¹Sidna Ɛisa yerfed allen-is, iwala imeṛkantiyen srusun lewɛadi deg usenduq n lǧameɛ.

¹Aga vaadates ümber nägi Jeesus rikkaid oma ande ohvrikirstu panevat.

²Ațaya yiwet n taǧǧalt taẓawalit tger sin iṣurdiyen ɣer usenduq-nni,

²Ta nägi ka üht vaest lesknaist panevat sinna kaks leptonit

³dɣa yenna : A wen-iniɣ tideț : lweɛda n taǧǧalt-agi taẓawalit tugar akk tiyaḍ ;

³ja ütles: 'Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik muud,

⁴axaṭer wiyaḍ fkan seg wayen sɛan d zzyada ma d nețțat tefka ciṭṭuḥ-nni s wacu ara tɛic.

⁴sest need kõik panid oma küllusest Jumalale anniks, kuid tema pani oma kehvusest kogu elatise, mis tal oli.'

⁵Kra n yemdanen țmeslayen ɣef lǧameɛ iqedsen qqaṛen wway gar-asen : Acḥal yecbeḥ lebni n lǧameɛ-agi akk-d țɣawsiwin i s-d-yețțunefken d lweɛda ! Sidna Ɛisa yenna-yasen :

⁵Ja kui mõned ütlesid pühakoja kohta, et see on ilusate kividega ja tõotusandidega ehitud, siis Jeesus ütles:

⁶Deg wayen akka i tețwalim, a d-awḍen wussan anda kullec ad ihudd, ur d-yețɣimi wedɣaɣ ɣef wayeḍ.

⁶'Päevad tulevad, mil sellest kõigest, mida te näete, ei jäeta kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!'

⁷Steqsan-t nnan-as : A Sidi, melmi ara d-yedṛu wannect-a ? Anta licaṛa ara d isbegnen belli qṛib a d-yedṛu waya ?

⁷Aga nad küsisid temalt: 'Õpetaja, millal need siis tulevad ja mis on tunnustäheks, kui need peavad sündima?'

⁸Yenna-yasen : ?uṛ-wat a kkun-kellxen, axaṭer aṭas ara d-yasen s yisem-iw a d inin : d nekk i d Lmasiḥ ! Neɣ a wen-d-inin : lweqt yewweḍ-ed ! Ur ten-țțamnet ara !

⁸Jeesus ütles: 'Vaadake, et teid ei eksitataks! Sest paljud tulevad minu nimel, öeldes: 'Mina see olen!' ja 'Aeg on lähedal!' Ärge minge nende järel!

⁹M'ara teslem heddṛen ɣef tegrawliwin d ṭradat ur țțagadet ara, axaṭer ilaq a d-yedṛu uqbel wayagi, lameɛna mačči imiren i ț-țaggara n ddunit.

⁹Aga kui te kuulete sõdadest ja rahutustest, siis ärge kartke, sest see kõik peab enne sündima, kuid lõpp ei ole veel niipea käes.'

¹⁰Yenna-yasen daɣen : A d-yekker wegdud ɣer wayeḍ, a d-tekker tagelda ɣer tayeḍ.

¹⁰Siis ta ütles neile: 'Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu.

¹¹A d-tilint zzelzlat timeqqranin, a d-ɣlin di yal lehlakat i gderrɛen ( i gneṭṭḍen) akk-d laẓ, a d-tilint leɛǧubat yessexlaɛen akk-d licaṛat timeqqranin deg igenni.

¹¹Tuleb suuri maavärinaid ning kohati näljahäda ja katku ning hirmsaid ja suuri tunnustähti taevast.

¹²Lameɛna uqbel a d-yedṛu wannect-a, kunwi s inelmaden-iw a kkun-ṭṭfen, a kkun qehṛen, ad ḥekmen fell-awen di leǧwameɛ, a kkun-ḍeggṛen ɣer leḥbus, a kkun-sbedden zdat igelliden d lḥekkam ɣef ddemma n yisem-iw.

¹²Aga enne seda kõike panevad nad oma käed teie külge ja kiusavad teid taga, andes teid ära sünagoogidesse ja vanglatesse, teid veetakse kuningate ja maavalitsejate ette minu nime pärast.

¹³A d-yedṛu wannect-a yid-wen iwakken aț-țilim d inigan-iw zdat-sen.

¹³See annab teile võimaluse tunnistamiseks.

¹⁴Ur țḥebbiṛet ara amek ara tsellkem iman-nwen,

¹⁴Jätke siis meelde, et te ette ei muretseks, mida eneste eest kosta,

¹⁵axaṭer a wen-d-fkeɣ imeslayen d leɛqel s wacu ara tqablem iɛdawen nwen, ur țizmiren ara ad bedden zdat-wen neɣ a kkun-xalfen.

¹⁵sest mina ise annan teile suu ja tarkuse, mille vastu ei saa seista ega rääkida keegi teie vastastest.

¹⁶Ula d imawlan-nwen akk-d atmaten-nwen d imdukkal-nwen a kkun-zzenzen yerna ad nɣen aṭas seg-wen.

¹⁶Aga ka teie vanemad ja vennad ja sugulased ja sõbrad reedavad teid ja lasevad mõned teie seast surmata,

¹⁷A kkun-keṛhen yemdanen meṛṛa ɣef ddemma-w,

¹⁷ning teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast.

¹⁸lameɛna yiwen wenẓad n uqeṛṛuy-nwen ur yețṛuḥu.

¹⁸Ent juuksekarvgi ei saa hukka teie peast.

¹⁹?ebṛet, axaṭer s ṣṣbeṛ-nwen ara tsellkem tiṛwiḥin-nwen.

¹⁹Oma vastupidavusega kannatustes te pärite oma hinge.

²⁰M'ara teẓrem tamdint n Lquds zzin-as-d lɛeskeṛ n yeɛdawen-is, ḥṣut belli nnger-is yewweḍ-ed.

²⁰Aga kui te näete Jeruusalemma sõjalaagreist piiratuna, siis mõistke, et selle laastamine on lähedal.

²¹Ass-nni ilaq wid ara yilin di temdint n Lquds ad ffɣen, wid ara yilin di lexla ur keččmen ara ɣer temdint, wid ara yilin di tmurt n Yahuda ad rewlen ɣer idurar.

²¹Siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedele, ja need, kes on linnas, mingu välja, ja kes on maal, ärgu tulgu linna,

²²Axaṭer ussan-nni d ussan n twaɣit deg wacu ara yedṛu meṛṛa wayen yuran.

²²sest need on kättemaksupäevad, et kõik läheks täide, mis on kirjutatud.

²³A nnger n tilawin ara yilin s tadist neɣ tid ara yessuṭuḍen deg ussan-nni axaṭer a d-teɣli cedda ț-țameqqrant ɣef tmurt, a d-yeɣli wurrif n Sidi Ṛebbi ɣef wegdud,

²³Häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil, sest suur kitsikus tuleb maa peale ja viha selle rahva vastu.

²⁴imezdaɣ-is ad mmten s ujenwi, a ten-awin d imeḥbas ɣer tmura nniḍen. Tamdint n Lquds a ț-ṛekḍen leǧnas ur nețțamen ara s Sidi Ṛebbi, alamma yețwakemmel lweqt i sen-d-yefka Sidi Ṛebbi, imiren ad yezzi ɣef leǧnas-nni, a ten-iɛaqeb.

²⁴Ja nad langevad mõõgatera läbi ja nad viiakse vangi kõigi rahvaste sekka, ja Jeruusalemm jääb paganatele tallata, kuni paganate ajad saavad täis.

²⁵A d-tbanent licaṛat deg iṭij, deg waggur d yitran. Di ddunit, imdanen meṛṛa a ten-iffeɣ leɛqel, ur ẓerren ara d acu ara xedmen m'ara slen i ṣṣut n lemwaji d lebḥuṛ.

²⁵Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast.

²⁶Ad ilin wid ara yemten si lxuf m'ara walin lmuṣibat ara d-yeɣlin ɣef ddunit ; igenwan d kra yellan deg-sen ad rgagin.

²⁶Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse.

²⁷Imiren imdanen ad walin Mmi-s n bunadem iteddu-d ɣef wusigna s tezmert d lɛaḍima tameqqrant.

²⁷Ja siis nad näevad Inimese Poega tulevat pilve sees väega ja suure hiilgusega.

²⁸M'ara yebdu wannect-agi iḍeṛṛu, sbeddet lqedd-nwen trefdem iqeṛṛay-nwen axaṭer leslak-nwen yewweḍ-ed.

²⁸Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!'

²⁹Yewwi-yasen-d lemtel-agi : Walit taneqleț neɣ ttjuṛ nniḍen !

²⁹Ja ta rääkis neile võrdumi: 'Vaadake viigipuud ja kõiki puid:

³⁰M'ara bdunt fessunt, teẓram qṛib a d-yaweḍ unebdu.

³⁰kui nad juba pakatavad, siis seda nähes te tunnete iseenesest, et suvi on juba lähedal.

³¹Kunwi daɣen m'ara twalim yewweḍ-ed wannect-agi ḥṣut belli tageldit n Ṛebbi teqṛeb-ed.

³¹Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda sündivat, tundke, et Jumala riik on lähedal!

³²A wen-iniɣ tideț: lǧil-agi ur yețmețțat ara alamma yedṛa wannect-agi meṛṛa.

³²Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik on sündinud.

³³Igenni d lqaɛa ad fnun ma d awal-iw ur ifennu ara.

³³Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.

³⁴Ɛasset ɣef yiman-nwen, ḥadret a kkun-iɣuṛṛ zzhu n ddunit ; ɛasset iman-nwen ɣef tissit n ccṛab d iɣeblan, neɣ m'ulac a d-yeɣli fell awen wass-nni ur tebnim fell-as.

³⁴Aga hoidke end, et teie süda ei oleks koormatud liigsöömise ega purjutamise ega argielu muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt

³⁵Ass-nni a d-yeɣli am ucebbak ɣef yemdanen n ddunit meṛṛa.

³⁵otsekui linnupael, sest see tuleb kõikide peale, kes maa peal asuvad!

³⁶Ɛiwzet ihi, deɛɛut dayem ɣer Sidi Ṛebbi a wen-d-yefk tazmert ara kkun-imenɛen seg wayen i d-iteddun, s wayes ara tbeddem zdat Mmi-s n bunadem.

³⁶Valvake siis igal ajal, paludes, et te oleksite väärilised põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!'

³⁷Deg wass, Sidna Ɛisa yesselmad di lǧameɛ iqedsen ma deg iḍ, yețṛuḥu ad yens deg yiwen yiɣil ițțusemman : «Iɣil n uzemmur ».

³⁷Aga Jeesus oli päeva ajal õpetamas pühakojas, ööseks aga läks välja ööbima mäele, mida hüütakse Õlimäeks.

³⁸?ṣbeḥ zik, lɣaci meṛṛa țṛuḥun ɣuṛ-es ɣer lǧameɛ iqedsen iwakken ad slen i wawal-is.

³⁸Ja kõik rahvas tuli varahommikul tema juurde pühakotta teda kuulama.