṭer nutni nɣan-ten, kunwi tbennum-asen iẓekwan.
48Niisiis, te ise tunnistate, et olete oma isade tegude poolt, sest nemad tapsid nad ära, aga teie ehitate nende hauamärke.
49?ef wayagi Sidi Ṛebbi yeẓran kullec yenna : a sen-ceggɛeɣ lenbiya d ṛṛusul, kra a ten-nɣen kra a ten qehṛen.
49Seepärast ütleb ka Jumala tarkus: Ma läkitan nende juurde prohveteid ja apostleid, ja nad kiusavad neid taga ja tapavad neist mõned,
50Daymi lǧil-agi ad ițțuḥaseb ɣef tazzla n yidammen n lenbiya seg wasmi i d-texleq ddunit ;
50et sellelt sugupõlvelt nõutaks kätte kõigi prohvetite veri, mis on valatud maailma rajamisest peale,
51seg yidammen n Habil mmi-s n Adem armi d idammen n Zakarya i nɣan ger udekkan n iseflawen d lǧameɛ iqedsen. Lǧil-agi ad ițțuḥaseb ɣef ayagi meṛṛa.
51Aabeli verest kuni Sakarja vereni, kes hukati altari ja jumalakoja vahel. Jah, ma ütlen teile, see nõutakse kätte sellelt sugupõlvelt!
52A tawaɣit-nwen a lɛulama n ccariɛa ! Teṭṭfem tasaruț n tmusni, ur tekcimem kunwi, ur teǧǧim ad kecmen wid yebɣan.
52Häda teile, seadusetundjaile, sest te olete ära võtnud tunnetuse võtme; ise te ei ole sisse läinud, ent olete takistanud sisseminejaid!'
53Mi geffeɣ Sidna Ɛisa, lɛulama n ccariɛa d ifariziyen ḥeṛsen-t iwakken a d-immeslay ɣef waṭas n tɣawsiwin nniḍen,
53Ja kui Jeesus oli majast väljunud, said kirjatundjad ja variserid väga vihaseks ja hakkasid teda sõnast püüdma paljude asjade pärast,
54țqelliben amek ara t-id-sseɣlin deg wawal.
54varitsedes teda, et midagi kätte saada tema suust.