1Di teswiɛt-nni kan, lɣaci yennejmaɛ-ed s luluf armi țemyeɛfasen. Sidna Ɛisa yenna i yinelmaden-is : ?adret iman-nwen ɣef temtunt ( iɣes ) n yifariziyen, axaṭer d at sin wudmawen.
1Sel ajal, kui rahvast oli kokku tulnud tuhandete kaupa, nii et üksteist tallati, hakkas Jeesus rääkima esmalt oma jüngritele: 'Hoidke end variseride haputaigna, see tähendab silmakirjalikkuse eest!
2Kra n wayen iɣummen a d-iban, kra n wayen yeffren ad yemẓer.
2Ei ole midagi varjatut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saadaks teada.
3Ayen i thedṛem di ṭṭlam a t-slen di tafat, ayen i tennam ɣer umeẓẓuɣ di texxamt ad ițțuberreḥ deg yizenqan.
3Seepärast kõik, mida te ütlete pimedas, saab kuuldavaks valges, ja mida te üksteisele kõrva sosistate kambrites, seda kuulutatakse katustelt.
4A wen-d-iniɣ i kunwi yellan d iḥbiben-iw : ur țțagadet ara wid ineqqen lǧețța, sennig lmut ur zmiren ad xedmen acemma nniḍen.
4Teile aga, oma sõpradele, ma ütlen: Ärge kartke neid, kes ihu tapavad ja pärast seda ei saa midagi rohkemat teha!
5A wen-d-iniɣ anwa i glaq aț- țaaggadem : aggadet win izemren a kkun-ikkes si ddunit yerna a kkun-iḍeggeṛ ɣer ǧahennama. Atan nniɣ-awen-t-id, d nețța i glaq aț- țaggadem.
5Ma näitan teile, keda teil tuleb karta: kartke teda, kellel on meelevald pärast tapmist heita põrgusse! Jah, ma ütlen teile, teda kartke!
6D acu i swan xemsa iẓiwcen ? Anaɣ sin iṣurdiyen kan ! Lameɛna Sidi Ṛebbi ur itețțu ula d yiwen deg-sen.
6Eks müüda viis varblast kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees.
7Ula d anẓaden n iqeṛṛay-nwen țwaḥesben yiwen yiwen. Ur țțagadet ara ihi, teswam akteṛ n iẓiwcen.
7Isegi teie juuksekarvad on kõik ära loetud. Ärge kartke, te olete enam väärt kui hulk varblasi!
8A wen-d-iniɣ : kra n win ara d-icehden zdat yemdanen belli yumen yis-i, Mmi-s n bunadem ur t-inekkeṛ ara zdat lmalayekkat,
8Aga ma ütlen teile, igaüht, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees,
9ma d win ara yi-nekṛen zdat yemdanen, ula d nekk a t-nekkṛeɣ zdat lmalayekkat n Ṛebbi.
9aga see, kes minu ära salgab inimeste ees, salatakse ära Jumala inglite ees.
10Kra n win ara yewten di Mmi-s n bunadem a s-ițusemmeḥ, ma d win ara iregmen Ṛṛuḥ iqedsen ulac fell-as ssmaḥ.
10Igaüks, kes ütleb midagi Inimese Poja kohta, võib saada andeks, aga kes teotab Püha Vaimu, sellele ei anta andeks.
11M'ara kkun-awin ad ḥekmen fell-awen di leǧwameɛ zdat lecyux d lḥekkam, ur țxemmimet ara amek ara tsellkem iman-nwen neɣ ɣef wayen ara d-tinim,
11Aga kui teid viiakse sünagoogidesse ja ülemate ja võimumeeste ette, ärge siis muretsege, kuidas või mida enese eest kosta või mida öelda,
12axaṭer d Ṛṛuḥ iqedsen ara wen-d-ifken di teswiɛt-nni ayen ilaqen a t-id-tinim.
12sest selsamal tunnil õpetab Püha Vaim teile, mida te peate ütlema.'
13Yiwen wergaz inṭeq-ed si ger n lɣaci yenna i Sidna Ɛisa : A Sidi, ini-yas i gma ad ibḍu yid-i lweṛt i d-iǧǧa baba-tneɣ.
13Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: 'Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!'
14Sidna Ɛisa yerra-yas : Ay argaz, anwa i yi-sbedden iwakken ad bḍuɣ gar-awen ?
14Jeesus ütles talle: 'Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumõistjaks või jagajaks?'
15Dɣa yenna i lɣaci : ?adret iman-nwen ɣef ṭṭmeɛ imi tudert n wemdan ur d-tekki ara seg wayen yesɛa ɣas akken di rrbeḥ ameqqran i gella.
15Ja ta ütles neile: 'Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!'
16Imiren yewwi-yasen-d lemtel agi : Yiwen umeṛkanti, yesɛa tamurt tefka-d aṭas n lɣella.
16Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: 'Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud.
17Ixemmem deg iman-is, yenna : « amek ara xedmeɣ imi ur sɛiɣ ara amkan anda ara jemɛeɣ leṛẓaq-iw ?
17Ja ta arutas endamisi: 'Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma vilja koguda.'
18Ad huddeɣ ikuffan-iw, ad bnuɣ wiyaḍ d imeqqranen iwakken ad jemɛeɣ irden-iw d leṛẓaq-iw meṛṛa.
18Ja ta ütles: 'Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara
19Imiren ad iniɣ i yiman-iw : « atan tesxezneḍ leṛẓaq i waṭas n iseggasen ; steɛfu tura, ečč, sew tezhuḍ. »
19ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!'
20Lameɛna Sidi Ṛebbi yenna yas-d : « a win iɣeflen ! Iḍ-agi ad a k-ddmeɣ ṛṛuḥ-ik ! Ayen meṛṛa i tjemɛeḍ, iwumi ara d-yeqqim ? »
20Aga Jumal ütles talle: 'Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?'
21Akka i tdeṛṛu d win ijemɛen leṛẓaq i yiman-is, wala ad ixdem ɣef laxeṛt-is, ad yili d ameṛkanti ɣer Ṛebbi.
21Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.'
22Sidna Ɛisa yenna daɣen i yinelmaden-is : ?ef wayagi i wen-d-qqaṛeɣ ur țḥebbiṛet ara ɣef tudert-nwen, ɣef wayen ara teččem d wayen ara telsem.
22Aga Jeesus ütles jüngritele: 'Seepärast ma ütlen teile, ärge muretsege elu pärast, mida süüa, ega ihu pärast, millega rõivastuda,
23Axaṭer tudert-nwen tugar lqut, lǧețța-nwen tugar llebsa.
23sest elu on enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas.
24Walit tigerfiwin , ur zerrɛent ur meggrent , ur sɛint akufi ur sɛint acbayli meɛna Sidi Ṛebbi ițɛeyyic itent. Acḥal teswam akteṛ n yefṛax n igenni !
24Vaadake kaarnaid - nad ei külva ega lõika, neil ei ole varakambrit ega aita, ning Jumal toidab neid. Kui palju enamat väärt olete teie lindudest!
25Anwa deg-wen i gzemren s uḥebbeṛ ad yessiɣzef leɛmeṛ-is ula s yiwen n wass ?
25Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elueale küünra lisada?
26Imi ur tezmirem ara i tɣawsiwin timecṭuḥin, acuɣeṛ i tețḥebbiṛem ɣef wayen nniḍen ?
26Kui te nüüd kõige vähematki ei suuda, mis te siis muu pärast muretsete?
27Walit amek gemmun ijeǧǧigen n lexla ! Ur țellmen ur ẓeṭṭen ! Atan qqaṛeɣ-awen : ula d agellid Sliman s yiman-is di ccan-is, ur yelsi am yiwen seg yijeǧǧigen-agi.
27Vaadake lilli, kuidas nad ei ketra ega koo, aga ma ütlen teile, isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud kui igaüks neist.
28Ma yella Sidi Ṛebbi yeslusu akka leḥcic yellan ass-agi di lexla, azekka ad iṛeɣ di tmes, amek ur kkun-islusu ara kunwi, ay imdanen ixuṣṣen di liman !
28Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, kui palju enam teid, te nõdrausulised!
29Ur țḥebbiṛet ara ihi ! Ur țqellibet ara ɣef wayen ara teččem d wayen ara teswem,
29Ja teiegi ärge küsige, mida süüa või mida juua, ja ärge olge kärsitud,
30axaṭer d imdanen ur nețțamen ara s Ṛebbi i gețqelliben ɣef wayagi meṛṛa. Baba-twen yellan deg yigenwan yeẓra ayen teḥwaǧem.
30sest kõike seda taotlevad maailma rahvad. Teie Isa ju teab, et te seda vajate.
31Qellbet axiṛ ɣef tgeldit n Ṛebbi, ayen nniḍen meṛṛa d nețța ara wen-t-id ifken.
31Pigem otsige tema kuningriiki, siis antakse kõik see teile pealegi!
32Ur țțagad ara a taqeḍɛit illan tamecṭuḥt, axaṭer iɛǧeb-as i Baba Ṛebbi a wen-d-yefk tageldit-is.
32Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!
33Zzenzet ayen tesɛam, tsedqem-t. Heggit i yiman-nwen deg yigenwan agerruj ur nkeffu, ur nrekku, dinna ulac imakaren ara t-yakren, ulac ibeɛɛac ara t-iččen.
33Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas,
34Axaṭer anda yella ugerruj-ik, dinna ara yili wul-ik.
34sest kus on teie aare, seal on ka teie süda.
35Heggit iman-nwen, ɛiwzet, beggset ɣef yiman-nwen tceɛlem tiftilin-nwen !
35Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu
36Ilit am wid yețṛaǧun amɛellem nsen ara d-yuɣalen si tmeɣṛa ; akken kan ara d-yesqeṛbeb a s-ldin tawwurt.
36ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada.
37Amarezg n yiqeddacen-agi ara d-yaf wemɛellem-nsen ɛawzen. A wen-d iniɣ tideț, ad ibeddel llebsa, a ten isɣim ɣer ṭṭabla iwakken a sen-yefk ad ččen.
37Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamas. Tõesti, ma ütlen teile, ta vöötab oma riided ja paneb nad lauda istuma ning tuleb ja teenib neid.
38Ma yewweḍ-ed di țnaṣfa n yiḍ neɣ akteṛ, amarezg-nsen ma yufa-ten-id mazal țṛaǧun-t !
38Ja kui ta tuleks ka teisel või kolmandal öövalvekorral ja leiaks nad nõnda - õndsad on need!
39Fehmet ayagi : lemmer yeẓra bab n wexxam lweqt i deg ara d-yas umakar, tili a t-iɛass ur t-ițțaǧa ara ad ikcem axxam-is.
39Küllap te mõistate, et kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, siis ta ei laseks oma kotta sisse murda.
40Heggit iman-nwen ula d kunwi imi di lweqt i ɣef ur tebnim (tedmim) ara a d-yas Mmi-s n bunadem.
40Ka teie olge valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!'
41Buṭrus inṭeq yenna-yas : A Sidi, i nukkni iwumi d-tenniḍ lemtel-agi neɣ i lɣaci meṛṛa ?
41Aga Peetrus küsis: 'Issand, kas sa räägid selle tähendamissõna meile või kõikidele?'
42Sidna Ɛisa yerra-yas : Anwa i d lewkil iḥeṛcen i ɣef yella lețkal, ara iwekkel bab n wexxam ɣef wayla-s, iwakken ad ifṛeq i yiqeddacen amur-nsen n yirden di lweqt ilaqen ?
42Ja Issand ütles: 'Kes küll on ustav ja arukas majapidaja, kelle isand seab oma pererahva üle neile parajal ajal andma määratud moona?
43Amarezg n wuqeddac agi ara d-yaf bab-is ibedd ɣer cceɣl-is !
43Õnnis on see teener, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat.
44A wen-d-iniɣ tideț, a t iwekkel ɣef wayen akk yesɛa.
44Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle.
45Lameɛna aqeddac-nni ma yeqqaṛ deg wul-is : « amɛellem-iw iɛeṭṭel ur d yuɣal ara» ! Yebda iḥeqqeṛ iqeddacen ț-țqeddacin, yekkat-iten, iteț itess alamma yeskkeṛ.
45Aga kui see teener mõtleb oma südames: 'Mu isand viibib tulles', ning hakkab peksma sulaseid ja tüdrukuid, sööma ja jooma ning purjutama,
46A d-yas umɛellem-is deg wass i ɣef ur yebni ara, di lweqt ur yessin ara, a t-iɛaqeb s lmut akken țțuɛaqben wid iɛuṣan Ṛebbi.
46siis selle teenri isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea, ning raiub ta pooleks ja annab talle sama osa nendega, keda ei saa usaldada.
47Aqeddac yessnen lebɣi n bab-is yerna ur t-ixdim ara, ad yečč tiɣṛit tameqqrant,
47Too teener, kes küll teadis oma isanda tahtmist, ent ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järgi, saab palju peksa,
48ma d win ur nessin ara lebɣi n bab-is, ixdem ayen yuklalen tiɣṛit, ad yečč tiɣṛit tamecṭuḥt. Win iwumi nefka aṭas a s-nessuter aṭas, ma d win i ɣef nețkel aṭas a neṛǧu deg-s akteṛ.
48kes aga ei teadnud, kuid tegi, mis on hoope väärt, saab peksa vähem. Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.
49Usiɣ-ed a d-awiɣ yiwet n tmes ɣer ddunit ! Acḥal ɣeṣbeɣ melmi ara tecɛel !
49Tuld olen ma tulnud viskama maa peale, ja mida muud ma tahaksin, kui et see oleks juba süttinud!
50Yella yiwen n weɣḍas i yi-țṛaǧun... D leɛtab ameqqran yerna ɣeṣbeɣ melmi ara d-yas wass-nni !
50Aga mul on ees ristimine, millega mind ristitakse, ja kuidas mul on kitsas käes, kuni see on viidud lõpule!
51Tɣilem d lehna i d-wwiɣ ɣer ddunit ? Xaṭi, d beṭṭu i d-wwiɣ !
51Kas te arvate, et ma olen tulnud rahu andma maa peale? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid hoopis lahkmeelt.
52Sya ɣer zdat ma llan xemsa deg yiwen wexxam, ad bḍun ; tlata a d-kkren ɣer sin, sin a d-kkren ɣer tlata.
52Sest nüüdsest peale on viis ühes kojas lahkmeeles, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu,
53Ababat a d-innaɣ d mmi-s, mmi-s a d-yekker ɣer baba-s ; tayemmaț aț-țennaɣ d yelli-s, yelli-s akk-d yemma-s ; tamɣaṛt aț-țennaɣ ț-țeslit-is, tislit akk-d temɣaṛt-is.
53isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm minia ja minia ämma vastu.'
54Sidna Ɛisa yenna daɣen i lɣaci : M'ara twalim asigna yekka-d si lɣeṛb, teqqaṛem atan a d-tewwet lehwa ; d ayen i gdeṛṛun.
54Aga Jeesus ütles ka rahvahulkadele: 'Kui te näete pilve tõusvat lääne poolt, siis te ütlete kohe: 'Raske sadu tuleb.' Ja nõnda sünnibki.
55M'ara d-iṣuḍ waḍu seg usammer teqqaṛem ad iḥmu lḥal ; d ayen i d-ideṛṛun daɣen.
55Ja kui puhub lõunatuul, siis te ütlete: 'Kuum ilm tuleb.' Ja nõnda sünnib.
56Ay at sin wudmawen ! Imi tessnem aț-țɛeqlem lḥal n yigenni d lqaɛa, amek ur tezmirem ara aț-țɛeqlem zzman-agi ?
56Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva nägu te oskate ära arvata, kuidas te siis seda aega ära ei arva?
57Acuɣeṛ ur tețmeyyizem ara s yiman-nwen ɣef wayen yellan d lḥeqq ?
57Miks te siis iseeneste kohta ei otsusta, mis on õige?
58M'ara k-yessiweḍ wexṣim-ik ɣer ccṛeɛ, eɛṛeḍ a ț-tefruḍ yid-es uqbel aț-țawḍem ɣer dinna, neɣ m'ulac a k-yawi ɣer lḥakem, lḥakem a k-yefk i uɛessas, aɛessas a k-iḍeggeṛ ɣer lḥebs.
58Sest see on nii: kui sa oma vastasega lähed ülema ette, püüa siis temaga asi lahendada teel, et ta sind ei veaks kohtuniku ette ja kohtunik ei annaks sind kohtuteenri kätte ja kohtuteener ei heidaks sind vangi.
59A k-d-iniɣ : ur d-tețțeffɣeḍ ara syenna alamma txellṣeḍ aṣurdi aneggaru n ṭlaba-inek.
59Ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja, kui oled tagasi maksnud viimsegi leptoni.'